Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: november 2019

Eesti: Enam kui 400 lapseootel naise uurimine andis kinnitust kodumaisele loote kromosoomhaiguste testi kvaliteedile

NordenBladet — Eesti teadlased koostöös naistearstidega avaldasid ajakirjas Prenatal Diagnosis teadusartikli, mis kinnitab, et ema vereproovipõhine loote kromosoomanalüüs NIPTIFY tuvastab loote kromosoomhaigused peaaegu 100-protsendiliselt. Tallinnas ja Tartus tehtud uuringu käigus leiti üles kõik Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri kromosoomhaiguse riskiga looted.

Uuringusse kaasati 408 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla lapseootel naist, kellelt paluti uuringu jaoks vereproov. 60% patsientidest oli juba varasemalt leitud kõrge loote kromosoomhaiguse risk ja nad olid suunatud lisauuringutele. NIPTIFY testiga tuvastati kokku 32 kromosoomhaiguse riskiga loodet, mis langes 100% kokku diagnostilise testi tulemustega.

Uuringu labori- ja andmeanalüüs viidi läbi koostöös Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) teadlastega ja kasutati unikaalset andmeanalüüsi tarkvara.

Uuringut juhtinud Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor ja Tervise-TAKi juht Andres Salumets tõi välja käesoleva uuringu olulisema tulemuse: „Koostöö aktiivsete naistearstide ja teadlaste vahel loob uusi väärtusi, mis täna on jõudnud NIPTIFY testi näol patsientideni. Meile endile oli NIPTIFY testi kõrge täpsus teada juba varem, kuid nüüd sai uuring ka ametlikult teadusajakirjas avaldatud. Siinkohal suur tänu kõigile osalenud patsientidele, ilma kelleta ei ole täppismeditsiini testide arendamine Eestis võimalik.“

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaarse biotehnoloogia professor Ants Kurg, kelle laboris teostati esialgsed analüüsid ja valmistati ette rasedate vereproovid DNA sekveneerimiseks, lisas, et meie teadusele ja meditsiinile on oluline teostada selliseid analüüse Eestis. „See on väga heaks näiteks, kuidas juurutada tänapäevane tipptehnoloogia ja oskusteave kliinilisse praktikasse,“ tõdes ta.

Avaldatud teadustöö tulemused on jõudnud patsientideni kodumaise NIPTIFY testi näol tänu Tervise-TAKi Täppismeditsiini labori ja EASi arendusprojekti toetusele. Sisuline teadus- ja arendustöö Eestis algas juba viis aastat tagasi. Palju tehti koostööd ka Belgia KU Leuveni ülikooliga, mille eestvedamisel pakutakse Belgias NIPTi kõigile rasedatele aastast 2017. Belgias ei ole peale NIPT testi laialdast rakendamist jäänud ükski Downi sündroomiga loode enam tuvastamata.

Tervise-TAKi Täppismeditsiini labori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaardiagnostika spetsialist Kaarel Krjutškov selgitas, et lootele ohutu ja täpne NIPTIFY test on juba leidnud kindla koha loote kromosoomhaiguste sõeluuringus. „Oleme NIPTIFY turule toomise ajast alates teostanud enam kui tuhat analüüsi, aidanud vältida kuni kakssada invasiivset loote uuringut ja tuvastanud mitukümmend kromosoomhaiguse riskiga loodet. Selline naise vereproovi põhine testimine kodukohast lahkumata on lapseootel perekonnale mugav, usaldusväärne ning täiesti ohutu,“ kinnitas ta.

 

Soome: Hyvinkääl kiusavad noored Pirkonkoti majas elavaid väikese sissetulekuga vanureid

NordenBladet — Noored kiusavad Soomes vanureid – lõhuvad aknaid ja loobivad toolidega. Maja on ehitatud väikse sissetulekuga vanuritele ja nende vanus on üle 80 eluaasta. Majahoidja jutu järgi on teismelised noored määrinud maja seinu ja aknaid maja kõrval kasvavate põõsaste marjadega. Üks nooruk oli hüüdnud, et majas elavad ainult vanamutid, seetõttu võib teha mida iganes, vahendab MTV.

Noored on lõhkunud maja esimese korruse aknaid ja tunginud maja külgedel asuvatele rõdudele. Rõdude all olevaid väravaid ei saa sulgeda, kuna need on evakuatsiooniteed. Ükskord viskasid noored rõdult toole elanikele peale, aga keegi õnneks viga ei saanud.

Lisaks on noored kimbutanud suitsetavaid vanureid. Näiteks on üritatud võtta vanuri käest kotti, kus on suitsud. Politseile on tehtud asja kohta kuriteoteade, aga politseil pole veel asja kohta infot. Maja elanikud on püüdnud ka ise asja lahendada, näiteks võtnud ühendust kooli direktoriga. Pirkonkoti on suurendamas ka valvekaamerate hulka.

