NordenBladet —Helsingi ligidal Espoos on valmimas maailma sügavaim geotermiline jõujaam, mis hakkab soojust ammutama üle 6 kilomeetri sügavuselt maakoore seest. Kui jaam valmis saab, hakkab see varustama Espoo elanikke soojusega ja seda ilma igasuguse saasteta. Espoos Otaniemis tegeletakse praegu jõujaama rajamise viimase etapiga, vahendab MTV.
Praeguseks on puuritud üks 6,4 kilomeetri sügavune auk ja teise augu puurimine on 3 kilomeetri peal. Nüüd tahetakse ka teine auk valmis puurida. Eesmärk on alustada aasta pärast proovimisega ja siis varustada Espoo linn soojaga.
Espoo elanikud tundsid aasta tagasi maavärinaid, kui vett pumbati maa sisse ja osa värinaid ootab veel ees, aga siis peaks olema kõik. Möödunud suvel värises maa 1,5 kuud, nüüd peaks asi piirduma paari nädalaga.
Kuue kilomeetri sügavusel soojeneb vesi 120 kraadini. Kuum vesi pumbatakse välja ja suunatakse Espoo kaugküttevõrku. Jaam suudab varustada kümnendiku Espoo vajadusest täiesti ilma saasteta.
Kui pilootprojekt õnnestub, rajatakse sarnased jaamad ka mujale Soome ja Põhjamaadesse. 40 MW jaama maksumus on 40-50 miljonit eurot. Kasutusaeg on vähemalt 20 aastat. Asi tasub end ära, kuna tootmiskulud on minimaalsed. Põhimõtteliselt on võimalik aga maa seest saada sooja lõpmatuseni.
NordenBladet —Naine sai enda valdusse mehe vara kokku 1 467 255 ulatuses. Kohus mõistis naisele omastamise eest kokku 2 aasta ja 7 kuu pikkuse reaalse vangistuse. Süüalune oli eduka ettevõtja ja investori teine naine. Leseks jäänud insener abiellus endast palju noorema hooldaja-õega 1997. aastal, vahendab Iltalehti.
Koos elasid mees ja naine 12 aastat, kuni toona 90-aastane mees paigutati hooldekodusse. Mees suri 2014. aastal. Ta oli surres 97 aasta vanune. Naine on 76-aastane.
Mehel polnud kummastki abielust lapsi. Esimese naisega 1980. aastal sõlmitud testamendi kohaselt pidi nende vara minema pärast surma venna lapselastele. Teise naisega tegi mees 1998. aastal uue testamendi. Naisele oleks selle järgi jäänud kolme elumajaga kinnistu Kirkkonummis. Ülejäänud vara pidi minema venna lapselastele.
Lisaks oli naise nimel pool Lombard International Assurance S.A investeerimiskindlustusest, kuhu mees oli paigutanud üle miljoni euro. Kokku oli mehel vara üle 2 miljoni euro. Selle hulgas oli 7 korteriosakut Helsingis ja Espoos ning kõrge tootlusega investeeringuid. Pärast mehe surma 2014. aasta jaanuaris ootasid venna lapselapsed korralikku pärandust.
Tõde oli aga karm. Mehest ei jäänud järele mitte midagi. Vara polnud isegi matusteks ega testamendi avamiseks. Mehe vara oli ära kulutatud juba tema eluajal.
Mehe lesk ei soostunud rääkima, kuhu kadus mehe vara. Pärast seda tehti asja kohta kuriteoteade. Politseiuurimine tegi kindlaks, et mehe vara oli müüdud juba 2008. aastal ja raha kantud Lombardi firmasse, kust naine seda jupikaupa välja võttis. Raha võttis naine välja vahemikus 2007-2010. Esimeste ülekannete ajal elas naine veel koos mehega. Naine oli mehe hooldaja, aga pärast mehe olukorra halvenemist paigutati ta hooldekodusse. Mehel oli diagnoositud mäluhaigus Alzheimer juba 2006. aastal.
Süüdistuse järgi polnud mees võimeline enam oma vara haldama pärast 2006. aastat. Naine sai süüdistuse omastamises. Naise väitel oli mees sel ajal veel täie mõistuse juures. Naise väitel oli mees tahtnud tagada naise heaolu.
Kohtus kuulati üle mehe sugulased, arstid, juristid ja pangatöötajad. Arstide jutust tuli välja, et mees polnud sel ajal enam võimeline tegema majanduslikke otsuseid. Seetõttu polnud mees enam võimeline andma naisele soovitusi.
Kohtu hinnangul oleks sellise teo eest mõistetud kolme aasta pikkune vangistus. Arvestades aga naise kõrget iga, 76 eluaastat sai ta väiksema karistuse. Otsus pole veel jõustunud ja naist vahi alla ei võetud. Lisaks peab naine maksma mehe pärijatele 1 467 255 eurot koos intressidega. Sellele lisanduvad pärijate õigusabikulud summas 34 734 eurot ja muud kulud 27 280 eurot.
NordenBladet —Alates 1. oktoobrist ootab soomlaste reisimist Venemaale suur muutus, sest sõiduks hakatakse väljastama tasuta viisasid. Soomlased saavad võimaluse hankida 8-päevane tasuta viisa Peterburi ja Leningradi oblastisse. Maanteed mööda sõites saab tasuta viisaga läbi Vaalimaa, Nuijamaa ja Imatra piiriületuskohtades. Piiri saab ületada sõiduauto, bussi või mootorrattaga, vahendab Yle.
Tasuta viisaga saab sõita ka lennukiga Peterburi Pulkovo lennuväljale. See kehtib siis Helsingi-Peterburi lendudel.
Praeguse seisuga ei kehti uus tasuta viisa Vainikkala piiriületuskohas ja rongidel. See tähendab, et Allegro kiirrongiga reisijad peavad omale soetama viisa raha eest.
Laevaliikluse puhul kehtib uus tasuta viisa Peterburi ja Viiburi Uurase sadamas. See laiendab laevaliikluse praegust 72 tunni pikkust viisavaba perioodi. Praegu on veel lahtine, kas see käib ka Viiburi kesklinna sadama kohta, kuhu sõidavad Soomest laevad.
Seda, miks rongide peal tasuta viisa ei kehti, pole teada. Võib juhtuda siiski, et tasuta viisa hakkab kehtima ka rongidel. Kui rongide peal viisa ei kehti, on võimalus sõita autoga Viiburisse ja sealt edasi kohalike rongidega Peterburgi.
Muutus puudutab ka Eestis Narva-Ivangorodi piiriületust. Narvas saab praeguse seisuga piiri ületada tasuta viisaga samuti kas autoga või jalgsi, aga mitte rongiga.
Leedu naabruses Kaliningradis jõustus uus kord juba suvel. Soomlased pääsevad Kaliningradi tasuta viisaga kas lennuki, bussi või rongiga näiteks Leedu või Poola kaudu.
Viisa taotlemine käib Vene välisministeeriumi veebi kaudu. Sinna tuleb sisestada isikuandmed, passiandmed ja värske pilt digitaalsel kujul. Passi ennast pole vaja kuhugi viia, samuti pole vaja küllakutset. Taotlemine on tasuta ja viisa töötlemise aeg on maksimaalselt 4 päeva. Kui viisa on välja antud, kehtib see 30 ööpäeva. Selle aja jooksul võib teha Venemaale ühe reisi, mille pikkus on maksimaalselt 8 ööpäeva. Reisi aega ja sõiduvahendit pole vaja eelnevalt teada anda. Viisa kehtib Peterburi ja Leningradi oblasti piirkonnas. Mujale reisida ei tohi.
Arvatakse, et uuendus mõjutab olulisel määral Venemaale reisimist, kuna seni oli see põhiliselt viisa taga kinni. Soomlaste jaoks on ahvatlev see, et avaneks võimalus reisida igale poole Karjala maakitsusele, mis kunagi NLiidule loovutati. Lisaks võiksid soomlasi huvitada Ingerimaa alad Peterburi ümbruses. Reisimist hõlbustab ka asjaolu, et Venemaa on selles piirkonnas ehitanud välja korralikud maantee- ja raudteeühendused.
Venemaa hakkas tasuta viisasid jagama, kuna tahab ergutada turismi. Rubla kurss on madal ja majanduslik olukord seoses sanktsioonidega nigel. Uuendus puudutab kokku 43 riigi kodanikke, nende seas ka Euroopa Liidu kodanikud. Peterburi turismiametkonnad ootavad turistide arvu lisandumist 50 protsendi võrra. See tähendab praeguse 8 miljoni asemel 12 miljonit Peterburi külastajat aastas.
NordenBladet — Eesti-uuringute Tippkeskuse 9. aastakonverents keskendub kultuurinähtuste etenduslikkusele ja tajule tehnoloogiliste muutuste ajastul 5.-7. septembrini toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse üheksas aastakonverents „Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of Technological Change“ („Taju ja performatiivsus kunstis ja kultuuris tehnoloogiliste muutuste ajastul“).
Tänapäeva ühiskond on tehnoloogiast läbi imbunud ning selle mõjusid meie igapäevaelule, aga ka tulevikule, uuritakse pidevalt kõigis teadusvaldkondades. Kultuuris ei väljendu digitaliseerimine ainult tehnoloogia kasutamises, vaid uute kommunikatsiooni- ning sotsiaalkultuuriliste kontekstide tekkimises. Konverentsil keskendutaksegi esituslikele ja etenduslikele muutustele kultuuris laiemalt, nt teatris, kirjanduses, filmis, muusikas ning folklooris.
Rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi peaesinejad on kultuuriteoreetik, professor Mieke Bal Hollandist, kirjandusteooria professor Marina Grišakova Tartu Ülikoolist ning professor Władysław Chłopicki Poolast Jagiello Ülikoolist.
Ettekandega esinevad lisaks Eesti teadlased ka kultuuri-uurijad Lätist, Leedust, Soomest, Indiast, Venemaalt, Bulgaariast, Valgevenest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Iirimaalt.
Ettekannete kuulamine on huvilistele tasuta.
Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühm ja PUT 1481.
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (PUT 1481, IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel.
Info: Hedi-Liis Toome, teatriteaduse lektor, Kultuuriteaduste Instituut, hedi-liis.toome@ut.ee
Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht, Eesti Kirjandusmuuseum, piret.voolaid@folklore.ee
NordenBladet —Neli evalveeritud riiklikku teadusasutust – Tervise Arengu Instituut, Keemilise ja Bioloogilise FĂĽĂĽsika Instituut, Eesti Keele Instituut ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus – sõlmisid riiklike teadus- ja arendusasutuste koostööleppe. Â
Lepingu sõlmimine tulenes soovist kaitsta ühiseid huvisid ja seisukohti ning kaasa aidata Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielu edendamisele. Selle saavutamiseks moodustasid teadusasutused koostöökogu, mis hakkab kujundama ühiseid seisukohti, tegema teadus- ja hariduspoliitilisi ettepanekuid ning nimetab esindajad teaduspoliitikat kujundavatesse esinduskogudesse. Lisaks soovivad asutused ühiselt arendada ka rahvusvahelist koostööd.
Koostöökogu esimene koosolek toimus eile, 4. septembril, mil arutati koostööd ülikoolidega ja jätkusuutlikku teadlaskarjääri mudelit.
Taolised organisatsioonid on arenenud riikides olemas just põhjusel, et ülikooliväliste teadusasutuste koostöö on edu saavutamiseks osutunud väga vajalikuks.
