Esmaspäev, juuli 7, 2025

Monthly Archives: juuli 2019

Peaminister Jüri Ratas: Vormsi on heaks näiteks, kuidas ühendada elu saarel ja töö mandril

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas külastas (29.juulil) väikesaarte ringreisi raames Eesti suuruselt neljandat saart Vormsit, et kohtuda kohaliku vallavalitsuse ja kogukonna esindajatega ning teha saarel ringkäik.

Vormsil tervitas peaministrit vallavanem Ene Sarapuu ja volikogu esimees Ivo Sarapuu, kellega käsitleti Vormsi tulevasi investeeringuid, kohalikule koolile eripärase distantsõppe seaduseraamistikku sobitamist ning teisi kogukonnale olulisi teemasid.

„Riigi kohus on tagada, et elu Eestis areneks võrdselt igas Eestimaa paigas. Vormsi elanike rõõmud ja mured on sama tähtsad kui Narva, Võru või Viimsi elanike heaolu,“ sõnas peaminister.

Peaministri sõnul on mandril töötavad, kuid püsivalt saarel elavad inimesed kindel märk Vormsi elu arengust. Vormsi vallajuhtide sõnul on neid saarel mitmeid. Tänase ringsõidu vältel kohtus peaminister Anneli ja Kahro Talliga, kes igapäevaleiba teenivad Haapsalus, ent on Vormsil leidnud kogu perele mugava ja kaasaegse elupaiga.





„Hea meel on selle ĂĽle, et väikesaarte programmi abil on mitmed kogukonna elukvaliteeti tõstvad projektid toetust juba leidnud. Näiteks on renoveeritud Vormsi lasteaed-põhikool, soetatud uus päästekaater ning rajatud tankla. NĂĽĂĽd peame vaatama, kuidas viia lõpuni ĂĽĂĽrimaja renoveerimine ning lahendada praamiliiklusega seotud kĂĽsimused – suurendada parvlaev Ă–rmsö mahutavust ja väljumiste paindlikkust,” lisas ta.

Lisaks võttis Jüri Ratas ringsõidu jooksul osa Rootsi Päevade 2019 tipphetkest ehk Olavipäeva teenistusest 800-aastases Vormsi kirikus. Peaministri sõnul on Olavipäeva pidustused heaks märgiks kohaliku kogukonna aktiivsusest ja elurõõmust, tuues kokku nii rannarootslaste järeltulijad kui Vormsi saare praegused elanikud.

Tänane Vormsi külastus on osa suuremast peaministri väikesaarte ringreisist, tutvumaks nende eluoluga ja arutamaks lahendamist ootavaid küsimusi. Varem on Jüri Ratas külastanud Abruka, Aegna, Kihnu, Ruhnu, Naissaare, Pakri, Piirissaare ja Prangli saari ning Kesse-, Kõinastu- ja Manilaidu. Veel on plaanis külastada Osmussaart ja Vilsandit.

 

Fotod: Peaminister JĂĽri Ratas Vormsil (Stenbocki maja/JĂĽrgen Randma)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

TalTechi majandusteaduskond pälvis kõrge mõjusushinnangu

NordenBladet — Rahvusvahelised eksperdid hindasid kõrgeks Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) majandusteaduskonna regionaalset majanduslikku, intellektuaalset, kultuurilist ja sotsiaalset mõju ning teaduskonnale anti BSIS (Business School Impact System) märgis.

Baltikumis on TalTechi majandusteaduskond esimene, kes BSIS-e märgise on pälvinud. Euroopas on selle saanud näiteks  Lausanne’i (Sveits), Ljubljana (Sloveenia) ning Nottinghami Trenti ülikoolide majandusteaduskonnad.

Hindamine põhines rahvusvahelisel metoodikal ja selle viisid läbi EFMD Global Network eksperdid. EFMD on ülemaailmne ärikoolide ja korporatsioonide võrgustik ning akrediteerimisorganisatsioon, mis pakub majandus-ja ärikoolidele kvaliteedi- ja mõju hindamisi, sh BSIS-e märgise taotlemist. Majandusteaduskonna hindamisel kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid indikaatoreid.

