NordenBladet — Riigikogu liikmete Signe Riisalo, Erkki Keldo, Vilja Toomasti, Annely Akkermanni, Signe Kivi, Maris Lauri, Jüri Jaansoni, Kalle Laaneti, Helmen Küti, Riina Sikkuti, Liina Kersna, Andres Suti, Marko Mihkelsoni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Ants Laaneotsa, Urve Tiiduse, Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi 26. septembril esitatud arupärimisele psühhosotsiaalse kriisiabi kohta (nr 6) vastas sotsiaalminister Tanel Kiik.
Arupärijad viitasid traagilistele sündmustele, mis on tekitanud paljudele inimestele kriisi, trauma ja püsivad elumuutused. Sellises olukorras on peamised reeglid reageerimise kiirus, aus teave, kuulamine, abivajaja mitte üksi jätmine. Arupärijad märkisid, et psühhosotsiaalne kriisiabi peab olema osa riiklikust ohuolukorrale reageerimisest ja kriisiolukorra lahendamise varasemalt kokku lepitud kavast.
Arupärijad soovisid teada, milline on psühhosotsiaalse kriisiabi korralduse ja pakkumise hetkeseis.
Kiik selgitas psühhosotsiaalne kriisiabi on abistamisprotsess, mis keskendub juhtumijärgselt ülesannete lahendamisele, et toetada kriisist mõjutatud inimeste isiklike, sotsiaalsete ja muude ressursside kasutusele võtmist, eesmärgiga tulla juhtunuga toime, vähendada kiiresti selle mõju igapäevasele toimimisele ja toimetulekule. „Riiklikul tasandil käsitletakse kriisina või hädaolukorrana selliseid sündmusi, mis ohustavad paljude inimeste elu või tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus,“ ütles Kiik.
„Tänaseks ongi psühhosotsiaalne kriisiabi nimetatud kohustusliku komponendina kõigi kriisi juhtivate asutuste – Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet või Keskkonnaamet – hädaolukorra lahenduse plaanides,“ märkis minister. Ta ütles, et Sotsiaalkindlustusamet on selleks juhtivaks institutsiooniks, kes arendab aastatel 2019–2022 ohvriabisüsteemi juurde sellise võimekuse korraldada ka psühhosotsiaalse abi andmist erinevates hädaolukordades ning suure kannatanute arvu või laia mõjuga sündmuste korral. „Ja Sotsiaalkindlustusametist kujunebki selle käigus psühhosotsiaalse kriisiabi kompetentsikeskus,“ selgitas Kiik. Tema sõnul pakuvad praegu traumeerivaid sündmusi läbi elanud inimestele tuge üle Eesti paiknevad ohvriabitöötajad ja põhiline toetuse fookus on traumeerivaid sündmusi läbi elanud inimestele, kes võivad olla langenud kas kuriteoohvriks, kogenud vägivalda, hoolimatust, muul viisil halba või ebainimlikku kohtlemist.
Kiik ütles, et Sotsiaalkindlustusamet kompetentsikeskusena nõustab ka teisi asutusi abivajaduse parema märkamise tagamiseks oma inimeste ehk siis teiste abistajate toetussüsteemide ülesehitamisel. „See kompetents peaks tekkima 2020 esimeses pooles, misjärel nõustatakse pidevalt teisi kriisisündmuste eest vastutavaid asutusi,“ selgitas Kiik.
Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.
Allikas: Eesti Riigikogu