NordenBladet —Sooms ei tee suur osa paaridest lahutuse puhul vara jagamise kohta ametlikku paberit ja see maksab kätte siis, kui üks pooltest sureb. Ilma ametliku paberita võivad pärijad endise kaasa vastu nõudeid esitada.
Vara jagamise kohta koostatakse eraldi dokument. Seaduse järgi lahutavad paarid seda tegema ei pea, aga seda nõuavad hiljem pärijad. See on isegi siis nii, kui kummalgi polnud lahku minnes mingit vara, vahendab Helsingin Sanomat.
Ilma vara jagamiseta on võimalik eksi vastu pärijatel nõudeid esitada. Olukord ei muutu, kui üks või mõlemad on uuesti abiellunud.
See pole teada, kui palju paarid jätavad vara jagamise vormistamata. Rootsis on selliseid paare viiendik ja Soomes on ilmselt sama suurusjärk. Jagamine tuleb teha, kui kasvõi üks osapooltest seda nõuab.
Kui paberit pole vormistatud, siis selgitavad pärijad välja, kui suur oli ühe või teise varanduslik osa lahutuse ajal ja kui palju üks või teine peab juurde maksma. Vara jagamine võib pika aja järel olla raske.
NordenBladet —Helsingis Vuosaari linnaosas liiguvad ringi noorte migrantide jõugud, kes hoiavad inimesi hirmu all. Vägivallaga on ähvardatud lapsi. Asi tõusis esile esmaspäeval, 29. juulil, kui Vuosaari elanikud postitasid sotsiaalmeediasse sissekanded selle kohta, kuidas migrantidest noored käituvad agressiivselt.
Alguse tegi üks mitme lapse isa, kes kirjutas esmaspäeva õhtul, et on mures oma laste pärast. Isa oli teinud noortejõugust pilti, aga need olid öelnud, et ei tohi pildistada ega politseid kutsuda. Pärast pildi tegemist piirati isa sisse ja öeldi: „Kas tahad peksa saada?” Siis helistas üks kõrvalseisja häirekeskusse ja see lahendas olukorra.
Isa kirjutas, et politseid polnud kusagil näha. Hiljem kuulis mees, et häirekeskusele on selle kamba kohta helistatud palju kordi.
Sellele järgnes sotsiaalmeedia Vuosaari grupis väga palju kommentaare ja uusi sissekandeid. Üks mees kirjutas kommentaaris, kuidas üle 30 noorukist koosnev kamp ronis võõrastele rõdudele ja lükkas S-marketi ostukäru mööda kõnniteed. Noorukid taltusid peale seda, kui sekkus Alepa poe Securitase turvatöötaja.
Üks mees kirjutas, kuidas kuus 11-15-aastast migrandi noorukit tühjendasid tulekustuti vastas asuva korrusmaja ja auto katusealuse vahel. Kui mees helistas häirekeskusse, siis öeldi, et see pole kuritegu. Mees ütles, et on, kuna kustuti on varastatud Vuosaari metroojaamast. Pärast jooksid noorukid Rastila suunas.
Üks teine mees kirjutas, kuidas istus juuli algupoolel Columbuse kaubanduskeskuse bussipeatuses pingi peal, kui migrantide noortejõuk tuli ja hakkas tüli norima. Kõigepealt lõid sõbral vastu silmanurka. Kui mees läks noorte poole jutuga, et nii ei tohi teha, siis tuldi ka tema kallale. Temal löödi prillid katki. Lõpuks tuli turvamees küsima, mis juhtus. Ründajad olid jõudnud juba põgeneda. Kui vaja oli, polnud turvamehi ega politseid kusagil.
Üks mees kirjutas, kuidas kolmapäeval, 31. juulil piiras migrandi taustaga tüdrukutest ja poistest koosnev jõuk Vuosaaris K-Supermarketi juures lapsi ning nõudis raha. Teised lisasid, et sama asi käib kogu aeg Columbuse kaubanduskeskuse juures.
Üks ema tegi ettepaneku, et lapsevanemad võiks olla ise aktiivsemad ja korraldada õhtusi patrulle piirkonnas. Politseist abi pole, kuna politsei tuleb tavaliselt hilja ja politsei peale ainult naerdakse. Inimesed kirjutavad, et noorukid on öelnud, et vajavadki „väljakutseid” ja „ohvreid”.
Pärast seda, kui asjast kirjutati sotsiaalmeedias, võttis teema üles ka ajakirjandus, mis peale lubas politsei tugevdada valvet Vuosaaris. Ühtlasi palub politsei kirjeldusi agressiivselt käitunud noorte kohta e-posti aadressile ennaltaestava.helsinki(at)poliisi.fi.
NordenBladet —Soome suursaatkond Moskvas, peakonsulaat Peterburis ja Petroskoi ning Murmanski osakonnad hakkavad alates 1. septembrist järgima ELi ühiseid nõudeid seoses viisa taotlemiseks vajaminevate dokumentidega.
Soome on vajadusel nõudnud viisa jaoks täiendavaid dokumente ka varem. Alates septembrist jõustuvad nõuded on sarnased teiste ELi riikidega.
Turistide ja individuaalreisijate jaoks on suurim muudatus see, et hakatakse nõudma kinnitust varalise seisu kohta. Viisataotulusele tuleb lisada kinnistus majutuskoha kohta ja sõidupiletid, või nende puudumisel taotleja kirjalik selgitus marsruudi kohta. Varalist seisu saab tõendada palganumbrit sisaldava töötõendiga, eelmise kolme kuu pangaväljavõtte või tõendiga Venemaal kinnisvara omamise kohta.
Oma varalist seisu peavad tõendama ka need, kel on Schengeni piirkonnas kinnisvara. Kinnistu omanike lähisugulaste puhul on vajalik tõend sugulassuhte kohta.
Schengeni piirkonnas elavate pereliikmete juurde reisimise jaoks taotletava viisa puhul on samuti vaja tõendit taotleja varalise olukorra kohta.
Muutused puudutavad alates 1. septembrist 2019 Soome saatkondades või Venemaal asuvates Soome viisakeskustes jäetud taotlusi.
NordenBladet —Soome Onnibus alustab 12. augustil sõitmist Tamperest ja Turust otse Helsingi-Vantaa lennujaama. Tampere bussid jõuavad lennujaama hommikul kell 5.40 ja 6.40 ning Turu bussid kell 5.30 ja 6.30, vahendab Iltalehti.
Õhtul väljuvad bussid lennujaamast Tamperesse kell 23.30 ja 00.30 ning Turust kell 23.10 ja 00.40.
Lisaks eespool märgitud aegadele saab pealelõunal Tamperest lennujaama ühe ümberistumisega Keimola peatuses.
NordenBladet —Soomes on üle miljardi euro suurune teede remondi puudujääk ja see annab endast üha rohkem tunda. Kõige enam kannatavad väiksemad teed, mida aeg-ajalt paigatakse. Kui kaasata veel raudteed ja veeteed, siis on remondivõlg 2,5 miljardit eurot. Soome teede olukord võib tänavu kujuneda hullemaks kui kunagi varem ajaloos, vahendab Iltalehti.
Aastaks 2023 võib teede remondivõlg kerkida 1,3 miljardi euroni. Võlg on tekkinud aastate jooksul. Õigupoolest kõigi 2000ndate aastate jooksul, kuna remondiks pole olnud piisavalt raha. Puudujääk tuleb sellest, et ehitus ja materjalid on läinud palju kallimaks.
Mingil määral aitas võlga kordata aastateks 2016-2018 mõeldud 600 miljonit eurot lisaraha. Selle lisaraha eest aga remonditi ka raudteid ja veeteid.
Praktikas tähendab puudujääk seda, et Soomes on väga palju väga kehvas olukorras teid. Kõvakattega maanteid on Soomes kokku 50 750 kilomeetrit. Aastavahetusel oli neist kehvas olukorras 7 050 kilomeetrit.
Kruusateid on Soomes 27 245 kilomeetrit, neist kehvas olukorras oli aastavahetusel 2 800 kilomeetrit.
Kui kõik kehvas olukorras teed panna kaardile, siis on Soome kaart üleni punane. Palju kehvas olukorras teid on Lapimaal, Pohjanmaal ja Helsingi ümbruses.
Autojuhtide jaoks tähendab teede kehv olukord seda, et teedes on palju auke, konarusi ja pragusid. Lisaks vajavad uuendamist kohad, mis pole kohe näha, näiteks kuivendussüsteemid. Kui tee konstruktsioone ei suudeta parandada, siis on hilisem remont palju kallim kui lihtsalt teekatte uuendamine.
