NordenBladet — Austraaliast pärit Michelle Bourke planeeris innukalt ümbermaailma reisi, mida ta koos oma mehe Pauliga ette pidi võtma. Ka Paul oli väga elevil võimaluse üle maailma näha. 25 aastat koos olnud paari unistused purunesid julmalt, kui mees nahavähki haigestus, kirjutab The Sun.
Mehe seisund halvenes väga kiiresti ja ta jäi peagi voodihaigeks. Paul hakkas oma naise Michelle´i käest küsima, et mida ta tegema kavatseb hakata, kui mees on surnud ja ta sai naiselt lubaduse, et reisiplaanid ei jää sellest hoolimata katki.
Naine lubas, et võtab reisile mehe foto kaasa, sest nii saab ta tunda, justkui Paul oleks jätkuvalt temaga ja näeks kõiki neid kauneid maailma paiku.
Paul suri haigusesse aastal 2016. Aasta hiljem otsustas Michelle pidada mehele antud lubadust ja läks pikale reisile Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
Ta pakkis endaga kaasa lahkunud abikaasa täispikkuses papile kleebitud koopia. Michelle´i sõnul on papist Pauli lihtne kaasas kanda, sest see on kolmeks osaks kokku volditav. Lisaks ei kaalu see palju ja selle saab lennu ajaks käsipagasisse voltida. Papist meest on muuhulgas transporditud rongides ja bussides.
Esimesel reisil viis Michelle oma papist mehe Paul McCartney kortserdile ja imetlema nii Stonehenge´i kui ka Eiffeli torni. Alguses oli papist Pauliga veidi muserdav liikuda. Inimesed vaatasid teda imelikult, kui Michelle poseeris koos papist kujuga ja imestasid, et miks ta küll nii teeb.
Teisalt leidus inimesi, kes imetlesid sellist lahendust. Papist kuju inspireeris paljusid Michelle´iga jutustama tulema ja tema lugu kuulama.
Vahepeal hakkas reis lese tunnetele rusuma. Näiteks Eiffeli torni nägemine tõi pisarad silma. Paar oli kaua planeerinud romantilist reisi Pariisi. Nüüd oli naisel kaasas vaid mehe papist koopia.
Kuigi esimene reisikogemus oli väga kaugel ideaalsest, ei lasknud Michelle end sellest heidutada, vaid julgustas end edasi reisima. Ta on näinud papist Pauliga koos Taimaad ja uuele Euroopa reisile lisaks planeerib näha ka Hongkongi. Esimene papist Paul on juba niivõrd väsinud olemisega, et naine planeerib järgnevateks reisideks uue meisterdada.
Michelle on kirjutanud reisimisest raamatu #Travelling with Cardboard Paul (Reisimine papist Pauliga). Ta kirjutab oma veebilehel, et on õnnelik, kuna suutis täita Paulile antud lubadust. Kindlasti on ka Paul selle üle rõõmus. Nimelt surivoodil paluski mees, et lähedased elaksid elu täiel rinnal.
NordenBladet — Klaukkala (Rootsi päraselt Klövskog) on Soome Uusimaa maakonnas asuv küla, mis asub Nurmijärve valla lõunaosas, Valkjärve läheduses. Terves maakonnas elab tänaseks kokku 42 305 inimest.