Dekaan Enn Listra sõnas BSIS-e märgise saamisel, et TalTechi majandusteaduskonna mõju Eesti majandusele on kümmekond korda suurem kui teaduskonna eelarve. „Lisaks finantsmõjule on olulised intellektuaalne mõju ning hariduslikud ja äriarendustega seotud tegevused. Üha suurem on teaduskonna mõju regionaalsele majanduslikule ökosüsteemile, ühiskonnale ja Eesti mainele laiemalt,“ lisas Enn Listra.

Majandusteaduskond on üks suurimaid teaduskondi TalTechis ning üks vanimaid Eestis, selle teadlased ning töötajad on pühendunud regiooni ärikeskkonna arendamisele ja praktilise suunitlusega hariduse andmisele.

Sel suvel on Tehnikaülikooli sisseastujate hulgas üheks populaarseimateks erialadeks just majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppekavad.

Ka teaduskonna mõju hindamine näitas, et erinevad huvigrupid tunnustavad TalTechi majandusteaduskonda kui olulist Eesti ja Balti regiooni hariduse, tehnoloogia ja poliitilise keskkonna kujundajat.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Austriaalia mõttekoja Breakthrough National Centre for Climate Restoration uuring: inimkond sureb välja 2050. aastaks

NordenBladet — Austraalia endise sõjaväejuhi poolt koostatud uuring väidab, et inimkond on jõudnud lõpufaasi ja sureb välja 2050. aastaks. Uuring väidab, et kliimamuutus toob kaasa ennenägematud arengud, mis tähendab inimkonna lõppu.

Uuringu on koostanud Austriaalia mõttekoda Breakthrough National Centre for Climate Restoration ja selle autor on endine Austraalia kaitseväe juhataja ja mereväe eruadmiral Chris Barrie.

Uuringus on välja toodud, et kui valitsused midagi kliimamuutuse vastu ette ei võta, siis sureb inimkond 2050. aastaks välja. Ühtlasi tuuakse välja kliimamuutusega kaasnevad vee ja toidu puudus. See toob kaasa massilised rahutused ja konfliktid järgnevate aastakümnete jooksul.

Mis on kliimamuutus?
Kliimamuutus (inglise k. climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata aega aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad (globaalne kliimamuutus). Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osal Päikesesüsteemi planeetidel.

Sõna praegusaegne kasutamine seoses keskkonnapoliitikaga viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust. Inimtegevusest tingitud kliimamuutusi nimetatakse ka antropogeenseks globaalseks soojenemiseks.

Kliimamuutuse kohta saate pikemalt lugeda Vikipeediast

Avafoto: Pexels

 

TalTechi geodeedid tuvastavad Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi kosmosest

NordenBladet — Viie riigi teadlased asuvad kosmosest tuvastama Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi, et võimaldada ühtse kõrgusliku nivoopinna kasutuselevõttu rahvusvaheliste infrastruktuuriprojektide elluviimisel.

Nii saaks mereäärsete riikide ühisprojektide, näiteks Tallinn-Helsingi tunneli, projekteerimis- ja ehitustöödel hakkama ühtse kõrgussüsteemiga ega peaks tegelema segadusseviivate ümberarvutustega.

Arvestades satelliitasukohamäärangu süsteemide (näiteks GPS ja Galileo) laialdast kasutuselevõttu, on täpsed kõrgusandmed ning riikidevaheline ühildatavus kriitilise tähtsusega mitmes uues tehnoloogiavaldkonnas. Näiteks isejuhtivad sõidukid ja laevad ning mobiilsed robotid. Eriti oluline on see ka merenavigatsioonis, kuna teadlaste töö tulemusel on võimalik täpsustatult esitada Läänemere riikide merekaartidel sügavusi ühtses süsteemis.

