NordenBladet —Politsei võttis hiljuti kasutusele esimese uue kiiruskaamera, mis töötab Kouvolas. Kokku on paigaldatud juba 46 uut kiiruskaamera posti. Neist 23 on Jyväskylä ja Heinola vahel maanteel nr. 4. Kokku tuleb 16 kaamerat maanteele nr 6 Loviisa ja Kouvola vahele. Lisaks tuleb üks kaamera Oulu kesklinna vana politseimaja juurde ja 2 uut kaamerat Helsingi kesklinna Michelininkatule.
Algul testib politsei paari-kolme nädala jooksul Kouvolasse üles pandud kaamera tööd. Pärast seda võetakse kasutusele kõik uued kaamerad, vahendab Yle.
Olemasolevatele kaameratele tuleb veel lisaks 150 uut kaamerat. Kaamerad tulevad järgmistesse kohtadesse:
Tee 52 Tammisaari ja Somero vahele 17 tk
Tee 26 Hamina ja Luumäki Taaveti vahele 12 tk
Tee 21 Tornio ja Pello’ vahele 12 tk
Tee 5 Kajaanisse maantee 28 ja kohalik tee 89 vahele 14 tk
Lisaks tahetakse panna 12-14 kaamerat Viltasaari ja Äänekoski vahelisele teele ja vahetada välja 3 vana kaamerat Jyväskylä rannateel. Kõik uued kaamerad tahetakse paika panna veel käesoleva aasta jooksul. Politsei otsustab hiljem, millal need tööle rakendatakse.
Lisaks maanteedele tulevad kaamerad linnadesse. Näireks Porvoose tuleb 5 uut kaamerat. Helsingi linna tahetakse panna 74 kaamerat järgmise 5 aasta jooksul.
Üks uus kaamera maksab 20 000-25 000 eurot. Linnadesse pandavad kaamerad maksab kinni omavalitsus, riigi omad kaetakse riirieelarvest.
Sarnased kaamerad on olnud kasutusel Rootsis. Rootsi politseinikelt saadud tagasiside on olnud hea. Lisaks uutele on Soomes 973 vanemat kaameratulpa. Kõigis tulpades pole kaamerat, kaamerate asukohti vahetatakse.
NordenBladet —Eesti poekett A1000 kavatseb avada järgmisel aastal poed Helsingis ja Temperes. Tegemist on samade omanikega, mis poeketil Alko1000. A1000 on Eestis tuntud soodsate hindade poolest. Seal müüakse toidu- ja tööstuskaupu, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.
A1000 poed on sarnased Lidli poodidega. Esimene A1000 avati 2017. aastal Tartus. Nüüd on poed ka Tallinnas, Võrus, Viljandis ja Valgas.
NordenBladet —Soomet räsib viimastel aastatel nii suur lastepõud, et lapsi ei jätku isegi lasteaedade jaoks. Laste arv väheneb Soomes ajaloo suurima kiirusega. Tegemist pole ainult lastes, vaid sündide arvu vähenemine kõigutab laiemalt ühiskonna ja põhiteenuste alustalasid. Kui Helsingis alustab tänavu kooliteed 6500 last 325 klassis, siis 6 aasta pärast on neid kõigest 6050 ligi 300 klassis, vahendab Helsingin Sanomat.
Pealinna lastepõuda korvab see, et lapsi saabub sinna nii mujalt Soomest kui ka tervest maailmast. Kaugemal kasvukeskustest aga on lastepõud üha selgemalt märgatav.
Muutus on olnud järsk ja toimunud väga kiiresti. Sügisel alustavad Soomes kooliteed 2012. aastal sündinud lapsed ja neid on 59 493. Möödunud aastal sündis Soomes 47 577 last. See põlvkond on viiendiku võrra väiksem.
Sündide arvu vähenemine on kõige järsem Lõuna-Karjalas. Ligi 70 000 elanikuga Lappeenranta on Lõuna-Karjala maakonnakeskus. Aastal 2010 sündis Lappeenrantas 781 last, möödunud aastal 524. Kaheksa aastaga on sündide arv kukkunud kolmandiku võrra. Tänavu sügisel alustab Lappeenrantas kooliteed 700 last, kuue aasta pärast on neid 520.
Soome statistikaameti värske prognoosi järgi elab 2070. aastal Soomes alla 700 000 alla 15-aastase noore. Viimati oli nii vähe lapsi Soomes 19. sajandi lõpus, kui Soomes elas alla 2 miljoni inimese. Tol ajal oli Soome ülejäänud Euroopaga võrreldes väiksearvuline ja aeglase arenguga rahvas. Soomet räsis 1866-1868. aastate näljahäda. Siis surid inimesed Soomes nälga.
Kõigepealt avaldub laste vähesus lasteaedades ja koolides, edasi juba tööturul. Lapsi ei jätku varsti enam kõigi lasteaedade jaoks. Siis hakatakse sulgema koole, kuna lapsi ei jätku enam koolidesse. 2030ndatel aastatel väheneb vajadus gümnaasiumi-, kutse- ja kõrghariduse järele.
