NordenBladet — Soome keskerakonna uueks juhiks valiti Juha Sipilä asemel praegune majandusminister Katri Kulmuni. Kulmuni sai 1092 häält, tema vastaskandidaat Antti Kaikkonen 829 häält.
Kulmuni seadis kohe eesmärgiks võita kohalikud valimised 2021. aastal. Tema väitel ei peaks keskerakond olema 10 protsendi partei, nagu toetus praegu on, vahendab Yle.
NordenBladet — Soome kiirlaenufirmad lõpetavad üksteise järel tegevuse, kuna intressi piirati alates septembrist 20 protsendiga aastas varasema 50 asemel, samuti ei või laenu teenindamise kulud olla aastas enam kui 150 eurot. Praeguseks on juba 8 Soome kiirlaenufirmat teatanud, et enam laene välja ei anna ja neile on sügise jooksul tulemas lisa, vahendab Yle.
Neile kaheksale lisaks on veel 5, kes on teatanud hooldustöödest ning laene ei väljastata.
Laenude andmise on Financer.comi andmetel lõpetanud Luottoraha, Aasa, Yleislaina, Viikinkilaina, Everyday, Ainalaina, Fixura ja Get Capital. Hoolduspausil on Lainasto, Nordcredit, eurolimiitti, Suomilimiitti ja Ekstraluotto.
Osa neist lõpetavad kohe tegevuse, osa jätkavad enne septembrit välja antud laenude tagasi nõudmisega. Seadusemuudatus vanu laene ei puuduta.
Mitmed ettevõtted leiavad, et tegevust ei saa jätkata, kui ei saa küsida kõrgemat intressi.
Seaduse karmistamise põhjus Soomes oli soov vähendada üüratu intressiga laenude väljaandmist ja sellega seotud massilisi võlgnevusi.
NordenBladet — Helsingi külje all asuv väike Katajanokanluoto saar on müüdud 375 000 euro eest, nii palju maksab Helsingis üks väike korter. Saare müüs maha täitebüroo selle ettevõtjast omaniku võlgade katteks. Endine omanik Mika Norring peab nüüd hinda liiga madalaks, vahendab Svenska Yle.
Endine omanik tegi täitebüroo tegevuse peale kohtusse kaebuse, aga seda ei võetud menetlusse, kuna kaebus saabus kohtusse liiga hilja. Norringu väitel oli üks Vene firma pakkunud saare eest 12,9 miljonit dollarit.
Eelmisel aastal käis uudistest läbi, et saar on müügis ja selle alghind on miljon eurot. Saar oli planeeringu järgi ette nähtud virgestusalaks ja kui sinna oleks tahetud midagi juurde ehitada, oleks tulnud planeeringut muuta.
NordenBladet — Eesti Teadusagentuur (ETAg) korraldab koostöös Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) Stockholmi esindusega Tallinnas, Centennial hotellis 26. septembril kell 13.00-18.30 seminari, mille eesmärk on tutvustada JSPSi Stockholmi büroo tegevusi ja jagada grandisaajate kogemusi tulevastele taotlejatele.
JSPSi kutsel on külalistena Jaapanist esinema tulemas kaks teadlast: prof Hiroshi Kageyama (“New frontiers in Materials Science with Mixed-anion Compounds”) ja Jaapanis resideeruv eestlane, prof Mikk Lippmaa (“Whence comes our hydrogen?”). Eestist on andnud oma nõusoleku ettekandega esineda prof Raivo Stern (tbc) ja dr Ilona Oja Acik (“Thin films for energy and environmental applications”).
Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine, mida saab teha kuni 18. septembrini SIIN
Päevakava ja täiendav info:
https://www.jsps-sto.com/event/jsps-etag-scientific-seminar/
Ăśritus on inglise keeles.
NordenBladet — Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi
Tuleva aasta alguses käivitub Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsendi Eneken Laanese viieaastane projekt „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetas 1,5 miljoni euroga.