Teadlased kasutavad oma töös Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud seiresatelliitide andmeid. Näiteks saadab 700 kilomeetri kõrgusel kosmoseavarusi kĂĽndva Sentineli satelliidi tehisavaradar (synthetic aperture radar – SAR) mikrolaine impulsse Maa suunas ning arvutab tagasipeegelduva signaali kulgemisaja põhjal vahemaa. SAR seadmega saab tuvastada maapinna punktide omavahelisi geomeetrilisi seoseid ning nende ajalisi muutusi mõne millimeetrise täpsusega. Erinevalt tavaliste optiliste sensoritega tehtavatest kosmosepiltidest ei sõltu radarandmed ilmastikuoludest ega pilvkattest.

TalTechi geodeesiaprofessor Artu Ellmann ütles: „Ärgem unustagem, et asume jääajajärgse maatõusu piirkonnas, kus kõrgused pidevalt muutuvad! Teise suure eelisena on kosmoseandmeid kasutades võimalik üheaegselt jälgida väga suuri piirkondi. Nii ongi selle projekti eesmärgiks Läänemere regiooni riikide kõrgussüsteemide omavaheliste erinevuste väljaselgitamine, mis loobki eeldused ühtse lähtenivoopinna kasutuselevõtuks.“

Tulemuste valideerimiseks kaasatakse ka traditsioonilisi täppisandmestikke nivelleerimisest, merevaatlusjaamadest ning GPS-püsijaamadest. On ju Läänemere regiooni kohta olemas palju erinevaid ja pikkade aegridadega andmeliike, mis võimaldavad kontrollida väljatöötatava metoodika  paikapidavust, et hiljem seda rakendada ka maailma teistele piirkondadele.

Tallinna Tehnikaülikooli geodeedid koostöös Müncheni Tehnikaülikooli, Saksa Kosmoseuuringute Keskuse, Soome Geodeesia Instituudi, Rootsi Maamõõduameti ning Poola Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute keskuse teadlastega osalevad uurimisprojektis, mis rakendab satelliitseire andmeid Läänemere riikide kõrgussüsteemide ühtlustamiseks. Maikuus toimuski TalTechis rahvusvahelise koostööprojekti Geodetic SAR for Baltic Height System Unification avakoosolek, kus jaotati osaliste vahel tööülesanded ning visandati detailne tegevusplaan aastani 2021. Teadlaste tööd rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

Projekti veebileht  www.bgu.tum.de/iapg/baltic/

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Juba 1.juunist alates on kibuvitsad Soomes keelatud!

NordenBladet — Aedades ja teede äärtes väga levinud kibuvitsad (Rosa rugosa) on juba 1. juunist alates Soomes keelatud. See tähendab, et kibuvitsa taimi ei tohi enam müüa. Kibuvitsa kasvatamine keelatakse Soomes täielikult ära kolme aasta jooksul. Tegemist on Soome jaoks kahjuliku võõrliigiga, millest tahetakse lahti saada, edastas valitsus.

Kurdlehine kibuvits on algselt pärit Aasia kirdeosast, see on levinud Hiinas, Jaapanis ja Koreas. Soomes on see väga levinud teede ääres ja mererandades kuni Ouluni välja. Kibuvitsa levikule aitab kaasa see, et taim ei karda soola. Nüüd tahetakse sellest taimest lahti saada.

Kui kibuvits satub näiteks mere äärde liivaranda, siis kasvab ta seal nii kiiresti, et sööb kõik teised liigid välja. Sama lugu on teede äärtes. Kuivõrd taim on nii laialt levinud, siis antakse selle hävitamiseks aega kolm aastat kuni 2022. aasta suveni.

Võõrliigiks on tunnistatud ka kibuvitsa valgeleheline liik Alba. Keeld ei puuduta kibuvitsast aretatud aedkibuvitsa, mis ei levi nii kiiresti.