Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: september 2019

Soome turistide arv pöördus Eestis juulikuus tõusule

NordenBladet — Juulikuus, mil Eestis langes alkoholi aktsiis, pöördus seni languses olnud Soome turistide arv taas tõusule. Majutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 328 000 välisturisti, kes veetsid seal kokku 634 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli välisturiste 8 protsenti enam ja ööbimisi 9 protsenti rohkem.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 42 protsenti saabus Soomest, 9 protsenti Saksamaalt, 7 protsenti Venemaalt ja 6 protsenti Lätist.

Soome turistide arv oli eelnevatel kuudel langustrendis, aga suurenes juulis 3 protsenti. Rohkem turiste saabus mitmest Euroopa riigist, samuti Ameerika Ăśhendriikidest ja Aasiast.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 80 protsenti tulid Eestisse puhkama, 15 protsenti olid tööreisil ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Välisturistidest 58 protsenti eelistas ööbida Tallinnas, Pärnu ja Tartu majutusettevõtetes peatus vastavalt 12 protsenti ning 8 protsenti välisturistidest.

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes juulikuus kokku 524 000 turisti, mis on 4 protsenti rohkem kui eelmise aasta juulis. Välis- ja siseturistide ööbimiste arv kokku suurenes 7 protsenti.

Siseturiste peatus juulis majutusettevõtetes 195 000 ehk 1 protsent vähem kui 2018. aasta samas kuus. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 366 000 ööd, nende ööbimiste arv suurenes aastaga 4 protsenti. Siseturistidest 72 protsenti olid puhkuse- ja 14 protsenti tööreisil. Majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus viiendik Harju maakonnas, 14 protsenti Pärnu maakonnas ja 10 protsenti nii Ida-Viru, Saare kui ka Tartu maakonnas.

Kogu Eestis osutas juulis teenust 1403 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba 59 000 voodikohaga. Tubadest täideti 62 protsenti ja voodikohtadest 55 protsenti. Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot ehk sama palju kui eelmise aasta juulis. Harju maakonnas maksis ööpäev 49 eurot, Pärnu maakonnas 42 eurot, Tartu maakonnas 38 eurot ja Ida-Viru maakonnas 32 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuli 2019

Välisminister andis valitsusliikmetele ülevaate Eesti ettevalmistustest Ühendkuningriigi EList leppeta lahkumise juhuks

NordenBladet — Välisminister Urmas Reinsalu andis valitsusliikmetele ülevaate Eesti ettevalmistustest juhuks kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppeta.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega jätkuvalt palju segadust. „Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda on kurb ja kahetsusväärne ning sellest on väga keeruline näha võitu ükskõik millisele osapoolele. Samas peame me kõik brittide demokraatliku otsusega leppima ning selle tagajärgedeks valmis olema,“ sõnas peaminister Ratas ning pidas oluliseks, et väljaastumine toimuks korrapäraselt lepinguga. „Ühendkuningriik on ja jääb Eesti lähedaseks partneriks, sõbraks ja liitlaseks nii Euroopas kui NATO-s. Selle asjus polnud minu hiljutisel kohtumisel peaminister Boris Johnsoniga Londonis mitte mingit kõhklust,“ lasus peaminister. Ratas rõhutas, et valitsuse jaoks on kõige olulisem, et meie kodanike õigused ja ettevõtete huvid on kaitstud.

„Eesti ja Euroopa Liidu seisukoht on püsiv: Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kokkulepe on parim kompromiss ning lepingu muutmist me ei soovi. Küll on võimalus teha muudatusi tulevikusuhete deklaratsiooni, mis loob raamistiku EL-UK edaspidise suhte arendamiseks,“ sõnas välisminister valitsuskabineti nõupidamisel. Ta lisas, et Eesti jaoks on oluline hoida tugevat ja kestvat sidet Ühendkuningriigi kui Eesti lähedase liitlase, partneri ja sõbraga.

Välisministri sõnul ei ole Ühendkuningriigi lepinguta lahkumine Euroopa Liidust Eesti huvides, kuid valmis tuleb olla ka negatiivseks stsenaariumiks. „Sõltumata Ühendkuningriigi sisepoliitilistest arengutest on Eesti – nagu terve Euroopa Liit – võtnud kursi ettevalmistusteks olukorraks, kus Ühendkuningriik lahkub EList 31. oktoobril leppeta. Kahjuks ei jää kodanikud, reisijad ja ettevõtjad puutumata Brexitiga seotud muutustest, seepärast on Eesti valitsuse prioriteediks olnud algusest peale kodanike õiguste ja ettevõtjate huvide kaitsmine,“ ütles välisminister Reinsalu ja lisas, et Eesti ettevalmistused on kulgenud seni plaanipäraselt.

Kuigi leppeta lahkumisest tulenevaid segadusi täielikult vältida pole võimalik, saab üleminekut sujuvamaks muuta, sõnas välisminister Reinsalu ning lisas, et selleks on iga Ühendkuningriigiga seotud kodaniku ja ettevõtja huvides viia end varakult kurssi eesseisvate muutustega ning astuda vajalikud ettevalmistavad sammud.

Euroopa Komisjoni juhtimisel on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud ühiselt ettevalmistusi kõikideks stsenaariumiteks, sealhulgas võimalikuks leppeta lahkumiseks.  Rida erimeetmeid on vastu võetud Euroopa Liidus tervikuna – viisavabaduse vastastikuseks kehtestamiseks, lennuühenduste ja maanteevedude jätkumiseks, sotsiaalkindlustuse piiriüleseks jätkamiseks ja Erasmus+ programmis osalejate õpingute jätkamiseks. Eestis on muudetud vajalikke seadusi kodanike õiguste tagamiseks, muutmist vajab veel liiklusseadus. Maksu-ja tolliamet on valmistunud tollirežiimi kehtestamiseks.

Valitsuskabinetis otsustati pöörata punkt „Eesti valmisolekust Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks väljaastumislepingu jõustumiseta“ valitsuse istungi päevakorrapunktiks ja see esitatud kujul heaks kiita.

Terviklik ja jooksalt uuenev ülevaade Eesti kodanikele ja ettevõtjatele Brexitiga kaasnevatest muudatustest on leitav välisministeeriumi kodulehelt – brexit.mfa.ee. Lisaks on ettevõtjatel võimalik tutvuda põhjalike juhistega Maksu- ja Tolliameti kodulehel ning vajadusel registreeruda personaalsele nõustamisele.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kas oled Soomes vaene? VAATA, kust läheb vaesuspiir

NordenBladet — Boston Consulting Group tuli välja raportiga, mille kohaselt on miljonäride käes 38 protsenti Soome varadest. Viimastel aastatel on Soomes olnud trend, kus jõukamad saavad üha jõukamaks. Aga kuidas on olukord vaesemal poolel?

Väikse sissetulekuga inimesi oli Soomes 2017. aastal 654 000. Nende hulk oli kõige suurem aastatel 2008 ja 2010, aga pärast 2011. aastat on väikse sissetulekuga inimeste hulk püsinud allpool 700 000 piiri, vahendab Ilta-Sanomat.

Alates 2017. aastast hakkas väikse sissetulekuga inimeste hulk taas kasvama, aga jääb ikka alla 700 000. Väike sissetulekuga inimeste hulk ühiskonnas oli 2017. aastal 21,1 protsenti, aasta varem oli see 11,5 protsenti. Väikse sissetulekuga inimeste arv kasvas, kuigi majandus oli tõusuteel. Kuidas oli see võimalik.

Kuivõrd vaesust mõõdetakse suhtes mediaanpalka, siis majanduse kasvades tõuseb mediaanpalk ja inimesed kukuvad seetõttu vaesusse. Üks selline grupp on näiteks pensionärid, kelle sissetulek ei tõuse ning kes jäävad teistest maha. Euroopa Liidus on vaesuspiir 60 protsenti mediaanpalgast.

Näiteks üksi elava ilma lasteta inimese jaoks on vaesuspiir Soomes 1229 euro kuus (kasutatav rahasumma). Üksikvanemal, kel on kaks last, on vaesuspiir 1967 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud vaesuspiir eri tüüpi majapidamiste kohta:

Majapidamise tĂĽĂĽp, vaesuspiir aastas, vaesuspiir kuus

Soomes ei saa otseselt öelda, et ainult rikkad rikastuvad. Vaeste olukord saamuti paraneb. Vaesuses elavaid ühiskonnagruppe on mitmeid. Ühed on migrandid, kel on raske tõusta madalamalt kõrgemale. Palju on üksi elavaid inimesi, pikaajalisi töötuid, mehi, maapiirkondades elavaid inimesi.

