NordenBladet — Riigikohus jättis rahuldamata AS-i Tallinna Vesi esitatud nõude Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu sõnul puudus Vabariigi Valitsuse kehtestatud veekogudesse juhitava heit- ja sademevee rangemate kvaliteedi nõuete ja ettevõttele väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
Vaidluses esitas kassatsioonkaebuse vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi, mis juhib sellele kuuluvast Paljassaare reoveepuhastist heit- ja sademevee merre. 2012. aastal muutis Vabariigi Valitsus määrusega senisest rangemaks veekogudesse juhitava heit- ja sademevee kvaliteedi nõudeid. Keskkonnaamet väljastas 2013. aastal AS-ile Tallinna Vesi uue vee erikasutusloa, muutes hiljem erikasutusloa tingimusi ja kandes määruses kehtestatud ohtlike ainete (sh tsingi, vase ja kroomi) rangemad piirnormid ka ettevõtte erikasutusloale. Kuna AS Tallinna Vesi ületas ohtlike ainete piirnorme, pidi ettevõte maksma oluliselt kõrgemat saastetasu.
AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul olid määrusega kehtestatud piirnormid sedavõrd ranged, et tal ei olnud enam võimalik tagada vette juhitava heitvee vastavust nõuetele. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega, et Vabariigi Valitsuse määruse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kaebajal tekkis kõrgendatud saastetasu maksmise kohustus piirnormide ületamisel alles siis, kui need piirnormid märgiti ka ettevõtte vee erikasutusloale. Seejuures andis määrus võimaluse loa andmisel teatud tingimuste täitmisel lükata rangemate piirnormide järgimise kohustus edasi. Erikasutusloa tingimuste muutmist ettevõte aga ei vaidlustanud ega taotlenud ka loa muutmisega tekitatud kahju hüvitamist.
Allikas: Riigikohus
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT