NordenBladet – Novembri teises pooles jõuab Türi kultuurikeskuse kunstigalerii seintele maalinäitus “Teine sina”. Näitus vaatleb kahe äärmuse sümbioosi, kus sürrealistlikud elemendid segunevad abstraktsioonidega. Skaala ühes otsas on enesekontroll ja teises selle puudumine. Näituse kunstnikuks on Anu Muiste, kelle uurimisvaldkonda kuuluvad inimese ja ühiskonna vahelised suhted ning inimese sisemaailm ehk psühholoogia.
Eelseisva näituse autor Anu Muiste tutvustab oma näituse meeleolu: “Ühest servast korralik ja kammitsetud, iga detail peab olema piinlikult paigas, ei mingit mänguruumi. Piinlik vaikus, piinlik ootus kuni anum saab täis ja vallandub teine sina. Sellel teisel pole struktuuri, ta lihtsalt tõmbleb ühest servast teise. See kõik on maksimalistlik jalutuskäik enesekontrolli ja vabanemise ääremaadel.”
Uus maalinäitus “Teine sina” avatakse 26. novembril kell 16:30 Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis ning jääb avatuks kuni 18. detsembrini.
Rohkem infot kunstniku kohta leiab kodulehelt anumuiste.com.
NordenBladet – Taani on Euroopa ühe kõrgeima lahutusmääraga riik. Mullu aprillis jõustus uus seadus, mille järgi peavad lahutust soovivad paarid kolm kuud ootama ning nõustamise läbima.
Varem piisas lihtsa netiformulari täitmisest. Ajalehe Politiken mulluse uurimise andmeil pakub probleemsetele abielupaaridele suhteteraapiat 98 kohalikust omavalitsusest 68. Juhindutakse arusaamast, et perede koo püsimine aitab omavalitsustel säästa raha majutuse ja teenuste pealt.
NordenBladet —Soome kaguosas asuvat 2200 elanikuga Puumala valda ähvardas kriis ja sundliitmine, nüüd aga langetatakse kohalikku maksu juba kolmandat korda ning pered säästavad ligi 500 eurot kuus.
Puumalast on saanud omamoodi paradiisiaed. Puumala kohalik maks langeb järgmisel aastal 19,5 protsendini, mis on Lõuna-Savo maakonnas kõige madalam. Väiksel Puumalal läheb palju paremini kui naabervaldadel Mikkelil ja Savonlinnal, millega taheti Puumalat kokku liita, vahendab Yle.
Veel 2010ndate algul oli Puumalas Soome kõrgeim kohalik maks, 21 protsenti. Olukord oli sünge ja lootusetu. Elanikke oli vähe ning nende seas palju vanemaid inimesi. Konsultandid käisid ja rääkisid, et iseseisvalt enam hakkama ei saa, tuleb kellegagi ühte heita. Konsultantide arvates oleks toime tulemiseks pidanud tõstma maksuprotsendi 25 peale. Omavalitsuse võlad oleks konsultantide arvates kerkinud üle 3000 euroni elaniku kohta. Nüüd on aga maks 19,5 protsenti ja võlg vaid 300 eurot elaniku kohta. Kuidas on see võimalik?
Kõigepealt eraldati kinnisvaramaks tasandusfondist. Sellest võitsid Puumala ja Kustavi vallad, kus on palju suvilaid. Puumala sai tänu sellele riigilt igal aastal 800 000 eurot rohkem raha. Aga see polnud otsustav. Kui vaadata praegust seisu, siis on see summa kõigest köömes.
Vallavanema Mattias Hildeni sõnul on edu toonud mitu asja koos. Nimelt pöördus vallas areng paremuse suunas ja tänu sellel saadi juurde palju häid maksumaksjaid. Kulud hoiti samas kontrolli all.
Vallas tehti mitmeid kardinaalseid otsuseid. Kõigepealt loobus vald kõigist üleliigsetest kinnistutest, pani kinni külakoolid, sulges oma gümnaasiumi ja ostab sotsiaalteenused sisse Mikkelist. Isegi vallavanema maja müüdi maha, kui eelmine vallavanem jäi pensionile. Vallavanem pandi elama väiksemale pinnale, meenutab volikogu esimees Unto Pasanen.
Aastal 2013 valiti uus volikogu. Pärast seda on Puumala eelarve olnud igal aastal plussis. Vallal on kogunenud eelarve ülejääk, millest saaks katta terve aasta kulud. Valla majanduslik seis on asukohta ja naaberomavalitsusi arvestades lausa erakordne.
Vallavanem tunnistab, et edu on toonud see, et iga euro kulutamist on hoolikalt kaalutud. Töölt lahkunud inimeste asemele ei palgatud uusi neli aastat. Valda on tööle jäänud pikaajalised ja pühendunud töötajad, kes on raskustes karastunud. Otsustajad suhtuvad asjadesse kainelt ja rahulikult.
Kõik Soome omavalitsused maadlevad praegu kiiresti kasvavate sotsiaalkuludega. Elanikkonna vananemisega seotud probleemid on Puumalas teravamad kui mitmel pool mujal. Samas on kõigi ravi- ja hooldusteenustega hakkama saadud. Pole pikki järjekordi ega ka üllatusi. Kui tekivad probleemid, siis kasvavad kiiresti ka kulud.
Pasanen kiidab ka ametnike ja poliitilise juhtkonna head koostööd. Kui varem ainult räägiti tegemisest, siis nüüd tehakse. Puumala suvilaomanikud on toonud lisaks rahale kaasa ka positiivset mõtlemist. Puumalale on kasuks tulnud see, et omavalitsus on üleriigilises meedias saanud palju positiivset tähelepanu. Inimesed ei pea häbenema, et elavad Puumalas.
NordenBladet —Soome kinnisvaraärimees Jethro Rostedt avab Tallinna vanalinnas Rakekoja platsi kõrval endanimelise söögikoha Jeti’s Kebab. Söögikoht sai alguse ühest hoogsast nädalavahetustest Tallinnas. Söögikoht avatakse veel novembrikuu jooksul, Rostedti näopildid on juba akendele kleebitud, vahendab Kauppalehti.
Söögikoha pidamiseks on loodud ettevõte 1Jetifoods OÜ ja selle üks viiest soomlasest omanikust on Rostedt ise. Firma juhatuses on kolm inimest ja üks neist on populaarse iTapsa poeketi omanik Tapio Marjanen.
Rostedt räägib, et idee sai alguse ühest nädalalõpust, mil selgus, et Tallinnas pole korralikku kebabi söögikohta. Investeeringu suurus on 100 000−120 000 eurot. Koha rendihind on üle 5000 euro kuus.
Algul on söögikoha kliendid ilmselt valdavalt soomlased, aga hiljem peaks koht ka eestlaste jaoks tuttavaks saama. Rostedt räägib, et plaanib Eestis asutada oma telesaate.
Rostedt tegeleb Tallinnas ka kinnisvaravahendusega läbi oma kinnisvarafirma Aninkainen. Tallinna büroo töötab frantsiisi alusel ja sellega tegeleb üks soomlasest ettevõtja Eestis. Aninkaineni tegevus on Eestis veel tagasihoidlik, selle kvartalikäive oli kolmandas kvartalis 6000 eurot.
Rostedt tunnistab, et esimene aasta on möödunud Eestis kohalikku turgu tundma õppides. Esimese aasta käive jääb 140 000-150 000 euro vahele.
NordenBladet —Uute eluasemete ehitamine on Helsingi piirkonnas löömas kõigi aegade rekordeid. Selle põhjuseks on investeerimisbuum. Andmed põhinevad turuülevaatel, mis koosneb Helsingi, Espoo, Vantaa ja Kauniaineni andmetest. Andmed kogus kokku ettevõte STH-Group oy, vahendab Helsingin Sanomat.
Kuigi kevadel tundus, et paljud uued eluasemed jäävad müümata, siis nüüd on olukord muutunud. Korterite nõudlust on suurendanud investeerimisbuum. Võrreldes eelneva poole aastaga kasvas korterite müük aprillist oktoobrini 12 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga on müük kasvanud suisa 27 protsenti.
Uute korterite osa kõigist müüdud korteritest on 28,9 protsenti, mis tähendab, et iga enam kui neljas müüdud korter on uus. Uute korterite müük lööb rekordeid. See ületab keskmist 83 protsendi võrra.
Korterite müük aga erineb tavapärasest. Kortereid ei müüda üksikisikutele, vaid suurtele investoritele. Näiteks YIT müüs oktoobri lõpus 120 pealinna korterit ühele fondile. Suurem osa üürikorteriteks mõeldud korteritest on valmis, viimased valmivad 2020. aasta algul. Samalaadseid tehinguid on teinud teised firmad.
Selle kõrval on ka tavaliste tarbijate huvi korterite vastu hüppeliselt kasvanud, seda nii Helsingis, Vantaal kui Espoos. Uute korterite ehitamine on seoses suure nõudlusega püsinud samuti kõrgel. Võrreldes aastataguse ajaga on uute eluasemete ehitus siiski vähenenud 25 protsenti. Pööre langusse toimus 2018. aasta lõpus.
Helsingis on korterite hind aastaga kerkinud 5,4 protsenti, Espooos 1,1 protsenti ja Vantaal on olnud langus 4,4 protsenti. Uue korteri ruutmeeter maksab Helsingis keskmiselt 7850 eurot, Espoos 5545 eurot ja Vantaal 4764 eurot.