Uuringute järgi on Soomes küllalt raske tõusta madalama sissetulekuga inimeste hulgast kõrgemale. Pooled madalama sisetulekuga inimestest on samas seisus ka viie aasta pärast. Olukord on püsinud ühesugune 2010ndate aastate jooksul.

Avafoto: Pexels

Tarbekunsti- ja disainimuuseum avas näituse “Ilmapäevikud” Põhjamaade moest

NordenBladet – Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näituse “Ilmapäevikud” fookuses on kĂĽmne kunstniku looming, mis on tõukunud kohalikest traditsioonidest ja inspireeritud Põhjamaade ainulaadsest maastikust ja karmidest ilmaoludest.

“Ilmapäevikud” on valminud koostöös kunstnike- ja kuraatorite duo Sarah Cooperi (1974, USA) ja Nina Gorferiga (1979, Austria), kes reisisid kahe aasta jooksul Islandil, Gröönimaal ja Fääri saartel. Nende eesmärk oli uurida saarekeskkonna, kultuurilise identiteedi ja traditsioonide mõju kohalike kunstnike ja disainerite loomingule. Erinevalt antropoloogide teaduslikust lähenemisviisist kohalike kogukondade uurimisele jäädvustavad Cooper ja Gorfer oma tähelepanekud kaameraobjektiivi abil poeetilisteks lugudeks. Nende kogemused muutuvad lavastatud portreedeks, mis on tulvil sĂĽmboleid, värvikihte ja tekstuure. Iga portree lavastati koostöös kohalike moekunstnikega, kelle teoseid saab näha näitusel kõrvuti lavastatud fotodega.

Näitus eemaldub tavapärasest moemaailmast ja selle hooajalistest trendidest, selle asemel keskendutakse loovusele ja seda mõjutavatele teguritele – kultuurilisele identiteedile, traditsioonidele, loodusele, maastikele, ilmale ja ka Põhjamaade uuenduslikkusele kohalikel ressurssidel põhineva kestliku moe loomisel.
Tarbekunstimuuseumi hoone liigub RKAS-i valdusesse

Göteborgis ja Berliinis elavad ja töötavad Sarah Cooper ja Nina Gorfer alustasid kontseptuaalsete foto ühisprojektidega 2006. aastal ning on sellest ajast saadik korraldanud rahvusvahelisi näitusi ja avaldanud mitmeid raamatuid. Nende töömeetodiks on reisimine ja kohtumised inimestega – ning nende inimeste lood ja nende edasi jutustamine fotode kaudu.

Näituse algatas Reykjaviki Nordic House (Island) ja esmakordselt avati see 3. Põhjamaade moebiennaali keskse üritusena Frankfurdi tarbekunstimuuseumis Saksamaal. Hiljem on näitus rännanud läbi Taani, Madalmaade, Fääri saarte, Islandi, USA, Hiina, Rootsi ja Gröönimaa.

2019. aastal esitletakse näitust Baltimaades. Näitus Eestis toimub koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Nordic House´iga.

Näitusel osaleb kümme kunstnikku: Barbara I Gongini, Guðrun & Guðrun (Fääri saared), Bibi Chemnitz, Nikolaj Kristensen, Najannguaq Lennert (Gröönimaa) ning STEiNUNN/Steinunn Sigurðardóttir, JÖR/Guðmundur Jörundsson, Kría, Mundi, Shoplifter a.k.a. Hrafnhildur Arnardóttir (Island).

Näitus on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud 28. augustist – 5. jaanuarini.

Kuraatorid: Cooper&Gorfer (Austria, USA)
Näituse koordinaator ETDMis: Ketli Tiitsar
Koostööpartner: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Eha Vain
Näituse kujundaja ja graafiline disainer: Tuuli Aule

Tartus algasid Taani, Belgia ja Eesti suurfilmi “Erna on sõjas” võtted

NordenBladet – 29. augustil algasid Tartus Taani, Belgia ja Eesti väärtfilmi “Erna on sõjas” võtted, mille reĹľissöör Henrik Ruben Genz ning näitlejad Trine Dyrholm ja Ulrich Thomsen on Taani filmitööstuse ĂĽhed hinnatuimad tegijad.