Soomes arvestatakse, et kuni 2035. aastani hoiab rahvaarvu tasakaalus migratsioon, aga pärast seda hakkab rahvaarv vähenema. 2050ndatel aastatel on Soome rahvaarv väiksem kui praegu.
Soome puhul on ohu märk see, et sündide arv on kukkunud prognoositust kiiremini. Järsk langus algas peale 2015. aastat. Tänavapilt hallineb. Tulevikus näeb tänaval palju rohkem rulaatoreid kui lapsekärusid. Juba praegu on Soomes üle 65-aastaseid kuus korda rohkem kui alla 3-aastaseid lapsi. Aastal 1990 oli Soomes üle 65-aastaseid 672 965, praegu on neid 1 204 487, ehk see arv on kahekordistunud kõigest 30 aastaga.
Kõige hullem on see, et keegi ei tea, kas väiksem sündide arv on uus normaalsus või ajutine nähe. Kui see jätkub, siis tähendab see suurt raputust Soome ühiskonnas – tööhõivele, majandusele ja haridusele.
Prognooside kohaselt jaguneb Soome kaheks: kasvav ja ülejäänu. 2040. aastal on Soomes vaid kolm kasvupiirkonda: Helsingi, Turu ja Tampere. Igal pool mujal jääb vaikseks.
Ühiskonna seisukohalt on oluline teada, kus sündide arv pidama jääb. Lõuna-Euroopa maades nagu Itaalias ja Hispaanias on sündide arv samuti kukkunud, aga sündimus ehk sündide arv naise kohta pole langenud alla 1,2 taset. Soomes kukkus see eelmisel aastal rekordiliselt madalale – 1,41 peale. Itaalias oli sündimus veel 1970ndatel aastatel 2,9, nüüd 1,32. Hispaanias on laias laastus sama olukord.
Nii Itaalias kui Hispaanias seostati madalat sündimust pikalt kehva majandusliku olukorraga. Pikalt jätkunud madalat sündimust on seostatud ka kultuuriliste põhjustega nagu pereväärtuste muutumine ja ühiskonna toe vähenemine.
Kui Soomes jätkub areng senises vaimus, ei sünni peale 2040. aastat enam üldse lapsi. Tõenäoliselt asi siiski nii hulluks ei lähe.
NordenBladet —Soomes on politsei info kohaselt levima hakanud uut liiki pettused, kus petetakse kasutatud asjade ostjaid. Pettuste puhul kasutatakse võltsitud maksekorraldusi. Võltsitud maksekorraldusi on esitatud nii kauba käest-kätte andmisel kui ka veebis tõendina raha tasumise kohta.
Välja petetud summad ulatuvad sadadest kuni tuhandete eurodeni. Soome politsei saab selliste pettuste kohta teateid pea igapäevaselt. Enamasti pole kas kauba ostja saanud soovitud kaupa või kauba müüja pole saanud ostjalt kokku lepitud summat.
Politsei kutsub kaupade ostjaid ja müüjaid ettevaatlikkusele ning palub kindlustada, et raha ikka vahetaks omanikku. Pangatšekk pole tõend raha tasumise kohta, raha ülekannet peaks kontrollima.
NordenBladet —Soome ja Eesti vahelises inimeste liikumises on toimunud ajalooline pööre: nüüd läheb rohkem inimesi Soomest Eestisse kui vastupidi. Rakvere on suur kultuurišokk, räägib pärast Soomes elatud aastaid Rakverre elama kolinud 18-aastane Dagny Sumin. Enne seda elas ta Helsingis Käpyläs. Helsingi on vabameelne suurlinn, 15 000 elanikuga Rakvere palju pisem ja konservatiivsem, vahendab Yle.
Vahe on kasvõi selles, et Helsingis võid minna toidupoodi kuidas iganes, Rakveres vaadatakse viltu, kui sa pole meigitud.
Eestisse tulekust on nüüdseks poolteist aastat möödas ja Dagny on Rakveres kodunenud. Ta näitab oma korterit, vanas kivimajas asuvat kahetoelist elamist. Eestis sisseelamist on hõlbustanud õpingud Rakvere kutsekoolis leibur-kondiitriks. Keel on tulnud samuti uuesti meelde. Algul oli veidi raske. Kuigi eesti keel on Dagny emakeel, rääkis ta seda 10 aasta jooksul Soomes vaid oma emaga kodus ja sugulastega. Koolis käis ta Helsingis soomekeelses klassis. Kõik sõbrad olid soomlased.
Dagny ja tema ema Külli Sumin kolisid Soome 10 aastat tagasi 2008. aastal. Dagny oli just läinud põhikooli 1. klassi. Aeg enne Soome tulekut oli perele raske. Dagny isa suri ootamatult ja emast sai üksikvanem. Samal ajal tabas Eestit majanduskriis. Külli loobus oma ettevõttest, Saaremaal tegutsevast mänguasjapoest, mida ta oli pidanud koos mehega. Ta leidis uue töö, aga selle eest maksti väikest palka. Naine töötas kahe koha peal ja tuli vaevu ots-otsaga kokku.
