NordenBladet – Homsest, 14. novembrist on Stella Soomlaisi stuudios avatud Linda Aasaru näitus “Inverted Archaeology”. Näituse moodustavad kogumid kaameraga jäädvustatud rõivajäljenditest. Arheoloogilisi leide meenutavad fotod annavad tänu põhielemendi distantseerimisele võimaluse märgata rõiva olemust läbi teisenenud perspektiivi.
Algselt Linda Aasaru magistritöö lõpukollektsiooni jaoks valminud jahusse pressitud jäljendid loodi trompe l’oeil stiilis kangaprindi disaini eesmärgil. Saadud jäljenditest valmis aga 9-komplektiline kollektsioon. Näituse raames ongi fookuses protsessi käigus valminud fotod.
Linda Aasaru (1990) on vabakutseline moedisainer. Ta on omandanud moedisaini kõrghariduse Rootsi Tekstiiliülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Samuti on ta on end täiendanud õpingutel Taani Kuninglikus Kunsti- ja Disainiakadeemias. 2019. aasta jaanuaris esitles ta oma magistritöö lõpukollektsiooni Kopenhaageni moenädalal Skandinaavia moetudengite konkursi Designers’ Nest finaalis. “Inverted Archeology“ on tema esimene isikunäitus.
Linda Aasaru näitus “Inverted Archaeology” jääb avatuks kuni 12.detsembrini.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.
Valitsuse 11. novembril algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE).
Eelnõuga seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär. Seletuskirja kohaselt korrastab see senist stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses ning täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.
Eelnõu näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.
Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 12. novembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE).
Eelnõuga luuakse neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise n-ö ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu.
Eelnõuga võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega muudetakse direktiivi kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade osas. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist. Seletuskirjas märgitakse, et sellised ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvesse võtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.
Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud.
Samuti vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Sätestatakse, et täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.
Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka EMP lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.
Samuti pikendatakse tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
NordenBladet —Riigikogu nimetas tänasel istungil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA PA) Eesti delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmanni ja asendusliikmeks Vilja Toomasti. Â
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine“ (95 OE) nimetati Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast. Otsuse poolt hääletas 89 Riigikogu liiget.
Väliskomisjoni liikmed tegid komisjonis toimunud arutelude järel ettepaneku nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Toomasti kandidatuuri esitas Reformierakonna fraktsioon.
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine“ (96 OE) arvati delegatsiooni koosseisust välja Jaak Madison seoses tema volituste lõppemisega ja nimetati delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Reitelmanni kandidatuuri esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Otsuse poolt hääletas 52 ja vastu 44 Riigikogu liiget, 1 saadik jäi erapooletuks.
Pärast tänaste otsuste vastuvõtmist on ENPA PA Eesti delegatsioon kuueliikmeline: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Indrek Saar, Raivo Tamm ja Vilja Toomast.
Otsuse vastuvõtmisele eelnes diskusioon delegatsiooni liikme sobivuse üle sellesse ametisse.
Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Marko Mihkelson, kelle sõnul hääletas fraktsioon otsuse vastu. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon nimel kõneles Urmas Reitelmann.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (45 SE) soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.
Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest.
Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest alates 2020. aastast.
Eelnõu näeb ette residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulude rahastamise riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi Haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt Haigekassat, mis hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner – Haigekassa.
Valitsuse 21. oktoobril algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.
Seletuskirjas märgitakse, et praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARIS-e koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARIS-es need andmed ei kajastu.
Edaspidi hakatakse NARIS-sse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARIS-e turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.
Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.
NordenBladet —Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts annab täna kell 14 avalikul istungil Euroopa Liidu asjade komisjonile, rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaate Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta aruandest. Koda jälgib Euroopa Liidu eelarve täitmist ja raha kasutamise seaduspärasust.
Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta aruande järgi on ühenduse tulud tervikuna seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu. Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvest tehtud kulutuste hinnanguline veamäär on 2,6 protsenti, mis on viimase kahe aasta hinnangulise veamääraga samas vahemikus.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütles, et üldiselt on 2018. aasta maksed korrektsed, kuid kontrollikoda juhib taaskord tähelepanu vigade määrale suurema riskiga kulude hüvitamisel liikmesriikides. „See puudutab toetusi, mille puhul on hiljem selgunud, et tehtud kulutused ei ole vastanud üsna keerulistele toetuskõlblikkuse tingimustele,“ märkis Ott. Ta lisas, et põllumajanduse otsetoetuste maksed ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.
Juba kolmandat aastat järjest teeb koda aga märkuse maksete kohta. Probleeme on kulude hüvitamisel põhinevate maksetega kõrgema veamääraga valdkondades nagu teadusuuringute ja arenguabi projektid ning regionaal- ja maaelu arengu investeeringud. Olulisel määral oli vigadest mõjutatud ühtekuuluvuse valdkond ja seda peamiselt rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamise ning siseturueeskirjade rikkumise tõttu. Teadusuuringute kulutustes leidis kontrollikoda vigu, kus toetusesaajad olid deklareerinud tegelikkusest suuremad personalikulud, muud otsesed kulud ja üldkulud ning rahastamiskõlbmatud alltöövõtukulud.
NordenBladet —Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on juba pikemat aega kestnud metsanduse arengukava koostamine, kuhu on kaasatud nii huvigrupid kui ka teadlased. Arutelude kaudu püütakse leida kõigile aktsepteeritavad lahendused, kus oleks tasakaal tootmise ja looduskaitse vahel. „Arengukava aluseks peab olema metsanduse tasakaalustatud areng, kus on arvesse võetud metsanduse jätkusuutlikkuse nii majanduslikud kui ka looduskaitse alased aspektid,“ ütles Savisaar.
Ta toonitas, et metsanduse suunamisel on vaja arvestada metsamaa ajaloolist tausta ja sellest tulenevalt valida sobivad raievõtted ja majandamiseks ratsionaalsete tehnoloogiate kasutamine. „Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse sh CO2 maksimaalse sidumise, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning võimaldab metsadel ka tulevikus täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil,“ selgitas Savisaar.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas metsamajanduse läbimõeldud korralduse tähtsust seoses maaeluga. „Maa ja põld on üheskoos läbi aegade olnud meile tähtis nii maamajanduse kui ka elukeskkonna seisukohalt. Seepärast tuleb seda aspekti järgida metsamajanduse arengukava koostamisel,“ märkis Tamm.
Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on  mets oluline ressurss majanduse seisukohalt. „Raiepiirangute kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada metsaomanike seisukohtadega ja võtta arvesse, et tagatud oleks metsamajanduse jätkusuutlikkus,“ ütles Sester. Ta lisas, et tähtsustades metsomandi väärtust on vaja järgida metsaomanike õigusi ja nende hoiakuid. Sester viitas asjaolule, et metsaomaniku hoiakuid kujundavad nii üldine turusituatsioon kui ka metsasaaduste ja –teenuste nõudlus. Et oleks tagatud konkurentsivõime metsaressursi kasutamisel maailmaturul on vaja luua tingimused investeerinute tegemiseks metsamajanduses, et anda metsasaadustele kõrgem lisaväärtus töötlemise kaudu.
Tänase arutelu aluseks on tööversioon metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) koostamiseks kokku pandud arengustsenaariumitest. Arengustsenaariumid on lähtematerjaliks 2019. aasta detsembris toimuvatele töörühma juhtkogu aruteludele. Nende käigus otsustatakse, millise arengustsenaariumi põhjal koostatakse MAK2030 eelnõu.
Komisjonide ĂĽhisistungile on kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Tänast arutelu algusega kell 11.10 Riigikogu konverentsisaalis on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.