Eesti: Tarrvi Laamanni maalinäitus Riigikogu kunstisaalis

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis on alates tänasest väljas Tarrvi Laamanni (1973) isikunäitus „Uptop“.

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul toovad maalid sõna otseses mõttes Toompea lossi soojamaa tunde ja meeleolu, sest näituse looming on valminud viimase aasta jooksul Jamaica saarel. „Maalidelt vastu vaatav eksootilise saare värviküllus, lõunamaise looduse ilu ja mitmekesisus kuumas päikesepaistes on see, mis loobki selle omapärase tunde,“ ütles Põlluaas.

Jamaical valminud maaliseeria on juba mitmes, kus kunstnik ammutab inspiratsiooni kohalikust kultuurist ja kirjeldab kohalikku keskkonda vaatajale läbi kunstnikule omase maalikeele.

Kriitikute hinnangul liigub Laamann alati hoogsalt edasi, eksperimenteerides ja otsides küll uusi väljendusviise, kuid lõpetades teosed alati omases ja äratuntavas maalikeeles. Tema loomingu ühiseks nimetajaks on koloriitne ja üdini positiivne reggae rütmis Tarrvinism.

Tarrvi Laamann on Eesti juurtega kunstnik ja rännumees, kes peab juba paarkümmend aastat oma teiseks koduks Jamaica saart. Ta on saanud kunstihariduse Eesti Kunstiakadeemias ning on täiendanud ennast Jaapanis ja Indias. Laamann on külalislektor Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Pallases.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus jääb avatuks tuleva aasta 9. jaanuarini. Väljapaneku vaatamiseks on tööpäevadel kella 10-16 Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

 

Foto: Tartvi Laamanni isikunäitus „Uptop“
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome pereisa vähidiagnoos: Eesti labori analüüs oli õige, Soome tulemused ekslikud

NordenBladet — Oktoobris šokeeris inimesi info selle kohta, kuidas soome pereisale Tallinnas tehtud analüüsid näitasid vähki, aga Soomes tehtud korduvate testidega midagi ei tuvastatud. Nüüd on selgunud, et Tallinna testid olid õiged ja pereisa Marko siiski põeb vähki. Soome töötervishoiuarst on saatnud Marko kiirkorras Helsingi haiglasse vähiuuringutele. Marko saatis andmed oma kinnitatud vähidiagnoosi kohta ka väljaandele Ilta-Sanomat.

Nii Tallinnas kui Helsingis tehtud veretestid näitavad suurenenud lümfotsüütide hulka ja erakordselt palju kroonilisele leukeemiale viitavaid Gumprechti varjusid. Marko vereanalüüse uurinud Docratesi vähikliiniku vähiarst kinnitab kahtlusi ja märgib, et kindla diagnoosi panemiseks tuleks võtta proovid luuüdist.

Millegipärast aga keeldub Helsingi haigla HUS Markole luuüdi analüüside tegemisest. Marko väitel on tema analüüsidega tegelenud Terveystalo ja Tallinna Synlab teinud kõik õigesti, hoopis Helsingi haigla ajab kiusu. Nüüd lubas Docratesi vähikliinik võtta ise luuüdiproovi, kui HUS seda ei tee.

Varem on Markol diagnoositud tundmatu valgeliblede haigus, mis võib edasi areneda verevähiks. Mees on oma haigusega seoses olnud korduvalt intensiivravil. Marko on esitanud HUS-i tegevuse peale kaebuse piirkondlikule ametkonnale. HUS asja kohta kommentaare ei anna.

Soome: Antibiootikumide tarvitamine on vähenenud kolmandiku võrra

NordenBladet — Soomes kirjutatakse praegu välja kolmandiku võrra vähem antibiootikumide retsepte kui 10 aastat tagasi, selgub ravimifirma Pfizer uuringust. Eriti palju, 60 protsendi võrra on vähenenud väikelastele välja kirjutatud antibiootikumide kogused. Numbrites tähendab retseptide arvu vähenemine ligi miljonit retsepti aastas, vahendab Yle.

Aastal 2008 kirjutati Soomes välja 3,2 miljonit antibiootikumi retsepti, 2018. aastal aga 2,3 miljonit. Kõige enam, ligi 60 protsendi võrra on vähenenud väikelastele vanuses 0-4 eluaastat määratud antibiootikumikuurid. 5-17-aastaste antibiootikumide tarvitamine kahanes 43 protsenti ja üle 65-aastaste tarvitamine 17 protsenti.

Avalikkuses on viimasel ajal olnud palju juttu sellest, kuidas antibiootikume tarvitatakse ilmaasjata. See omakorda aitab kaasa antibiootikumidele immuunsete bakterite tekkele. Antibiootikumid aitavad ravida põletikulisi haigusi, aga viiruste vastu nad ei aita. Soomes aga kirjutatakse sellele vaatamata antibiootikume välja suhteliselt palju. Kõige vähem kirjutatakse Euroopas antibiootikume välja Hollandis, Eestis ja Rootsis.