Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: märts 2019

Koos rändlindudega on Soome saabunud kuni kahe sentimeetri pikkuseks kasvavad superpuugid, mis võivad levitada Krimmi-Kongo hemorraagilinist palavikku kandvat viirust

NordenBladet – Soomes märgati mullu kevadel tavapuukidest kuni viis korda suuremaid superpuuke (Hyalomma), vahendab Ilta-Sanomat. Superpuugid saabusid Soome koos rändlindudega. Kui tavalised puugid on viis kuni kümme millimeetrit pikad, siis superpuugid kasvavad kahe sentimeetri pikkuseks ja haistavad ohvreid üheksa meetri kauguselt.

Superpuugid võivad levitada Krimmi-Kongo hemorraagilinist palavikku kandvat viirust. Sellesse haigusesse sureb kahe nädala jooksul 5-30% kõigist nakatunud inimestest.

Mullu leidsid Hohenheimi ülikooli ja Bundesveeri mikrobioloogiainstituudi teadlased superpuuke Saksamaalt Hannoveri, Osnabrücki ja Darmstadti lähistelt.

Turu ülikooli teadlase Jani Sormuneni arvates ei ole paanikaks siiski põhjust, sest tõenäosus, et inimene sattub superpuugi ohvriks, on väga väike. Samuti ei saa superpuugist mitte kunagi Soomes püsiasukas, sest ei ela üle külma talve.

Rakvere teatris jagati teatripäeva peol välja “Eesti teatri aastaauhinnad 2019” 2018. aasta loomingu eest

NordenBladet – Kolmapäeva õhtul (27.märts) kuulutati Rakvere teatris teatripäeva peol välja tänavused Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustatakse ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd. Auhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm, mida rahastab Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud auaadress. Mõlemale lisandub Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline preemia.

Eesti Teatriliit on andnud teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast.

Laureaadid on:

TEATRIKUNSTI ERIAUHIND

Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma. Laureaadi otsustab Eesti Teatriliidu juhatus.

Raivo Põldmaa – rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu“ järjepidevuse hoidmise ning 2018. aasta festivali, Alvis Hermanise retrospektiivi idee, selle teostamise ja „Päeviku“ eestikeelse tõlke väljaandmise eest.

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Jaak Allik, Tambet Kaugema, Piret Kruuspere, Toomas Lõhmuste, Annemari Parmakson, Külliki Saldre ja Liina Tepand.

LAVASTAJAAUHIND

Karl Laumets – „Kalevipoeg“ (Teater Vanemuine).

KUNSTNIKUAUHIND

Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“.

MEESPEAOSATÄITJA AUHIND

Andrus Vaarik – Gilbert Horn lavastuses „Noad kanade sees“ (EMTA lavakunstikool) ja André lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND

Tatjana Kosmõnina – Olga monolavastuses „Nastja, Nastja, Nastja“ (Vene Teater).

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Allan Noormets – Bubnov lavastuses „Põhjas“ (Tallinna Linnateater).

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Ursula Ratasepp – Kati lavastuses „Toomas Nipernaadi“ (Temufi) ja Naine lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kerri Kotta, Alvar Loog, Tiina Mattisen, Mart Mikk ja Aivo Välja.

Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (Rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna saladus“ (Opera Veto).

Rasmus Kull – Sweeney Toddi muusikaliselt nõudlik roll Stephen Sondheimi muusikalises põnevikus „Sweeney Todd“ ning Josefi lavakuju maitsekas kehastamine Johann Straussi operetis „Viini veri“ (mõlemad Teater Vanemuine).

BALLETIAUHIND

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.

Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas“ koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).

TANTSUAUHIND

Žürii: Leenu Nigu, Heili Einasto, Kristiina Garancis, Priit Raud ja Iiris Viirpalu.

Ruslan Stepanov – „Невесомость“: võluvalt abstraktsed ja minimalistlikud variatsioonid peaaegu eimillestki, viimse detailini välja lihvitud absoluutne kohalolu (Kanuti Gildi SAAL).

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Evelyn Raudsepp, Evelin Lagle, Kerri Kotta, Annemari Parmakson ja Priit Raud.

Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner – „Workshop“: peenekoeline kontseptsioon, nauditav etendajate kohalolu ning köitev vaataja intellektuaalne kaasakutsumine (Kanuti Gildi SAAL).

LAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Olav Ehala, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.

Liina Sumera – originaalmuusika lavastustele „Gulliveri reisid“ ja „Vari“ (mõlemad NUKU teater).