Laanes hakkab koos meeskonnaga uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Ida-Euroopa riigid võidelnud poliitilisel tasandil, et nende ajalugu leiaks rahvusvahelisel tasandil tunnustust. Laanes selgitab, et selles võitluses on tihti kasutatud võrdlusi natsi- ja nõukogude režiimi, holokausti ja nõukogude repressioonide vahel, mis on tekitanud mujal maailmas palju mittemõistmist. See tunne, et meie ajalugu ning selle eripära ei mõisteta, on Eneken Laanese sõnul olnud paljudes Ida-Euroopa riikides valdav.
Kohalik ajalugu mõistetavaks
„Samas on viimastel kümnenditel olnud palju raamatuid ja filme, mis on viinud Ida-Euroopa ajaloo üleilmse publikuni, tekitanud rahvusvaheliselt suurt huvi,  aga ka kutsunud esile vaidlusi kohalikus kontekstis selle üle, kas see minevikupilt, mille mõni romaan või film loob, on ikka õige,“ selgitab ta.
Näitena võib tuua Sofi Oksaneni romaani “Puhastus”, mis kĂĽmmekond aastat tagasi tekitas Eestis tulise ĂĽhiskondliku debati. Sama juhtus ka näiteks Pavel Pawlikowski filmiga “Ida” Poolas või Florian Henckel von Donnersmarcki linateosega “Teiste elu” endisel Ida-Saksamaal.
„Hakkamegi uurima, kuidas kirjandus, film ja kunst ning vaidlused, mida nad ühiskonnas tekitavad, saavad aidata meil väljuda poliitilistest ummikseisudest ja teha kohalikku ajalugu mõistetavaks globaalsel areenil,“ kinnitab projekti eestvedaja.
Laanese arvates on just kirjandus, film ja kunst head uurimisobjektid, sest levivad globaalselt ja neis loodud minevikupildid jõuavad paremini tavaliste inimesteni ka mujal maailmas kui ajalooraamatutes kirja pandu või poliitilised vaidlused mineviku üle.
Projekti „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“ üheks suureks tugevuseks on see, et uurijad ei jää kitsalt kunstide valdkonda, vaid uurivad kirjandust ja filmi laiemas mälupoliitilises kontekstis. Teadlased vaatavad, milliseid esteetilisi ja poliitilisi debatte on erinevad teosed tekitanud, kuidas riigid sekkuvad teatud romaanide ja filmide loomisse ning levitamisse jne.
Suur tunnustus
Eneken Laanese sõnul on akadeemilises mõttes kindlasti oluline, et Euroopa Teadusnõukogu on leidnud, et Eesti on hea koht, kus viia läbi sellist võrdlevat uurimust erinevate Ida-Euroopa maade mälukultuurist. „Arvan, et see on suur usaldus ja tunnustus.“
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas leiab, et ERC grant on tõestuseks, et Eneken Laanese puhul on tegemist maailmatasemel noore teadlasega. Niglas rõhutab veel, et edu saavutamisel on oma osa ka ülikooli senati tasemel tehtud strateegilistel otsustel ning tugeval meeskonnatööl.
Projektis hakkab tööle seitse inimest: kaks kogenud teadlast, kaks järeldoktorit ja kolm doktoranti. Kõik värvatakse rahvusvahelise konkursi käigus. Meeskonna koostamisel on oluline, et selle liikmed oskaksid erinevaid ida-euroopa keeli ja oleksid kursis kohaliku mälukultuuriga.
ERC grandid on Euroopa ühed mainekamad. Tallinna Ülikool on sellel aastal ainuke Eesti ülikool, mille teadlane pälvis ERC uurimistoetuse.
Erinevalt mitmetest teistes taotlusvoorudest on ERC uurimistoetuse puhul tegemist teemade mõttes täiesti avatud meetmega. Seega näitab teadusprorektori kinnitusel grandi võitmine, et tegeleme Tallinna Ülikoolis innovatiivsete ja globaalselt tähenduslike teemade uurimisega. „Tegemist on mitmenda suuramahulise maineka grandiga humanitaarteaduste valdkonnas, mis tõestab, et oleme tegutsemas rahvusvahelisel tipptasemel,“ kinnitab Niglas.
TLĂś jaoks on see teine ERC grant. Esimese Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuse tõi Tallinna Ăślikooli 2017. aastal professor Liisi Keedus projektiga “Between the Times, Embattled Temporalities and Political Imagination in Interwar Europe”.
Â
Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