Klaukkala kĂĽla on Nurmijärve valla suurim kĂĽla, mis annab välja linna mõõdu. Klaukkala kĂĽla elanikkond jääb umbes 20 000 inimese ligi ja Nurmijärvi on kõige kiirema rahvastiku kasvuga paik, mistõttu peetakse antud valda Soome suurimaks. Klaukkala elanikkond hakkas tõusma 1960-ndatel ning see ĂĽletas isegi valla keskuse elanikkonna. 1970-ndateks oli Klaukkala kasvanud juba suuremaks, kui Rajamäki, mis oli varasemalt Nurmijärve vallas suurima elanikkonnaga piirkond. Tänasel päeval kolitakse Klaukkala kĂĽlla eelkõige Helsingist ning seda lastega pered. Pealinna on autosõitu vaid pool tundi. 2000 aastate alguses hakati Klaukkalasse ehitama palju maju, aga nĂĽĂĽdseks on olukord muutunud, sest kolmveerand uutest majadest on korterelamud, ridaelamud ja paarismajad. Klaukkalast on Espoo ja Vantaa linna umbes 5km ja Helsingisse alla 30km. Rahvastiku suurenemisega tekkinud liiklusmahud toovad kaasa probleeme. Näiteks Klaukkalantie tänav on autodest ĂĽle koormatud – sealt sõidab päevas läbi ligi 16 000 sõidukit. Lahenduseks on kĂĽlast ĂĽmbersõit ja selle tee valmimisega loodetakse ĂĽhele poole jõuda 2021 aasta sĂĽgiseks. Plaanis on ka võimalik raudteeĂĽhendus otse Helsingisse. Aastal 2017 alustati ka Viirinlaakso (osa Klaukkalast) täiendamist. Muuhulgas ehitatakse sinna seitse uut kortermaja ja uus reisikeskus. Lisaks ehitatakse sinna 10-korruseline vaatamisväärsus, mille allkorrusele tuleb turismifirma ning restoran. Klaukkala kohalike vahel ning sotsiaalmeedias on liikunud mõtted, et kĂĽla võiks kokku liita kas Espoo või Vantaaga, kuna rahvas pole Nurmijärve valla otsustega rahule jäänud. Lisaks on mitmete ehitustööde hilinemised rahvast häirinud.
Klaukkala küla keskmes domineerivad korterelamud, vanad kaubanduslikud hooned ja Vaskomäki (suur kalju keset asumit). Keskusesse on kerkimas muudkui uusi korrusmajasid, aga plaanitakse muuta ja tekitada ka pargialasid.
Kuna Klaukkala elanikkond muudkui kasvab, on hakanud ka kõiksugused teenused arenema. Lõõgastumisvõimalusi pakub jõusaal, mitmed jooksurajad, supelrand ja ka uisuhall ning privaatne tenniseklubi. Igapäevaseid tarbeid saab Klaukkalas soetada suisa neljast erinevast poest. Külas on ka kiirtoidukohti ja restorane.
Klaukkala teenuste valikutesse kuuluvad perearstikeskus, raamatukogu, optikad, kaks hambakliinikut ja erahambaarst, tööriistakeskus. Lemmikloomade jaoks on olemas loomakliinik ning loomapoed. Praegu on külas vaid üks apteek, aga teine on kavandamisel. Külal on hea bussiühendus Helsingisse ja teistesse valla piirkondadesse.
Klaukkala külas on mitmeid koole. Lisaks põhiharidusele saab omandada ka eriala. Samuti saavad arendada end täiskasvanud. Üks viimase aja vaatamisväärsustest on 2004-ndal valminud Klaukkala kirik. Külas asub veel ka 1995. aastal valminud Püha Nektariosa õigeusu kirik, mis on ehitatud palkidest.
Nurmijärve haldusametkond moodustati aastal 1775. Sellest ajast peale oli igal piirkonnal oma esimees. Sellel ajal oli Nurmijärvel juba elanikke kokku 1471. 1800 lõpus hakkas ka Helsingis tööstus ja teenus arenema ning sinna vajati aina enam tööjõudu. Ka Nurmijärvelt mindi ehitusmeesteks ja teisteks töölisteks. Naisedki hakkasid pealinna järele kolima. Aastal 1900 elas Nurmijärvel juba 9359 inimest, sest sinna tuldi omakorda põhja poolt.
Faktid:
Nurmijärve pindala on 367,26 km², millest 5,39 km² on veeala. Rahvastikutihedus on 116,9 inimest/km². Nurmijärvi valla vapp on sinise põhjaga, millel kujutatud 7 blondipäist venda, viidates Aleksis Kivi sĂĽnnipaigale. Vapil on Aleksis Kivi romaani “Seitse venda” peategelased.
Klaukkala nime ajalugu
Paljudest allikatest teatakse, et nimi pärineb maja nimest, mis sisaldab kunagise omaniku populaarset pĂĽhaku nime Nikolaus. Kuna tegemist oli Soome riigi algusaastatega, mugandati nimi soome keele päraseks Klauka´ks. Rootsikeelsena kõlas nimi Klövskog. Rootsikeelne sõna lõpp “skog” (mets) asendati soome keelse lõpuga “-la”. Ajaloos kasutati veel nime Klöckeskoogh (1527), Klockskoby (1540), Klöckeskoby (1544), Klaukala hemmi (1835) ja Klaukkala (1866).
Nurmijärve ajalugu
Nurmijärvi oli asustatud juba eelajaloolisel ajal. Esimesed avastused asustuse kohta paiknevad aastatest 4500-3500 eKr. Asustuse märke leiti tollase mere, jõgede ja randade äärtest. Aastatel 1400 oli rahvast juba nii palju, et võis rääkida küladest, aga asustamine kestis aktiivselt veel saja aasta vältel. 1540-ndal oli Nurmijärvel 15 küla ja neis kokku 115 maja. Inimesi oli hinnanguliselt alla tuhande. Enam, kui 20 maja asus valla keskel. 1751. aastal oli kaardile märgitud ka kaks kõige olulisemat maanteed.
Mõisahooned
Nurmijärve piirkonda tekkis aastatel 1500-1600 3 mõisahoonet: Numlahti (1590), Kytäjä (1630) ja Raala (1640). Numlahti mõisas tegeleti algusest peale väikesemahulise tööstusega. Lähedal asuv Kuhakoski muutis võimalikuks kõiksugused veski ja saagimise toimetused. Hiljem tunti mõisa nii elektri-, telliskivi- kui ka piimatööstusena. Tänu mõisate olemasolulule tutvusid kohalikud paljude uute asjade ja muljetavaldavate persoonidega.
Esimese auto Soome riigis ostis endale Kytäjä mõisa omanik Hjalmar Linder, aastal 1900. Tema haagissuvila Renault, prantslasest autojuhiga, oli omamoodi vaatamisväärsus.
Raala mõisa peetakse Aleksis Kivi “Seitse venda” pärandi mudeliks. Mõisa poisid olid Aleksis Kivile koolis mängukaaslasteks.
Metsasaadused
Nurmijärve talupojad hakkasid 1700-ndatel kasutama metsa enda hüvanguks. Nurmijärvelt leidus sobivat puitu, lausa parimat, millest ehitada paate, laevu ja maju. 1700 alustati ka hulgimüügiga. Raala mõisa saeveski oli riiklikult märkimisväärne ja sinna hangiti Soome esimesed kvaliteetsed Hollandi saeterad. Sellised terad saagisid tunduvalt rohkem ja kiiremini, kui varem. 1830. aasta statistika kohaselt tuli umbes 50% teenitud tulust puidutoodangust ja lisaks 20% puidutööstuse kaubatranspordist saeveskites.
Nurmijärve bandiidid
Aastal 1822 liikus Uusimaa ja Lõuna-Häme kandis ringi laialdaselt tuntud ja kardetud kuritegelik rĂĽhmitus – Nurmijärve bandiidid. Koosseisu kuulus algusest peale 13 meest, kellest 6 olid pärit Nurmijärvelt. Liidriks oli Nurmijärve puusepp Mikko SödergĂĄrd. Selleks, et bandiidikari lõpuks peatada, kutsuti appi 700 vene sõdurit. Tollal oli Nurmijärvel juba umbes 4000 elanikku. Bandiidid võeti kinni ning kuritegude uurimine ja karistuste mõistmine oli tollal Soome ĂĽks suurim kriminaallugu.
Tööstus
Nurmijärve esimesed tööstusettevõtted sündisid 1800 lõpus. Olulisemad neist olid Rajamäki pärmivabrik ja Hyvinkää villatehas. Väiksematest tööstusettevõtetest olid tähtsamad Kytäjä veinitehas ja Koponeni ravimitehas, mis oli selliste hulgas Soome esimene. 1960-ndatel hakkas tööstus laienema märgatavamalt. Mitmed ettevõtted kolisid Helsingist Nurmijärvele. Kolimise peamine põhjus oli tööjõu kättesaadavus, hea ligipääs igale poole ja valla poolt antud head alad. Tänasel päeval on Nurmijärvi Soome suurim maakogukond.
Palojoe külas on alates aastast 1953 peetud Aleksis Kivi mälestuseks pidustusi. Esimene pidustus toimus teatrijuhi Vilho Siivola algatusel.
Aleksis Kivi elulugu Aleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond – 31. detsember 1872 Tuusula) oli Soome kirjanik.
Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati).
Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847–1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik.
Kevadel 1859 astus ta ülikooli, kus õppis vahelduva eduga aastani 1865, mil ta katkestas õpingud ülikooli lõpetamata.
1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. Aastal 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis.
Kivi oli esimene märgatavat edu saavutanud soome keeles kirjutanud Soome kirjanik ja seetõttu peetakse teda soome kirjanduse isaks. 10. oktoober on Soomes kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjanduse päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva.
NordenBladet – Juba järgmise nädala lõpus (20.oktoober) stardin lastega täiesti enneolematule reisile. Reisile, mida söendavad ette võtta isegi vähesed kogenud täiskasvanud reisisellid. Nimelt on mul plaan autoga Soomele praktiliselt ring peale teha – kusjuures olles ise vaid ainus juht, kel reisikaaslasteks kaks tĂĽtart (12-aastane Estella Elisheva ning 10-aastane Ivanka Shoshana).
Ivanka Shoshana on autist – paberite järgi sĂĽgava puudega. Uhh, see kõlab nii kohutavalt, sest ta on mul tegelikult väga tubli ja imearmas, ent siiski on temaga reisimine midagi sootuks muud kui tavalapsega. Ent ma pole talle kunagi selle koha pealt “armu andnud” – ta on kõik minu ekstreemsused kaasa teinud, vean teadlikult lapsi kõikjale kaasa ning seega võin öelda, et edusammud võrreldes paljude teiste sama diagnoosiga lastega on tõesti hämmastavad. Eks see oleneb muidugi lapsest ka, ent keskkonnal ja suunamisel (eeskujul) on ikka väga suur mõju. Ivanka käib toimetuleku õppes neljandas klassis. Olen aga veendunud, et tänu õpetajate ja spetsialistide (ja minu) pingutustele on areng nii hoogne olnud, et ta võiks võib-olla isegi tavakooli väikeklassis esimesse klassi astuda ja teistega seal sammu pidada ehk teisisõnu hĂĽpata ĂĽle ka lihtsustatud õppekavast. Neljas või esimene klass ei mängiks “suures plaanis” mingit rolli – tähtis on lõpptulemus.
2x Ivanka Shoshana
Meie reisi stardini on natuke ĂĽle nädala, ent reisiärevus tuleb juba sisse. Kuna just lĂĽkkan käima ka Elisheva & Shoshana hoolduskosmeetika brändi (mis on osa E&S kaubamärgist, mille lõin juba aastate eest oma tĂĽtardele, et nendega ĂĽheskoos midagi teha) on mul jäänud reisi eeltööks vähem aega kui tavaliselt. Ootan reisilt palju elamusi – tahame näha võimalikult palju vaatamisväärsusi, mis jäävad nö “ebamugavatesse kohtadesse”, mida inimesed tavaliset ei kĂĽlasta. Esialgsest reisi marsruudist (vt. SIIT) jätan välja Kuusamo ning asendan trajektooriga: Kivitaipale, Narkaus, Portimo, Tolja, Ranua, Kuha, Asmunti, Pudasjärvi, Hirvaskoski, Ervasti, Auho, Puolanka, Leipivaara, Paljakka, Ristijärvi, Paltamo, Jormua ja Kajaani. Homme uurin edasi.. Vanalinnad/Kesklinnad on põnevad ning nendes käime kindlasti, aga väga huvitavad on ka kohad, mida nö. tavaturist igapäevaselt ei näe – mulle meeldib alati, kui saan kogeda ja kajastada ka midagi sellist, millest kõik ajalehed/blogid ei kirjuta ning mida kõik turismisaidid ei promo. Miskit unikaalset, midagi erilist – midagi, mida iga päev ei koge. Elamused – kasvõi eriline puu, maastik.. või mõni kohalik elanik või tema ettevõtmine. Samuti tahaks mahutada reisi ekstreemset luksust – midagi kuninglikku, peaaegu pillavat ja silma või tunemeeli paitavat. Aga kui te arvate, et selliste pärlite leidmine on kerge, siis te eksite. LĂĽkake googlisse “Luxury in Finland”, “Luxury in Lapland”, “Luxury in Tampere”, “Luxury in Rovaniemi”, “Luxury in Kuopio” või mõni muu sarnane otsing… Mitte midagi asjalikku ei paku Google teile peale mõne teistest nats kallima hotelli, mis ka sellist luksust ei paku, millest hetkel mõtlen. Ent see-eest on Soomes kĂĽllaldasest sellist luksust, mida kullaga ja karraga kaunistatud, ĂĽmmardajatega vooderdatud seitsmetärni hotellid ei paku – ĂĽmbritesvaid põlislaani, puhast puutmata loodust, kauneid järvi, virmalisi ning palju ehedat ja iidset kultuuri. Soome luksus on kindlasti loodus, see on tegelikult kõigi Põhjamaade suurim väärtus. Oskaks inimesed seda vaid rohkem hinnata! Minu kogemus ĂĽtleb, et suurima luksuse saad siis, kui kujutad endale ette, mida täpselt reisilt ootad ja siis lihtsalt tellid selle. Kõike on võimalik osta ja broneerida, isegi seda, mida “programmis” pole. Fantaasiat on vaja, ning just sellest jääb inimestel tavaliselt puudu. Kõige raskem on jõuda järeldusele – mida sa tahad 🙂 Heh..