Filmivõtted toovad Tartusse lisaks tuntud reĹľissöörile ja näitlejatele ka auhinnatud filmikunstniku Jette Lehmanni ja professionaalse filmimeeskonna. Filmi produtsent Esko Rips ennustab Eesti filmitööstusele põnevaid aegu. “Kogu Nafta Filmsi meeskond on väga õnnelik sellise koostööprojekti ĂĽle, mis toob siia kokku põhja- ja madalmaade staarid ning paneb Eesti ja just Tartu rahvusvahelise filmitööstuse kaardile. Usun, et sellele järgneb peatselt uusi suurfilmide projekte,” lausus Rips.

Rips lisas, et võtted on toimunud vanas rahvusarhiivi hoones, kuhu on selleks ehitatud esimese maailmasõja aegne kasarmu. “Alustasime väiksemate stseenidega, kuid lähiajal on oodata siin ka stseene kuni 200 taustanäitlejaga. Esimesed võttepäevad on olnud väga põnevad ja produktiivsed, koostöö taanlastega sujub kenasti ja Eesti võttetiimi kohta oleme kuulnud vaid kiidusõnu,” ĂĽtles ta.

Filmi “Erna on sõjas” tegevus toimub 1918. aasta JĂĽĂĽtimaal, Saksamaa ja Taani piirialadel, kus esimese maailmasõja lahinguteks värvatakse Saksa sõjaväkke ka Taani talumehi. Filmis kehastab Trine Dyrholm erakordset naist Ernat, kelle lihtsameelne noor poeg Kalle värvatakse samuti sõjaväkke. Meeleheitel ema kasutab juhust ja maskeerub meheks, et pojale sõtta järgneda. Soovist sõjakeeristes Kallele toeks olla, leiab Erna end pikal ja kurnaval teekonnal läbi esimese maailmasõja lahinguväljade. See on liigutav lugu jõulisest naisest ja vankumatust emaarmastusest, mis ei luba oma last hätta jätta.
Tartus valmistutakse rahvusvahelise suurfilmi võteteks

Filmi võttepaigad asuvad Tartus ja Tartumaal. Endises Tartu rahvusarhiivi hoones, aadressil Liivi tänav 4 leiavad aset kuni 200 osatäitjaga kasarmustseenide võtted. Sõja kõige plahvatuslikumad stseenid rulluvad lahti aga Tartumaal Tamsa külas Kindralimäel, kuhu kaevati selleks otstarbeks ehedad esimese maailmasõja aegsed kaevikud.

Tartu linnapea Urmas Klaas ĂĽtles, et kuna nii suurejoonelises filmiprojektis ei ole Tartu varem osalenud, loob see loodetavasti soodsa pinnase ka järgmistele sarnastele koostöödele. “Tartu kui Euroopa kultuuripealinn 2024 seisab kindlalt selle eest, et filmitööstus areneks ka Lõuna-Eestis ning selliseid suurprojekte tuleks siia ĂĽha rohkem,” rääkis Klaas.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristina Reidolv ĂĽtles, et iga Tartus või sealkandis filmitud film toob piirkonda välisinvesteeringuid, mis omakorda aitavad elavdada Tartu piirkonna majandust ja edendada turismi. “Tartu filmifondi ĂĽheks eesmärgiks on tulevikus rajada Tartusse ka filmistuudio, mis pikendaks nii Eesti kui ka rahvusvaheliste filmide võtteperioode ja pakuks kaasaegsel tasemel võimalusi professionaalsetele filmitootjatele,” lausus Reidlov.

Film Estonia juht Nele Paves ootab Erna-filmi tootmisprotsessi valguses kasu kogu Eesti filmitööstusele: “Meil on väga hea meel, et ajalooline väärtfilm “Erna on sõjas” valis oma võttepaigaks just Eesti, sest rahvusvaheliste professionaalidega koos filme tehes saame näidata meie filmitegijate kõrget taset ning samas tõmbame Eestile kui filmiriigile tähelepanu,” selgitas Paves.

Film “Erna on sõjas” sĂĽnnib Taani, Belgia ja Eesti koostööna. Tootja Nimbus Films’i peaprodutsendid on Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Entre Chien & Loup, produtsent SĂ©bastian Delloye ja Nafta Films, produtsent Esko Rips. Filmi toetavad Taani Filmi Instituut, TV2 Denmark, Film Fyn, Tv4 Sweden, Scanbox Entertainments, Eesti Filmi Instituut, Belgia Filmi Instituut, Wallimage, Film Estonia Cash-Rebate Tartu Filmifond ja Creative Europe.

Filmi peaosatäitjat Trine Dyrholmi saab näha ka praegu Eesti kinodes jooksvas filmis “Ă„rtuemand”.