Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: september 2019

Venelased hävitasid soomlastele kalli ajaloolise Viiburi mõisahoone

NordenBladet — Soomlased on nördinud, kuna venelased hävitasid ajaloolise Viiburi Monrepose pargi härrastemaja. Soomlaste arvates põevad venelased idaeurooplastele omast suurusehullustust, et kõik peab olema uus ja uhke ning vana ja ajaloolist ei austata.

Venemaa hävitas ajaloolise mõisahoone vaatamata sellele, et on saanud Rahvusvaheliselt maailmapangalt 100 miljonit dollarit laenu vanade hoonete korrastamiseks. Nende hulka kuulus ka ajalooline Mon Repose mõisahoone, vahendab MTV.

Helsingi Aalto ülikooli maasitikuarhitektuuri ja ajaloo dotsent Eeva Ruoff ütles, et Soomest oleks leidnud hulgaliselt asjatundjaid, kes oleksid kaasa aidanud ajaloolise pärandi säilitamisele, aga soomlaste poole keegi ei pöördunud. Ruoffi väitel on venelastel jätkuvalt idabloki mentaliteet, et kõik peab olema uus ja uhke.

Ruoffi väitel pole praeguseks maha lammutatud ja uuesti üles ehitatud Monrepose pargi peahoone enam sama mis vana. Venelaste plaan on kasutada uue hoone ehitamisel vanu palke. Uues hoones tulevad aga teised materjalid ja värvid, mis olid varem. Parki muudetakse ka muul moel, näiteks ehitatakse sinna laiad, autodele mõeldud teed. Ehitatakse uus ja võimas, vähemalt selline mulje jääb. Park sellisel kujul nagu soomlased seda mäletavad on hävitatud, räägib Ruoff. Sellest saab tüüpiline venelaste turismikoht. Soomlasi see enam tõenäoliselt ei huvita, kuna seal pole vanast midagi järele jäänud.

Mon Repose park rajati 1760ndatel aastatel, kui sealne komandant Pjotr Stupiš soovis Inglise stiilis parki. NLiidu ajal elasid seal sõjaväelased. Hiljem tegutses seal lasteaed ja pargis oli mänguväljak.

Mon Repose pargi uuendamine algas paar aastat tagasi Maailmapanga toetusel. Enne seda oli parki korrastatud soomlaste rahaga. Kohalikud inimesed on kogunud protestiallkirju seoses pargis maha võetud puudega. Ligi 160 ha pargis on maha võetud mitu tuhat puud. Praeguseks on ajaloolise puitarhitektuuri musternäide vana mõisahoone täielikult maha lammutatud. Veidi enne seda lammutati raamatukoguna kasutusel olnud tiib.

Monrepos park:
Parkovaya Ulitsa, 19, Vyborg, Leningradskaya oblast’, Venemaa, 188811

VMK: äridiplomaatiat saab edendada vaid läbi ühiste eesmärkide ja koostöö

NordenBladet — Valitsuse majandusarengu komisjon sai eile ülevaate äridiplomaatia strateegia tegevuskava elluviimisest ning samuti esitati ettepanekud Eesti välisesinduste ja majandusdiplomaatide võrgu laiendamiseks. Arutelus jäi kõlama, et diplomaatilised suhted põhinevad eeskätt koostööl ning ühistel eesmärkidel.

Eesti välisesinduste roll on edendada rahvusvahelises suhtluses igakülgselt Eesti huve, toetada ettevõtteid eksporditurgudel, meelitada meile välisinvesteeringuid ning abistada ja kaasata väliseesti kogukonda, seisab välisministeeriumi koostatud ülevaates.

Äridiplomaatia strateegia elluviimisel toodi ühe olulise punktina välja, et kasvanud on Eesti välisesinduste arv ning meie esindajad on kohal peamiste liitlaste ja partnerite juures. Mitmetes asukohtades aga tuleb kasvatada spetsiifilisi võimeid või kohalolu just kahepoolsete suhete tugevdamiseks. Veel selgus ülevaatest, et Eesti välisesinduste võrgustik võiks veel rohkem toetada uutele ja kasvavatele turgudele sisenemist ning ettevõtete ekspordihuvi realiseerimist.

„Eesti diplomaatiline välisesinduste võrgustik vastab olulises osas välispoliitika eesmärkidele. Samas on oluline Eesti ettevõtete ekspordihuvi toetamiseks kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas ja kasvavas globaalses konkurentsis praegust esinduste võrgustikku tugevdada ning laiendada,“ märkis peaminister Jüri Ratas. „Jätkusuutliku majanduskasvu tagamise ühe võimalusena näemegi välisesinduste tugevdamist, majandusdiplomaatide, seal hulgas küber- ja digidiplomaatide võrgustiku laiendamist ning Eesti ettevõtjatele senisest suurema toe pakkumist ekspordi sihtturgudel. Samuti oleme eesmärgiks võtnud teenuste kättesaadavuse parandamise välisriikides;“ lisas Ratas.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo sõnul saab rikkus Eestisse tulla läbi ekspordi ja kaasatavate välisinvesteeringute. „Koostöö erinevate välisturge hõlmavate institutsioonide vahel on tänaseks oluliselt paranenud, aga endiselt on võimalusi, kuidas riik saaks ettevõtteid pikas perspektiivis veelgi paremini aidata,“ sõnas Kingo.

Ülevaate äridiplomaatia tegevuste tulemustest ja tegevuskavast 2019. aastaks sai valitsuse majandusarengu komisjon tänavu jaanuaris.

Lisaks: Riigivisiitide planeerimise ja infojagamise portaal www.visiidid.ee.

Taust

  • Peaministri juhitav majandusarengu valitsuskomisjon koguneb kord kuus, et saada ĂĽlevaade majanduse seisust, leida lahendusi ministeeriumide ĂĽlest koordinatsiooni vajavatele kĂĽsimustele, kaasata eksperte ja huvirĂĽhmi ning tegeleda majanduskeskkonna arendamisega.
  • ​Majandusarengu komisjoni kuuluvad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, majandus- ja taristuminister, välisminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister ning sotsiaalminister. Komisjoni juhib peaminister.
  • ​Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.
  • ​Komisjoni tööd toetab riigikantselei strateegiabĂĽroo.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helsingi bussipeatuste külge pandi väiksed valged karbikesed – MIS need on?

NordenBladet — Helsingis on bussipeatuste külge pandud väiksed valged karbikesed. Neid on pandud üle linna tuhandeid bussi- ja trammipeatuste siltide külge ja neid pannakse veel juurde. Lisaks on neid pandud bussidesse.

Helsingi ühistranspordiettevõte HSL teatas eelmisel nädalal, et tegemist on Bluetooth majakatega. Nende eesmärk on pakkuda inimestele tulevikus reaalajas mobiilseid teenuseid, vahendab Ilta-Sanomat.

Praegu on tegemist pilootprojektiga, mille käigus on paigaldatud juba ligi 4100 karbikest ja kokku pannakse ligi 6000 majakat peatustesse, bussidesse, trammidesse ja metroojaamadesse.

Need majakad annavad endast ainult teada ja ei tee midagi muud. Mingeid andmeid nende abil ei koguta. Majakad teevad koostööd mobiiltelefoni rakendustega. HSLi rakenduse ja majakate abil antakse kasutajatele infot asukoha kohta. Neid majakaid saavad tulevikus kasutada ka teised rakenduste loojad. Majakate abil saab näiteks saata keskööl kasutajatele sõnum: „Kas tunned end turvaliselt?”

Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mida kusagil mujal teadaolevalt ei kasutata. Majakad töötavad patareide peal ja need teibitakse peatuste külge. Juhtmeid selleks vedada pole vaja. Valmistaja väitel peab patarei vastu 7 aastat, aga Soome oludes peavad need vastu tõenäoliselt 4 aastat.

UURING: Vahet pole, kas suhkruga või mitte – kõik karastusjoogid põhjustavad enneaegset surma

NordenBladet — Värske uuring näitab, et pole vahet, kas joogid on suhkruga või mitte – kõik gaseeritud karastusjoogid on tervisele kahjulikud ja põhjustavad enneaegset surma. Patsientidel, kes tarvitasid päevas kaks või enam klaasi gaseeritud jooke, oli märksa suurem oht surra enneaegselt, selgub ajakirjas JAMA Internal Medicine avaldatud uuringust.

Uuring viidi läbi 10 Euroopa riigis ja selles võeti vaatluse alla 451 743 meest ja naist. Sellest selgus, et kahe või enama klaasi magusainega magustatud gaseeritud jookide tarvitamine tõi kaasa enam surmasid seoses veresoonkonna haigustega.

Suhkrustatud jookide puhul tõi ühe või enama klaasi gaseeritud joogi tarvitamine kaasa enam surmasid seoses seedeelundite, maksa, pimesoole ja kõhunäärme haigustega.

Uuringus osalesid inimesed Suurbritanniast, Taanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast, Hollandist, Norrast, Hispaaniast ja Rootsist perioodil 1992-2000. Keskmine vanus oli 50,8 aastat ja 71,1 protsenti olid naised.

Sarnaseid tulemusi on saadud ka teistes uuringutes, millest tuleb välja, et karastusjooogid on seotud ebatervisliku eluviisiga. Uuringu järgi olid karastusjookide tarvitajad rohkem ülekaalulised ja suitsetasid. Uuring näitas, et karastusjoogid on tervisele kahjulikud olenemata sellest, kas nad sisaldavad suhkrut või mitte. Värske uuringu puhul on surmaoht dieetjookide tarvitajatel isegi suurem kui ülejäänutel.

Uuringust tuli välja ka see, et karastusjoogid pole seotud vähi ning Alzheimeri tõvega. Teadlased soovitavad aga vähendada kõigi karastusjookide tarvitamist.

Avafoto: Pexels

Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Euroopa kolleegidega Soomes

NordenBladet — Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad täna ja homme Helsingis toimuval välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) konverentsil.

Delegatsiooni juht väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika on jõudnud otsustavasse murdepunkti. “Eurooplastel tuleb otsustada, kas soovitakse kujuneda reaalselt globaalseid trende mõjutavaks jõuks või keskendutakse vähima ühisnimetaja taha – ühenduse enda sees üha suurema surve alla sattuva liberaalse demokraatia kaitselahingutele,” ütles Mihkelson.

Tõsiasi, et Euroopa Komisjoni uueks presidendiks saav Saksamaa endine kaitseminister Ursula von der Leyen ei julgenud oma programmilises kõnes Euroopa Parlamendi ees rääkida naabruspoliitikast, suurtest välispoliitilistest väljakutsetest ega ka euroopaliku väärtusruumi ahenemisest, räägib Mihkelsoni sõnul paraku sellest, et poliitika kõige kõrgemal tasemel on konjunktuurne ja üha enam populistlik.

„Euroopa ei vaja tugeva käega, vaid tugeva närvi ja veendunud põhimõtetega uusi liidreid,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et välispoliitiliselt saab Euroopa Liidule lähikuudel kõige kriitilisem olema olukord Ukraina ümber, sest õhus on tunda Müncheni ja Jalta meeleolusid.

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja sõnul on sellises formaadis toimuvad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide riigikaitse- ja väliskomisjonide delegatsioonide kohtumised olulised, et saada kõrgel tasemel ülevaadet ja rääkida kaasa Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel.

„Konverentsi teemad on olulised ning hübriidohtude osas on Eestil kogemus, mida jagada,“ ütles Metsoja. „Teine ja mitte vähem olulisem on vahetult suhelda kolleegidega, et mõistaksime üksteist senisest paremini nii Euroopa ida- kui ka lõunasuunalises tegevuses.“

Avateemana käsitletakse konverentsil julgeoleku väljakutseid Läänemere piirkonnas ja Arktikas. Vastavasisulise ettekande peab Soome president Sauli Niinistö. Videosilla vahendusel osaleb konverentsil ametist lahkuv Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini.

Pärastlõunases sessioonis räägitakse Atlandiülesest ühtsusest globaalsetes suhetes ning Euroopa Liidu kaitseküsimustest. Reedel toimuvad arutelud poliitilisest arengust Lääne-Balkanil, hübriidohtude tõrjumisest, Lähis-Ida poliitilistest suundumustest ning kliimamuutusest ja turvalisusest.

Delegatsiooni kuuluvad väliskomisjoni liikmed Anti Poolamets ja Raimond Kaljulaid ning riigikaitsekomisjoni aseesimees Kalle Laanet ja komisjoni liige Ants Laaneots.

 

Allikas: Eesti Riigikogu