Juba enne majanduskriisi oli Külli hea tuttav kolinud Soome. Ta julgustas sõpra koos lapsega sinna tulema. Külli ja Dagny said korteri Helsingi linnalt. Külli sai tööd koristajana Helsingis ehitusel. Soome elatustase tundus toona uskumatu. Ühest töökohast piisas hästi elamiseks. Pärast tööd jäi veel aega lapse jaoks.
Pärast koristajatööd oli Külli ametis müüjana ja sealt tõusis edasi hulgifirma osakonnajuhiks. Töö kõrvalt käis soome keele kursustel ja kaitses kaubanduse valdkonnas kraadi. Tema väitel on Soomes head võimalused edenemiseks ettevõtliku hingega inimestele.
Enne Soome tulekut ei teadnud Külli, mida kujutab endast heaoluühiskond. Soomes sai ta seda teada ja on selle eest elu lõpuni Soomele tänulik. Kuigi elu on Soomes hea, otsustasid Suminad pärast kümmet aastat Soomes tagasi kodumaale naasta. Sellise otsuse on teinud üha enam eestlasi.
Soome on jätkuvalt eestlaste lemmik sihtkoht, aga alates 2014. aastast on Soome läinud üha vähem eestlasi. Ajalooline muutus oli 2017. aastal, mil Soomest tuli Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui läks elama Soome. Suurem osa tagasi tulijatest on justnimelt oma kodumaale naasvad eestlased.
Peamine tagasituleku põhjus on Eesti paranenud majanduslik olukord. Eesti majanduskasv on Euroopa Liidu tipus, ligi 5 protsenti aastas. Eesti keskmine sissetulek on tõusnud 10 aastaga 60 protsenti. Tööd on Eestis lihtsam saada kui Soomes.
Majandusliku poole kõrval on ka muid põhjuseid Eestisse tagasi tulekuks, näiteks see, et tahetakse lastele tutvustada elu Eestis. Paljud tunnevad igatsust oma keele ja kultuuri järele. Eesti inimesed ja kultuur olid ka põhjused, miks Külli Sumin otsustas Eestisse naasta. Isa suri ja ema jäi leseks, tütar tahtis veenduda, et ema elu on Rakveres korras. Samal ajal tahtis ta näidata tütrele, mida eestlus endast kujutab.
Teismeline Dagny oleks võinud õpinguid jätkata Soomes, aga ema soovitusel läks temagi Eestisse. Algul nõustus tütar tulema vaid aastaks ja leppis emaga kokku, et kui ei meeldi, siis läheb tagasi Soome. Nüüd tütar ei kahetse oma tulekut, kuna on saanud suhelda sugulastega.
Kui Dagnylt küsida, kumb ta on, kas soomlane või eestlane, siis mõtleb ta pikalt ja ütleb, et siiski eestlane. Teda on kasvatatud Eesti moodi, et vanaema ja vanaisa peab austama. Soomes sellist tava pole. Samas meeldib talle Soome puhul võrdõiguslikkus. Eestis on soorollid rohkem paigas.
Rakveres on näiteks kaheksal tüdrukul kümnest kunstripsmed ja -küüned ning tüdrukud flirdivad peale kooli poistega ja lähevad kaasa autoga sõitma. Soomes sellist asja pole, tüdrukud ja poisid on võrdsed sõbrad.
Dagny õpib küll leiburiks, aga tema unistus on Eestis saada kriminaalpolitseinikuks. Eestis on seegi tavatu, sest enamik tüdrukuid tahab saada kosmeetikuks.
Dagny ema Külli õpib Eestis samuti, Narva kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist. Kevadel kolis Külli Rakverest koolile lähemale Sillamäele. Dagny jäi Rakverre ja elab esimest korda elus üksi. Rakveres on sugulased ja sõbrad, nii et päris üksik ta siiski pole. Aeg-ajal kohtub ta oma Soome sõpradega Tallinnas.
Kui kõik läheb nagu plaanitud, siis lõpetab Dagny kooli kevadel ja läheb edasi Tallinna politseikooli. Dagny loodab, et kunagi naaseb ta Soome. Kui ta saab lapsed, tahab elada nendega paar aastat Soomes. Ta tahab anda oma lastele samad võimalused, mis on ise saanud.
Palga pärast ei tasu eestlasel Dagny meelest enam Soome minna. Eesti sõpradel on vahel liiga roosiline ettekujutus elust Soomes. Paljud on kuulnud, et Soomes on keskmine palk üle 3000 euro. Inimesed ei kujuta Eestis ette, et palgast lähevad maha maksud ja elu on Soomes palju kallim kui Eestis. Samas elukogemuse saamist Soomes soovitab Dagny kõigile eestlastele. Hea on osata kahte keelt ja tunda kahte maad. See avardab maailmapilti. Ja teadmine, et saad hakkama ka mujal kui oma sünnimaal. Dagny teab, et võib minna alati tagasi Soome, see on nagu teine kodumaa.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
