NordenBladet — Tallinna-Helsingi laevade peal on müügil kange nuusktubaka sarnane nikotiinipuru, mis on Eestis lubatud. Nimelt ei reguleerita Eestis nikotiinipuru kangust, küll aga Soomes. Tallinnas on puhkenud suur nikotiinipuru buum. Tubakavaba nikotiinipuru müüakse Tallinnas vabalt isegi R-kioskites. Lisaks saab seda osta tanklatest ja e-sigarettide poodidest, vahendab Iltalehti.

Tallinnas on kasvanud viimasel ajal plahvatuslikult nikotiinipuru soomlastest ostjate hulk. See tuleb ühelt poolt kättesaadavusest, teiselt poolt soodsast hinnast. Näiteks maksab Tallinna Viru keskuses karp nikotiinipuru Paz 6,9 eurot. Pakendis on 20 Indias toodetud padjakest, mida saab huule alla panna.

Nikotiinipuru tuli Tallinnas müügile tänavu suvel pärast seda, kui hakati müüma nn lahjat kanepit, mille THC sisaldus on alla 0,2 protsendi. Eestis on politsei hakanud kanepi müügikohti rohkem kontrollima, kuna on kahtlused, et koos lahjaga müüakse ka kangemat kraami. Lahja kanepi ostjad on Tallinnas samuti suures osas soomlased.

Euroopas on Rootsi ainus maa, kus saab vabalt müüa nuusktubakat. Nii nagu Soome, toodi ka Eestisse varem nuusktubakat Rootsist. Eestis aga lõppes nuusktubaka müük peaaegu täielikult, kui turule tuli nikotiinipuru.

Soomes on kange nikotiinipuru müügil vaid apteekides. Näiteks nikotiinipuru Zonnic kirjutatakse välja neile, kes võõrutavad end suitsetamisest. Soomes tohib kasutada nikotiinipuru, milles on nikotiini 4 mg padjakese kohta. Kui nikotiini on rohkem, siis tohib seda maale tuua vaid retsepti alusel. Tallinnas müüdava puru kangus on 8-20 mg nikotiini ühe grammi kohta. Tallinna R-kioskis müüdava Pazi kangus on 16 mg grammi kohta ehk neli korda enam kui on Soomes lubatud ilma retseptita. Nikotiinipuru on müügil ka Tallinna-Helsingi laevadel, osa neist kanged, mida saab Soome tuua ainult retsepti alusel.

NordenBladet — Venemaale Karjala maakitsusele Soome piiri äärde, Peterburist loodesse ehitatakse ligi 100 hektarile hiiglaslikku motospordikeskust, kuhu tulevad nii ringsõidu- kui drifti-, krossi- ja endurorajad. Uus keskus rajatakse Sosnovosse, mis asub Peterburist 50 kilomeetrit loodes. Uue motokeskuse nimi on Igora Drive, vahendab Yle.

Põhiraja pikkus on 4085 meetrit ja sellest tahetakse teha rahvusvaheliselt tunnustatud võistlusrada. Tribüünidel on 5000 vaatajakohta. Kokku on kompleksis 10 erinevat võistlusrada. Keskuse rahastajad on teadaolevalt Venemaa Rossija Pank ja presidendi lähikonda kuuluv Peterburi ettevõtja Juri Kovaltšuk.

Keskuse arhitekt on sakslane Hermann Tilte, kelle firma on planeerinud ligi 75 motospordirada üle maailma, kaasa arvatud F1 rajad. Keskuse 4-kilomeetrine pearada on juba saanud rahvusvahelise autospordiföderatsiooni FIA heakskiidu. See tähendab, et seal võib korraldada rahvusvahelisi karikavõistlusi. Oktoobri algul sõlmis Igora Drive kolmeaastase lepingu Saksa võistlussarjaga DTM. Esimene võistlus toimub tuleva, 2020. aasta 29-31. mail.

DTM sarja võistlusi on varem peetud Venemaal Moskva lähedal. Sakslasi huvitab Venemaa suur motohuviliste arv. Samuti oodatakse publikut Soomest. Soomlasi võiks huvitada ka uus naiste W-sari, kus sõidetakse Vormel-3 autodel.

NordenBladet — 11-aastase soome poisi Tuukka nutitelefonis mängimise sõltuvus lõppes sellega, et poiss võeti pere juurest ära ja paigutati lastekodusse. Poiss oli ähvardanud endale liiga teha, kui temalt telefon käest ära võetakse. Enne kui Tuukka (nimi muudetud) vanematel olid lapsed, otsustasid nad, et nende peres ei saa kunagi olema arvutimänge. Nad olid rõõmsad, et olid asjas ühel meelel. See oli aeg, mil nutitelefonid polnud veel levinud. Nüüd on perel kaks last: 11-aastane Tuukka ja temast paar aastat noorem õde. Tuukka elab nüüd lastekodus mängusõltuvusest tingitud probleemse käitumise tõttu, vahendab Yle.

Tuukka mängusõltuvus kujunes välja vähehaaval. Esimesed märgid olid siis, kui 7-aastane poiss hakkas vanemate selja taga salaja arvutis käima. Kui arvutit polnud õhtul suletud, siis hiilis laps öösel salaja mängima. Kui vanemad ärkasid, leidsid nad lapse arvuti taga istumast. Koolis läks lapsel hästi, mistõttu sellest ei tehtud probleemi. Suuremad probleemid algasid aga nutitelefonide tulekuga.

Tuukka sai omale esimese nutitelefoni peale kooliminekut, aga seal polnud internetti. Vanemad ei saanud kohe aru, et sellele vaatamata oli võimalik telefoniga netti kasutada. Alles hiljem oli lapse telefonis oma internet. Kuidagi sai laps seda ka varem kasutada. Nutitelefon võttis vähehaaval lapse kogu tähelepanu. Telefoni pärast olid kodus tülid iga päev.

Lõpuks võtsid vanemad lapselt üldse telefoni käest ära. Esialgu oli kõik hästi – laps muutus justkui endaks tagasi. Asemele sai laps tavalise telefoni. Lõpuks aga anti nutitelefon lapsele tagasi, kuna laps kaebas, et teda hakatakse koolis narrima, kui tal pole nutitelefoni.

Kui poiss oli 3. klassis, siis hakkas ema kahtlustama, et lapsel on nutitelefoni sõltuvus. Tuukka ei tulnud enam koolist otse koju, vaid käis vahepeal mängimas. Kord oli pere minemas koos välja, aga laps ei tulnud koolist koju. Lõpuks leiti ta raamatukogust arvuti taga mängimas. Kui teda üritati kätte saada, siis pistis ta jooksu.

Laps peitis vanemate eest telefone, et saaks nendega mängida, kui vanemad olid magama läinud. Hommikul ei tahtnud laps kooli minna, kuna kodused ülesanded olid tegemata. 4. klassis muutus poiss vähehaaval agressiivseks. Algasid jutud endale viga tegemisest. Laps oli vägivaldne vanemate suhtes. Ta lõi vanemaid, kui talt telefon ära võeti. Ta ütles vanematele, et tapab end ära, kui ei saa telefoni.

Soomes kannatab probleemse digimängimise tõttu iga kümnes noor. Digisõltuvuse tunnused on suurenenud nukrus, ängistus, väsimus ja keskendumisraskused. Suur mängimine ja mängudest saadud positiivsed kogemused tekitavad sõltuvust. Kui laps saab positiivseid elamusi ainult mängumaailmast, siis sõltuvus suureneb.

Teatud seisundid nagu depressioon ja üksindus võivad soodustada mängusõltuvuse tekkimist. Digisõltuvus on probleem, kui see takistab muu elu elamist. Nii juhtus ka soome poisi Tuukkaga. Kui laps muutus agressiivseks ja ähvardas end ära tappa, võttis ema ühendust sotsiaaltöötajaga. Sotsiaaltöötaja ütles, et kui vanemad saavad ise hakkama, siis pole vaja last pere juurest ära võtta. Kui vanemad oleksid öelnud, et ei saa hakkama, siis oleks laps kohe ära võetud.

Pärast seda hakkas pere juures käima paar korda nädalas perenõustaja. Lapse telefon oli kogu 4. klassi sügise ära võetud ja X-boxiga mängimist piirati. Lapse käitumine aga nõustaja abil ei muutunud. Ühel hommikul helistas laps emale töö juurde ja ütles, et ta ei taha kooli minna. Ta ähvardas teha haiget õele ja end ära tappa, kui tal ei lasta koju jääda. Poisi ema oli just koju jõudnud, kui helistas sotsiaaltöötaja, kes ütles, et poiss võetakse kodust ära.

Praegu on Tuukka lastekodus, kus ta saab päeval telefoni kasutada, aga ööseks võetakse see ära. Laps on saanud käia nädalalõppudel kodus ja tema käitumine on olnud hea. Nüüd loodavad vanemad, et laps saab sõltuvuse osas lõpuks abi. Sõltuvuse korral saab abi perenõuandlatest ja noortekeskustest. Pöörduda saab ka kooli spetsialistide poole. Mängusõltuvuse ravi on aga alles lapsekingades. Nüüd, kui see on kantud ametlikult haiguste nimekirja, on sellega võimalik paremini tegelema hakata. Mängusõltuvusega tuleks hakata tegelema võimalikult varakult. Probleemid esinevad peamiselt noortel ja noortel täiskasvanutel. Tuukka ja temaga sarnased lapsed on praegu nagu katsejänesed, kelle peal proovitakse võõrutuse meetodeid.