Saatke palun vihjeid, kui teil on häid soovitusi, mida meie teekonnal kĂĽlastada tasuks! Suuremad peatumiskohad on Tampere, Vaasa, Oulu, Levi, Rovaniemi, Kajaani, Kuopio ja Jyväskylä. Ärge kartke oma ideid välja öelda – olen huvitatud tõesõna KĂ•IGEST PĂ•NEVAST!
Hakkan nĂĽĂĽd Ivankale Andrus Kivirähk´i “LeiutajatekĂĽla Lotte” raamatut lugema. Ilusat õhtut! 🙂
NordenBladet — USA hakkab diplomaatidelt nõudma samasooliste kaasade viisade väljastamisel abielutunnistust. See tähendab, et kui samasooline paar pole ametlikult abielus, siis abikaasat maale ei lasta, vahendab väljaanne Foreign Policy.
Vastav määrus jõustus esmaspäeval. Elukaaslastel on aasta lõpuni aega kas abielluda või lahkuda. Määrus puudutab ka ÜRO ametnikke.
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon põhjendab nõuet asjaoluga, et heteropaaride puhul nõutakse kaasadele viisade väljastamisel samuti abielus olemist. Samasoolistel paaridel on nüüd samad õigused ja soodustused.
Olukord pole siiski päris võrdne, sest paljudes riikides pole samasooliste abielud seaduslikud. Ainult 12 protsendi ÜRO liikmesmaade puhul on võimalikud samasooliste abielud.
Määrus tühistab 2009. aastal Hillary Clintoni välisministriks oleku ajal väljastatud määruse, mille kohaselt saavad elamisloa samasoolised elukaaslased.
Teadaolevalt puudutab uus määrus vähemalt kümmet diplomaati, kes peavad nüüd abielluma.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Venemaa päritolu värske Miss Soome Alina Voronkova langes pärast missitiitli võitu sotsiaalmeedias rünnaku ohvriks. Alina pere kolis Venemaalt Soome 1990. aastal. Tema isa Dmitri on venelane ja ema Svetlana ingerlane, aga kodune keel on peres vene keel. Sotsiaalmeedias avaldatakse pahameelt, kuidas saab Soome miss olla venelane, vahendab Ilta-Sanomat.
Alina ise ütleb, et on sündinud ja kasvanud Soomes, käinud Soomes koolis ja on Soome kodanik. Ta ei pea midagi täiendavalt kellelegi tõestama. Peres on peale tema ja vanemate veel kolm aastat vanem õde. Pere kolis Soome ligi 30 aastat tagasi, kui ema ootas esimest last.
Ema Svetlana on rääkinud, et nad hakkasid Soome kolimise peale mõtlema kohe, kui kuulsid, et Soome toonane president Mauno Koivisto andis ingerlastele loa kodumaale kolida. Svetlana abiellus 1990. aasta novembrikuus ja hakkas kolimise pabereid ajama.
Svetlana räägib, et NLiidust oli toona raske välja pääseda ja neil oli vaid kavatsus Soome vaatama tulla. Mees aga leidis kohe tööd ja naine oli rase, nii otsustati jääda.
Svetlana töötas algul koristajana ja mees vineeritehases töölisena. Esimene laps, Alina vanem õde Karina sündis juba Soomes.
Ühe asja tahab aga Svetlana selgeks teha: paljud räägivad, et Alinal on topeltkodakondsus. Tegelikult ei ole. Neil on dokument, mille president Martti Ahtisaari on allkirjastanud 1998. aastal. Sealt võib välja lugeda, et pere liikmed said Soome kodakondsuse. Tookord nõuti Venemaal, et loobutaks Vene kodakondusest ja pere tegi seda. Svetlana tunnistab, et on soomlane. Tema neiupõlvenimi on Kinnar, ema perenimi oli Neuvonen.
