NordenBladet — Riigikogu liikmete Signe Riisalo, Erkki Keldo, Vilja Toomasti, Annely Akkermanni, Signe Kivi, Maris Lauri, Jüri Jaansoni, Kalle Laaneti, Helmen Küti, Riina Sikkuti, Liina Kersna, Andres Suti, Marko Mihkelsoni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Ants Laaneotsa, Urve Tiiduse, Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi 26. septembril esitatud arupärimisele psühhosotsiaalse kriisiabi kohta (nr 6) vastas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Arupärijad viitasid traagilistele sündmustele, mis on tekitanud paljudele inimestele kriisi, trauma ja püsivad elumuutused. Sellises olukorras on peamised reeglid reageerimise kiirus, aus teave, kuulamine, abivajaja mitte üksi jätmine. Arupärijad märkisid, et psühhosotsiaalne kriisiabi peab olema osa riiklikust ohuolukorrale reageerimisest ja kriisiolukorra lahendamise varasemalt kokku lepitud kavast.

Arupärijad soovisid teada, milline on psühhosotsiaalse kriisiabi korralduse ja pakkumise hetkeseis.

Kiik selgitas psühhosotsiaalne kriisiabi on abistamisprotsess, mis keskendub juhtumijärgselt ülesannete lahendamisele, et toetada kriisist mõjutatud inimeste isiklike, sotsiaalsete ja muude ressursside kasutusele võtmist, eesmärgiga tulla juhtunuga toime, vähendada kiiresti selle mõju igapäevasele toimimisele ja toimetulekule. „Riiklikul tasandil käsitletakse kriisina või hädaolukorrana selliseid sündmusi, mis ohustavad paljude inimeste elu või tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus,“ ütles Kiik.

„Tänaseks ongi psühhosotsiaalne kriisiabi nimetatud kohustusliku komponendina kõigi kriisi juhtivate asutuste – Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet või Keskkonnaamet – hädaolukorra lahenduse plaanides,“ märkis minister. Ta ütles, et Sotsiaalkindlustusamet on selleks juhtivaks institutsiooniks, kes arendab aastatel 2019–2022 ohvriabisüsteemi juurde sellise võimekuse korraldada ka psühhosotsiaalse abi andmist erinevates hädaolukordades ning suure kannatanute arvu või laia mõjuga sündmuste korral. „Ja Sotsiaalkindlustusametist kujunebki selle käigus psühhosotsiaalse kriisiabi kompetentsikeskus,“ selgitas Kiik. Tema sõnul pakuvad praegu traumeerivaid sündmusi läbi elanud inimestele tuge üle Eesti paiknevad ohvriabitöötajad ja põhiline toetuse fookus on traumeerivaid sündmusi läbi elanud inimestele, kes võivad olla langenud kas kuriteoohvriks, kogenud vägivalda, hoolimatust, muul viisil halba või ebainimlikku kohtlemist.

Kiik ütles, et Sotsiaalkindlustusamet kompetentsikeskusena nõustab ka teisi asutusi abivajaduse parema märkamise tagamiseks oma inimeste ehk siis teiste abistajate toetussüsteemide ülesehitamisel. „See kompetents peaks tekkima 2020 esimeses pooles, misjärel nõustatakse pidevalt teisi kriisisündmuste eest vastutavaid asutusi,“ selgitas Kiik.

Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogus moodustati HIV- ja narkoennetuse toetusrühm, mille eesmärk on kaasa aidata uute nakkusjuhtude vähenemisele.

Toetusrühma esimees Vilja Toomast ütles, et uute HIVi juhtude arv 100 000 Eesti elaniku kohta ületas 2015. aastal Euroopa Liidu keskmist neli korda. „Riikliku HIV tegevuskavaga on seatud ambitsioonikas eesmärk aastaks 2025 saavutada Euroopa keskmine tase ehk 5,8 uut juhtu 100 000 elaniku kohta. On oluline, et see teema oleks ka Riigikogu liikmete tähelepanu all,“ märkis Toomast. „Kuna HIV-positiivsetest 60 protsenti on süstivad narkomaanid, siis neid kahte teemat ei saa lahus vaadata.“

1. novembri seisuga on Eestis diagnoositud 150 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 10 051 inimesel, sealhulgas AIDS 561 inimesel.

Toetusrühma liikmed

Lisaks Vilja Toomastile kuuluvad toetusrühma aseesimees Riina Sikkut ja liikmed Hele Everaus, Signe Riisalo, Kristina Šmigun-Vähi, Johannes Kert, Katri Raik, Helmen Kütt, Ivari Padar, Raimond Kaljulaid, Mihhail Korb ja Tõnis Mölder.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 61 parlamendirühma ja 61 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu, mis aitab kaasa juba käivitatud protsessile Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks.

Eelnõuga täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus tänavu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, mille jõustumine sõltub Euroopa Komisjonilt saadavast riigiabi loast. Seadusega määrati kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumäära 0%.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul viivad seaduse muudatused Eesti seadused täielikku kooskõlla Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega, mis on eelduseks aasta alguses vastu võetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustamiseks.

„Teeme kõik, mis võimalik, et Eesti lippu kandvate laevade arv suureneks. Sellega paraneb Eesti kui mere- ja laevandusriigi rahvusvaheline maine ning seeläbi peaks juurde tulema töökohti merel ja kasvama ka tööhõive kaldasektoris. See kindlustaks ühtlasi ka täiendavad laekumised riigieelarvesse,“ rääkis Sester.

Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann ütles, et muudatused loovad eeldused, et Eesti reederid saavad taas masti tõmmata sini-must-valge lipu. „Tänaseni on Eestis mereäri maksustatud nii kõrgelt, et rahvusvahelises konkurentsis ellu jäämiseks vahetas 2014. aastal viimane kaubalaev Eesti lipu konkurentsivõimelisema lipu vastu. Seadusemuudatuste jõustumisel saavad oma laevad Eesti lipu alla tuua nii Eesti kui ka teiste riikide reederid,“ märkis Akkermann. „Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et üks töökoht merel loob kolm töökohta maal. Nende eelnõude jõustumisega avame Eesti riigikassa seitsme aasta jooksul 90 miljonile eurole,“ lisas ta.

Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla tuua mitusada suurt merelaeva.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE) on täiskogus esimesel lugemisel homme.

Allikas: Eesti Riigikogu