Kolmapäev, juuli 16, 2025

Monthly Archives: september 2019

Valitsus otsustas esitada Kadri Simsoni kandidatuuri vaid järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu

NordenBladet — Valitsus otsustas eile (09.sept) sidevahendite teel peetud istungil mitte pidada vajalikuks Euroopa Komisjoni praeguses koosseisus Eestist nimetatava liikme ametikoha täitmist selle volituste lõpuni. Kadri Simson on Eesti kandidaat peagi ametisse astuva Ursula von der Leyeni juhitava uue komisjoni koosseisu.

Peaminister Jüri Ratase sõnul saab Eesti Ursula von der Leyeni poolt juhitavas järgmise Euroopa Komisjoni koosseisus kaaluka portfelli ning seetõttu on vaja, et kandidaat saaks keskenduda selle ettevalmistustele. „Juunis oli tõenäoline, et komisjoni uus koosseis ei pruugi ametisse astuda ettenähtud ajal ning seega tegime toona ettepaneku esitada Eesti kandidaat ka ametisoleva komisjoni koosseisu. Tänaseks on selge, et suure tõenäosusega astub komisjoni uus koosseis ametisse õigel ajal. Samuti pole Euroopa Parlamendi ajakava suve jooksul võimaldanud läbi viia Kadri Simsoni kuulamist. Seetõttu on tema asumine praeguse koosseisu liikmeks viibinud ning järelejäänud aega on mõistlikum kasutada uue komisjoni koosseisu tööks valmistumiseks,“ sõnas Ratas.

Peaminister Ratas edastab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Soomele kirja, milles informeerib valitsuse otsusest ning väljendab Eesti nõusolekut, et Jean-Claude Junckeri poolt juhitud Euroopa Komisjoni volinike koosseis on oma volituste lõpuni väiksem kui liikmesriikide arv.

Järgmise Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen kavatseb avalikustada uue komisjoni koosseisu ja struktuuri homme. Siis saab avalikuks ka Eesti voliniku kandidaadi portfell.

Kui uue komisjoni koosseis on teada, hindab septembri jooksul selle sobivust Euroopa Parlament ja kiidab heaks ühtse nimekirjana. Seejärel nimetab Euroopa Komisjoni koosseisu ametisse Euroopa Ülemkogu.

Kadri Simsonil on Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega pikaajalise koostöö kogemus. Majandus- ja taristuministrina juhtis ta siseturu, energeetika ja transpordiküsimuste valdkondi Euroopa Liidu Nõukogus.
 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome politsei tegi taotluse United Brotherhoodi tegevuse lõpetamiseks

NordenBladet — Soome politsei ja prokuratuur tegid reedel, 6. septembril kohtule taotluse grupeeringu United Brotherhood ja selle allorganisatsiooni Bad Union tegevuse lõpetamiseks. Asja menetluse käigu kohta info puudub.

United Brotherhood on kohtumenetluse käigus tunnistatud organiseeritud kuritegelikuks grupeeringuks ja selle tegevusega on seotud mitmeid raskeid kuritegusid. Bad Union toetab United Brotherhoodi kuritegelikku tegevust. Taotluse eesmärk on politsei info kohaselt grupeeringute tegevuse lõpetamine.

Soomes pole varem sellist avaldust grupeeringu tegevuse lõpetamiseks tehtud. Turu kohus on varem lõpetanud Põhjamaade vasturinde ja Pohjoinen perinne ry tegevuse ning asi on praegu arutusel ülemkohtus.

Soome uues lastehaiglas seotakse lapsi voodi külge kinni

NordenBladet — Helsingis asuvas uues lastehaiglas seotakse lapsi voodi külge kinni, kui vanemaid nende juures pole, räägivad hooldusõed. Hooldusõed on mures, kuna haiglas ei pöörata piisavalt tähelepanu patsientide turvalisusele.

Hiljuti pidi peaaegu surema üks vastusündinu, kuna palati laeplaat kukkus alla. Lapsi seotakse voodi külge kinni, kuna pole inimesi, kes nendega tegeleksid. Samuti tehakse igapäevaselt vigu ravimite manustamisel, vahendab Yle.

Haigla juhtkond aga lükkab kriitika ümber ja väidab, et kõik asjad on korras.