KRISTALLKINGAKESE AUHIND

Antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Ühe laureaadi otsustas sõnalavastuste auhindade žürii, teise tantsuauhinna žürii.

Ester Kuntu – Laura Wingfield lavastuses „Klaasist loomaaed“ (VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Éliante lavastuses „Misantroop“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool), Mari Koort lavastuses „Elagu, mis põletab!“ (Adamson-Ericu muuseum), Mari lavastuses „Põlenud mägi“ (Teater Vanemuine), Karin lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater), Marie Under lavastuses „Siuru õhtu 100“ (Eesti Kirjanike Liit) ning Laurel lavastuses „Kriidiaed“ (Eesti Draamateater).

Liis Vares – süvenenud, empaatiline ja peenetundeline tegelemine olulise teemaga nii lavastuses „Hingake! Ärge hingake!“ kui ka töötubades ja liikumispraktikumides.

ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND

Antakse kahe viimase aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.

Žürii: Heidi Aadma, Monika Larini, Ene Paaver ja Mihkel Seeder.

Laur Kaunissaare, Aare Pilv, Jarmo Reha ja Co – „Oomen“, Aleksei Gastevi loomingu alusel: lavastusdramaturgia, mis loob tervikliku teatrikogemuse ruumi-, aja- ja sõnatasandil.

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Anne-Ly Sova, Jim Ashilevi, Laura Kalle, Arne Merilai, Peeter Raudsepp, Inga Vares ja Liina Viru.

Madli Pesti – detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga.

TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Roland Leesment, Toivo Kaev, Jaanus Laagriküll, Taivo Pahmann, Rait Randoja ja Heigo Teder.

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

Ivika Jõesaar – Vanemuise teatri kostüümiosakonna alajuht, kelle ennastsalgav tegutsemine on aidanud jõuda lavale ka ülisuure kostüümimahuga muusikalavastustel.

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner.

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND

Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu.

ANTS LAUTERI NIMELINE AUHIND

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest).

Žürii: Garmen Tabor, Alo Kõrve, Anu Lamp, Rein Oja ja Ingomar Vihmar.

Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind

Martin Mill

Osatäitmised: Thore – „Nii nagu taevas“ (2009, Ugala Teater), Kusta – „Põrgupõhja uus vanapagan“ (2010), Rasmus – „Hulkur Rasmus“ (2010, mõlemad Emajõe Suveteater), Kaval-Ants jt – „Jürka“ (2010), eri rollid – „Mee hind“ (2011), Max – „Postmodernsed leibkonnad“ (2011), Mozart – „Amadeus“ (2011), Mees – „Klapp“ (2011), Jaan Feldmann (Õnnesaar) – „Sajand“ (2013), Pantalone – „Kahe isanda teener“ (2014), Billy noorena – „Lovesong“ (2014), Unistaja – „Valged ööd“ (2014), Simon Bright – „Mäng on alanud“ (2016), Toomas – „Soo“ (2016), Cosme – „Nähtamatu daam“ (2017), Koss – „Krdi loll lind“ (2017), Fedja – „Elav laip“ (2018, kõik Ugala Teater).

Ants Lauteri nimeline lavastajaauhind

Juhan Ulfsak

Lavastused: „Idioodid“ (2010, Von Krahli Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia), „Puhastatud“ (2013), „4.48 psühhoos“ (2013, mõlemad Von Krahli Teater), „NO53 Kadunud sõbra juhtum“ (2014, Teater NO99), „Kaart ja territoorium“ (2015, Eesti Draamateater), „NO36 Unistajad“ (2017, Teater NO99), „Workshop“ (2018, koos Mart Kangro ja Eero Epneriga, Kanuti Gildi SAAL).

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

Žürii: Jaak Urmet, Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Katrin Nielsen ja Maria Peterson.

Tiina Mölder ja Christin Taul – lavastus „(p)ÖÖ“ (NUKU teater).

ALEKSANDER KURTNA NIMELINE AUHIND

Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.

Žürii: Triin Sinissaar, Liina Jääts, Anu Lamp ja Triinu Tamm.

Toomas Kall – kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muuhulgas Gogoli „Revidendi“, Erdmani „Enesetapja“, Tšehhovi „Pianoola“, Turgenevi „Isad ja pojad“, Ostrovski „Metsa“ ja Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“.

RAHEL OLBREI NIMELINE AUHIND

Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.

Rufina Noor – Vanemuise balleti endine solist, kauaaegne pedagoog-repetiitor, kes on kujundanud tulemuslikult balletitrupi professionaalset taset.

OTTO HERMANNI NIMELINE AUHIND

Auhinnaga tõstetakse esile ja väärtustatakse pikaajalist kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestriartistina.

Žürii: Eda Peäske, Aabi Ausmaa, Mart Laas, Kulvo Tamra ja Linda Viller.

Vahur Vurm – Estonia teatri klarnetimängija alates 1974. aastast, klarnetirühmа kontsertmeister üle 30 aasta. Tema imeline toon, rahu ja paindlikkus on kandunud üle ka kogu klarnetirühmale, kelle kõrge taseme üle võib vaid uhkust tunda.

Lisaks mainitud auhindadele antakse teatripäeva peol üle Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk, mille pälvib Külli Root. Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustatakse Volli Kärot.

Miks jõuavad mõned naised karjääriredelil eriti kõrgele, seda just kohtadel, kus liiguvad suured rahad ja sõlmitakse tähtsaid lepinguid?

NordenBladet – Tuleb välja, et selle taga on puhas keemia. Ameerika teadlased usuvad, et tippkohtadel töötavatel naistel on kõrgem meeshormooni testosterooni tase, mistõttu on nad valmis ka rohkem riske võtma, vahendab Sydsvenskan teadusajakirja Pnas.

Uuring: 90% naistest on oma kõhupiirkonna suhtes rahulolematud. 10 PÕHJUST, miks valitakse iluoperatsioon

OHMYGOSSIP — Enamik iluoperatsioonidele minejad soovivad lõikuse abil saada juurde enesekindlust. Siin on Daily Mail vahendusel 10 levinumat põhjust, miks naised ilulõikuse teed lähevad.

Üha rohkem naisi otsivad abi ilukirurgiast, et tunda end oma kehas hästi. Enamasti valitakse ilulõikus selleks, et:

1. Parandada enesehinnangut
2. Parandada üldist enesekindlust
3. Olla lihtsalt õnnelik
4. Tunda end fotodel mugavamalt
5. Parandada väljanägemist, kui riided on seljas
6. Parandada väljenägemist, et julgeks olla alasti või nappides rõivastes
7. Suurendada seksuaalset atraktiivsust
8. Tunda end mugavalt, kui jagada avalikus sotsiaalmeedias selfie´sid
9. Tunda end enesekindlana, kui vaja olla tähelepanu keskpunktis
10. Paranda oma seksuaalelu

Küsitluse põhjal on üle 90% 18-24-aastastest ameeriklastest oma kehaga rahulolematud. Enamlevinud rahulolematuse piirkond on kõht. Selline olukord ei parane ka vanuse möödudes, kuna ka 55-64-aastaste hulgas oli rahulolematuid 85%. Küsitlusest võttis osa 5053 naist. Järgmiseks muret tekitavaks kehapiirkonnaks olid reied, sääred, tagumik ja nahaseisund. Iga viies vastanu kahtles ilulõikuse efektiivsuses ja igal kümnendal oli jällegi üks ilulõikus juba seljataga. 25-34-aastased naised olid kõige vastuvõtlikumad ilulõikuste osas ning olid valmis seda tegema, et probleem lahendada. Kõik inimesed siiski ei tiku enda keha muutma. 57% vastanute hulgast ei olnud kunagi oma keha kosmeetilise protseduuri läbi muutnud. Küsitluse vastuste analüüsi põhjal selgus, et 45-aastased naised ei olnud enam aktiivsed muutmaks oma keha, väljaarvatud kaela piirkonda.

 

Avafoto: Pexels/Pixabay

 
Loe lisaks:
70 000 Eurot ilulõikustele ja selline tulemus… Fulvio Pellegrino lugu
OHMYGOSSIP — Paljud mehed ja naised üle maailma armastavad kord elus ilukirurgi külastada ja siit-sealt kohendada, ent on ka neid, kel kaob reaalsustaju ning tulemuseks on just see, mida siin näeme.

Soome modell Anne-Mari Berg, kellel Eestis rinnad rikuti: Ei ilulõïkustele!
Soome ilmselt kuulsaim silikoonrindade omanik räägib, et rohkem ta ei kavatse minna operatsioonilauale ennast ”kohendama”.

Maailma karvaseim mees jäi filmis peaosata ja läheb nüüd ilulõikusele
Maailma karvaseim mees, 32-aastane Yu Zhenhuan on nördinud, et teda ei valitud filmisarja „Ahvikuningas” peaossa. Režissööri arvates ei olnud Yu küllalt sarmikas, kirjutab AFP ja vahendab Õhtuleht.

MIS juhtub organismis, kui inimese maks on üle koormatud? + Levinumad maksahaigused ja maksa tervise mõõtmine

NordenBladet – Tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga on paljudel inimestel õnnestunud oma maks viia sellise ülekoormuseni, et ta ei tule enam oma ülesannetega toime. Me koormame maksa tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitude, alkohoolsete jookide ja erinevate stimulantide pideva ületarbimisega.

Kui maksa funktsioonid on ülekoormatud, siis maks ei saa teha oma tööd täiel võimsusel, kirjutab Egle Koppel raamatus „Maksa puhastamine taimetoiduga“. Maks on nagu sinu isiklik vitamiinide ladu, kuna ta ladustab endas palju vitamiine ja mineraale nagu A-, D-, B12-, K- ja E-vitamiinid, et neid jätkuks mitmeks kuuks (B12-vitamiini isegi aastateks) ning rauda ja vaske väiksemas koguses, vabastades need verre, kui kehal on neid vaja.

Vere puhastaja
Maks puhastab verd, filtreerides kaks liitrit verd minutis. Kui ohtlikud toksiinid nagu alkohol, ravimid,bakterid, viirused, pestitsiidid või raskemetallid satuvad vereringesse, siis maks reageerib kiirelt, asudes neid neutraliseerima, hävitama ja detoksifikeerima, et need erituselundite kaudu kehast väljuda saaksid. Paljud toksilised ained (näiteks ammoniaak) tekivad ka täiesti normaalse ainevahetuse kõrvalsaadusena, kuid töökorras maksale ei ole selle eemaldamine probleem.

Immuunsüsteemi toetaja
Maks on inimorganismi kaitseliin vere kaudu levivate infektsioonide eest. Maksas leiduvad kaasasündinud spetsiaalsed immuunrakud avastavad ja püüavad verest patogeene. Kupfferi rakud on maksas asuvad õgirakud, mille u?lesandeks on nn halbade bakterite hävitamine. Maks toodab immuunfaktoreid, mis tõstab ka organismi immuunsüsteemi ja kaitseb immuunsüsteemi ülekoormuse eest.

Mis juhtub ülekoormatud maksa korral
Kui maksa funktsioonid on ülekoormatud, siis maks ei saa teha oma tööd täiel võimsusel. Kannatavad rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus ning võib tekkida raskusi veresuhkru tasakaalu säilitamisega. Juba väiksemgi häire võib nõrgestada immuunsust, põhjustada energia langust ja allergiaid.

Pidev suures koguses toksiinide vool põhjustab maksa üleküllastatuse ning suured toidu molekulid, bakterid, seened, parasiidid, toksiinid ja jääkained satuvad otse vereringesse. Maks ei suuda enam mürke detoksifikeerida ning need kantakse verega mööda keha laiali, mistõttu keha muutub toksiliseks – see aga koormab ja ärritab omakorda immuunsüsteemi.

Kui immuunsüsteem peab iga päev töötama kõrgendatud koormusel, kaitstes sooletrakti,puhastades verd, võideldes põletikega ja eemaldades patogeene, siis muutub ta nõrgaks. Seetõttu võib paljude terviseprobleemide algpõhjuseks olla ülekoormuse tõttu häiritud maksa funktsioneerimine.

Mõned märgid maksa kehvast talitlusest
Kahjuks ei anna maks ise valuga või mingil muul viisil oma algavatest probleemidest märku. Isegi tavameditsiinis on keeruline kindlaks teha juba kahjustunud maksa, ülekoormusest rääkimata. Seetõttu võib kuluda üsna pikk aeg enne, kui selgub, et maksale on liiga tehtud. Tihti peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö üle võtma. See koormab ka nende tööd ning võivad ilmneda mitmesugused sümptomid üle kogu keha.

Ülekoormatud maksa tunnusteks võivad olla:

• nahaprobleemid – akne, sügelev nahk, ekseem, pigmendilaigud
• allergiad – heinapalavik, allergiline nohu, toiduallergiad
• madal immuunsus – pidevad külmetushaigused
• peavalud – migreen
• seedimisprobleemid – gaasid, puhitus, kõhukinnisus või -lahtisus
• refluks
• sapikivid
• neerukivid
• krooniline väsimus
• unehäired
• ülekaal
• kõrgenenud kolesteroolitase
• veresuhkru probleemid
• hemorroidid
• veenilaiendid
• tumedad ringid silmade ümber
• katune keel, halb hingeõhk
• kõrge vererõhk
• keskendumisraskused
• kroonilised infektsioonid
• hormonaalsed häired
• raskekujulised menopausi sümptomid
• emotsionaalsed puhangud – vihastamine, ärrituvus

Mis koormavad maksa?
Inimkeha on loodud sellisena, et see peaks toime tulema normaalse koormusega. Maks on „disainitud“ nii, et peaks hakkama saama ilma kõrvalise abita või erilise tähelepanuta. Tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga on paljudel inimestel õnnestunud aga oma maks viia sellise ülekoormuseni, et ta ei tule enam oma ülesannetega toime. Me koormame oma maksa tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitude, alkohoolsete jookide ja erinevate stimulantide pideva ületarbimisega. Kui lisada siia veel saastatud õhk, raskemetallid, pestitsiidid, GMO-d ja kodukeemia, siis see kõik toob lõpuks kaasa toitainete defitsiidi ja toksiinide ülekülluse kehas, mis häirib maksa tööd ja loomulikku puhastumisprotsessi.

Ülesöömine ja ülekaal, alatoitumine ja alakaal
Ülesöömine on maksa alafunktsiooni peamine põhjus, sest see paneb maksale suure koormuse. Ülesöömine võib kaasa tuua ka vajalike ensüümide puuduse kehas, mis tekitab maksale lisastressi. Kui me sööme liiga palju, siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Ülekaal on üheks peamiseks rasvmaksa põhjustajaks. Ka alatoitumine ja alakaal võib kaasa tuua toitainete defitsiidi, mis koormab maksa ja pärsib tema töövõimet. Alatoidetud ehk toitainete defitsiidis võivad olla ka inimesed, kes tunduvad välimuse järgi ületoidetud. Sest ülekaalu põhjustab enamasti just raskesti seeditavate ja toitainetevaeste toitude liigne tarbimine ning ebapiisav liikumine.

Liigne valgu tarbimine
Kehal on vaja normaalseks toimimiseks 10–15% valke päevasest kaloraažist. Valkude liigset tarbimist,eriti loomset päritolu valkude nagu muna, piima-, liha- ja kalatooted tuleks piirata. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on tervisele kahjulik, see aeglustab seedimist, koormab neerusid ja maksa,samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkude rohke tarbimise korral muutub keha liiga happeliseks, vabaneb ka liigselt ammoniaaki. Valkude liigne tarbimine tekitab organismis veel vedelikupuuduse, koormates neerude tööd, mis peavad liigsed valkude laguproduktid (lämmastikuühendid) verest välja filtreerima. Valkude tarbimisel oleks hea jälgida, et suurem osa valke saadaks taimsetest allikatest nagu oad, läätsed, pähklid, seemned, teraviljad ja aedviljad. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast.

Liigne rasva tarbimine
Head rasvad õiges koguses on kehale ja maksa funktsioonide toimimiseks hädavajalikud.

Friikartulid, kartulikrõpsud, peekon, pitsa ja teised samalaadsed toidud ei ole tervisliku toitumise lipulaevad, kuna sisaldavad suures koguses nn halbu rasvu. Need rasvad on seotud paljude terviseprobleemidega nagu diabeet, südamehaigused, sapikivd ja rasvmaks. Maksal on raske töödelda küllastatud rasvu, rafineeritud rasvu, transrasvu ja hüdrogeenitud rasvu.

Ka oomega-6 rikaste taimeõlidega (nt päevalilleja maisiõli) liialdamine ei ole tervislik. Oomega-6 rasvhapped on kasulikud asendamatud rasvhapped, kuid nende rasvhapete ületarbimine soodustab kehas põletikulisi protsesse. Kuigi erinevad toidurasvad peaksid katma 25–30% päevasest toiduenergiast, mis on päris suur protsent, on rasvade ületarbimine väga kergelt saavutatav. Seega on mõistlik lugeda pakendiinfot ja vähendada nn halva rasva tarbimist ja tarbida normaalses koguses häid rasvu (sellel peatutakse põhjalikumalt „Heade rasvade” peatükis).

Maksa ülekoormus ja maksahaigused
Maksa ülekoormus, mis kestab pikka aega, võib soodustada ka maksahaiguste teket. Maksahaigused koormavad ja kahjustavad omakorda maksa ning vähendavad veelgi maksa võimet täita oma elulisi funktsioone. Inimestel tuntakse ligi sada maksa haiguslikku seisundit, mille täpseid tekkepõhjusi pole teada. Osa neist on ravitavad ja ennetatavad, kuid osa mitte. Maksahaigustel võivad olla erinevad põhjused – nii kaasasündinud kui ka viiruslikud.

Mõningaid maksahaigusi seostatakse aga hoopis pikka aega kestnud ebatervisliku eluviisi ja kehvade toitumisharjumustega. Pikaajaline narkootikumide, alkoholi, mõnede ravimite ja muude toksiliste ainete tarbimine kahjustab maksa rakke. Seetõttu võivad alkoholist hoidumine, tervislik toitumine, piisav liikumine ja normaalse kehakaalu säilitamine tugevdada immuunsust ja vähemalt osasid maksahaigusi ennetada või varjases staadiumis ka ravile kaasa aidata.

Levinumad maksahaigused
Eriti laialt on levinud alkoholist põhjustatud maksahaigused, mis moodustavad lausa eraldi maksahaiguste rühma: siia kuuluvad alkoholhepatiit, alkohoolne maksapuudulikkus, maksa alkoholskleroos ja maksa alkoholtsirroos. Maksahaiguste hulka võidakse liigitada ka maksa ajutised talitlushäired, näiteks naistel raseduse ajal: raskekujuline rasedusaegne iiveldus, rasedushepatoos, rasedusaegne äge rasvmaks, maksarebend jt. Maksahaiguste korral võib tegemist olla valkude ja rasvade seedimise ning imendumise häiretega. Ägeda maksaainevahetuse häire korral kogunevad maksa ainevahetuse lõppsaadused – nagu näiteks ammoniaak –, kahjustades organismi, eriti ajukudet.

Rasvmaks ehk steatoos

Võimalikud põhjused: alkohol ja mittealkohoolse rasvmaksa ehk steatohepatiidi puhul ebatervislik toitumine, toksiinid ja rasvumus. Steatoosist põhjustatud muutused on mõnikord ajutised ning õige toitumise ja alkoholist loobumisega on võimalik maksa töövõimet taastada.

Esimeseks alkoholikahjustuseks on rasva kogunemine maksa. See protsess toimub maksarakkude arvelt, pärssides maksakoe uuenemist. Tekib rasvmaks, mis saab eelduseks maksapõletikule. Kui selles etapis alkoholist loobuda, võib maks täielikult taastuda kuni kahe kuuga.

Sidekoe vohamine ehk tsirroos

See on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg ehk viimane staadium, mille tekkimiseni võib kuluda aastaid. Nii juhtub ka pideva alkoholi tarbimise tõttu. Tsirroosi korral maksarakud surevad, areneb sidekude ja maksas tekivad armid. Enne üldisesse vereringesse jõudmist läbib seedeelunditest tulvav veri maksa, et seal kahjulikest ainetest puhastuda. Sidekoestunud maksa korral on selline verevool takistunud. Verre jäänud mürgid jõuavad ajju ning tagajärjeks on ajukahjustus.
Sidekoestunud, taastumis- ja töövõime minetanud maks on soodne pind ka vähkkasvajale.
Maksatsirroosi ei ole teadupärast võimalik välja ravida, haiguse kulgu ja tsirroosistaadiumi teket saab ainult aeglustada.

A-, B- või C-hepatiit

See on viiruslik maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ravimtekkelised maksakahjustused liigitatakse nende põhjustatud maksahaigusteks ehk ravimhepatiidiks. Võimalikud põhjused: viirused ja ravimite kõrvaltoimed.

Kuidas maksa tervist mõõdetakse?
Paljudel juhtudel ei pruugi olla mingeid sümptomeid maksahaigusest, kuid vahel võivad maksahaigusele viidata isutus, silmavalgete kollakus, heledavärviline väljaheide või valu paremal küljel. Kahtluse või selliste sümptomite olemasolu korral pöördu kindlasti oma perearsti või eriarsti poole,kes määrab analüüsid ja vajadusel ka ravi. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov – kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning viirusevastaste antikehade ehk vastuainete olemasolu või nende puudumist. Kuna maks osaleb paljudes protsessides, ei piisa enamasti ühest analüüsist ja uuringuid tavaliselt kombineeritakse.

Avafoto: Pexels/Pixabay
Allikas: Egle Koppel „Maksa puhastamine taimetoiduga. 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhastamiseks ja kaalulangetamiseks“, kirjastus Cum Laude 2015