Sotsiaalkomisjon: suitsiidiennetuses ei tohi ühtegi ohumärki tähelepanuta jätta

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänane istung ja sellele eelnev seminar otsivad lahendusi suitsiidiprobleemile.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et 10. september on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, millega pööratakse tähelepanu ohvritele ja nende lähedastele, aga eeskätt ennetusvõimalustele. „Enesetappude tõttu kaotab Eesti igal aastal keskmiselt 200 inimest, mis on lubamatult palju. Suitsiidide arv on küll aastate lõikes vähenenud, aga püsib jätkuvalt üle Euroopa liidu keskmise näitaja,“ ütles Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et oluline on tõsta ühiskonna teadlikust enesetappu põhjustavate probleemide osas, sest õigeaegne sekkumine ja probleemide märkamine aitab abivajajaid. „Tähtis on märgata abi vajavaid inimesi enda ümber nii koolis, tööl kui ka lähedaste inimestega suheldes. Ühtegi ohumärki ei tohiks jätta tähelepanuta. Enesetappude arvu vähendamine ja ennetamine eeldab terviklikku lähenemist erinevatelt osapooltelt,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ütles, et suitsiid on püsinud aastaid 20 peamise surmapõhjuse seas. Maailmas on aastas üle 800 000 suitsiidi ohvri olenemata vanusest ja soost. „Eesti ei ole kahjuks erand, vaid vastupidi – meil on Eurostati andmetel 14,31 suitsiidijuhtu 100 000 elaniku kohta, kui Euroopa Liidus keskmine on samal ajal 10,3,“ märkis Riisalo.

Tema sõnul on täna on sobiv koos ülejäänud maailmaga meenutada, et iga elu on väärtuslik ning pöörata tähelepanu lähedase nähtamatuks jäänud muredele ja leinajate kannatustele. „Peamine on aga tagada ligipääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele ja luua psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise võimekus, mis on viimastel aastakümnetel kahetsusväärselt kiratsenud,“ selgitas Riisalo.

Riigikogu konverentsisaalis kell 14 algav komisjoni istung on avalik ja sellest on veebiülekanne.

Istungile eelneb suitsiidiennetuse teemaline seminar, kus Norra kriisipsühholoog Atle Dyregrov (Norra valitsuse psühhosotsiaalse kriisiabi nõustaja peale Utoya massimõrva) peab ingliskeelse ettekande teemal „Suitsiidijuhtumite järgne abi taastumiseks individuaalsel, pere, lähivõrgustiku, töökoha, kogukonna tasandil.“ Seminar toimub sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Peaasjad ning MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm koostöös.

MTÜ Peaasjad kogus suitsiidi teinud inimeste lähedaste murekohtade kuuldavaks tegemiseks ohvrite lugusid. Lähedaste kogemusi saab 10. septembril lugeda Tallinna, Tartu, Haapsalu, Pärnu ja Narva kesklinnas ning peaasi.ee veebilehel.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kosmosekonverents keskendub Euroopa kosmosevaldkonna arengutele

NordenBladet — Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esimees Raivo Tamm osaleb täna ja homme Berliinis toimuval plenaaristungil, mis tänavu keskendub Euroopa kosmosevaldkonna arengutele. Samuti soovitakse leida võimalikke lahendusi ilmaruumiga seotud muredele.

„Plenaaristungile kogunevad erinevate riikide parlamentide esindajad, et arutada ühiselt kosmosevaldkonna arenguid ja leida lahendusi ilmaruumiga seotud probleemidele. Arutelu on sisendiks novembris toimuvale Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) nõukogu ministrite kohtumisele „Kosmos 19+,“ märkis Raivo Tamm. Eesti delegatsiooni esimees tõi välja, et Eesti soovib näha Euroopa kosmosevaldkonna koostööd tugeva, ühtse ja jätkusuutlikuna.

„Ka meie riigil on võimalus anda omapoolne panus ilmaruumi valdkonna arengutesse. Oleme ju tuntud oma e-teenuste ja küberturvalisuse poolest, mida oleks võimalik kosmosesektoris rakendada. Näiteks andmete krüptimist saaks kasutada kosmosesektoris teenuste küberturvalisuse tagamiseks,“ märkis Tamm.

Tänavu on EISC eesistujariik Saksamaa. Eesti oli seda 2017. aastal.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (European Interparliamentary Space Conference (EISC)) asutati 1999. aastal. Selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks vastava parlamendiorgani. Organisatsioonis on 12 täisliiget ning üks assotsieerunud liige.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu