Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: oktoober 2018

Soome kohvikutest ja restoranidest võetakse kaasa ilusaid tasse ja kristallnõusid, teinekord töötajate silme all

NordenBladet — Kohvikud teavad, milliseid nõusid kliendid kaasa võtavad, seetõttu välditakse väikseid kaunistustega tasse. Üks tass, mida kliendid sageli kaasa võtavad, on Robert’s Coffee keti kirjadega tass. Ju siis see kohv nii meeldib, leiab keti kaubandusjuht Petri Parviainen. Ta on ühtlasi teadlik, miks tasse kaasa võetakse – seal on peal kohviku logo, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks tassidele võetakse Robert’s Coffee’st kaasa kristallist klaase. Teinekord tuleb ette üllatusi. Näiteks Helsingis Pohjoisesplanadil asuvast kohvikust kadus üllatavalt palju söögiriistu ühes supist ja salatist koosneva lõunasöögiga. Kadumiste tõttu muudeti korraldust ja nüüd saab klient omale söögiriistad alles siis, kui on ära maksnud.

Kohvikuketil on kokku 45 tegutsemiskohta, asju kaob suhteliselt vähe, aga kõige rohkem Helsingis ja selle ümbruses. Maakondades juhtub seda haruharva.

Parviaineni sõnul töötajad näevad, kui keegi midagi kaasa võtab, aga järgi keegi jooksma ei hakka. Leitakse, et on hea, kui tass kellegi õnnelikuks teeb.

Fazeri kohvikutes on näppajate lemmikuteks raske ja madal veetass ning teesõel. Kadumisi on aga väga vähe võrreldes sellega, kui palju nõusid klientidel või pesumasinas katki läheb, räägib keti Fazer Cafés ärijuht Miika Kostilainen. Tema väitel saab vargusi vähendada, kui vältida teatud tüüpi nõusid. Nii on teada, et väiksed ja kaunistustega nõud kaovad kiiremini. Samuti välditakse logodega nõusid, kuna neid võetakse meeneteks kaasa.

Teatud kompromisse tuleb teha, aga selleks spetsiaalselt koledaid nõusid ei kasutata, et neid kaasa ei võetaks. Nii on Soome rahvusparkides kirved, mida keegi nende raskuse ja erilise kuju tõttu kaasa ei taha võtta. Selles suunas ei minda, kuna väljanägemine ja ilu on osa kohvikuelamusest.

Üks tähelepanek on söögikohtadel veel – õpilassööklatest kaovad nõud, kui algab sügissemester. Siis kaovad ka tavalised kahvlid ja noad.

Ettekujutus neandertali inimesest on murenemas: neil oli erakordne käteosavus

NordenBladet — Uuemad teaduslikud avastused muudavad senist ettekujutust kümneid tuhandeid aastai tagasi Euroopas elanud neandertali inimesest. Nimelt oli erinevalt seni levinud arvamusest erakordne käteosavus.

Ühtlasi näitavad neandertali inimese oskused seda, et neil puudus tänapäevale omane tööjaotus – kõik tegid kõike, ka täppistöid, selgub ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

Kui varem arvati, et sadu tuhandeid aastaid tagasi elanud neandertali inimene oli tänapäeva inimesega võrreldes vähem arenenud, siis viimased uuringud lükkavad selle ümber – neil polnud kaasaja inimesega võrreldes suurt vahet.

Kaasaja inimene saabus Euroopasse ligi 40 000 aastat tagasi ja elas koos neandertali inimesega kõrvuti tuhandeid aastaid, kuni neandertali inimesed kadusid.

Viimased uuringud näitavad, et kaasaja ja neandertali inimesed paaritusid omavahel ja said ühiseid järglasi. Selle pärandina on kõigil eurooplastel väike osa neandertallase geene.

Neandertali inimesed valmistasid tööriistu ja kauneid ehteid kivist ja merekarpidest ning matsid oma surnuid. Neil oli oma kultuur.

Kui varem arvati, et neandertallased polnud eriti osavad, siis viimane Šveisi ja Saksa bioarheoloogide uuring näitab, et see ei vasta tõele. Nimelt hoidsid nad tööriistu käes samamoodi kui meie hoiame pliiatsit.

Tänavu tuli välja ka see, et neandertali inimesed tegid koopamaalinguid, mis näitab, et päris rumalad nad polnud.

Uuringutest tuleb välja, et kaasaja inimesel ja neandertali inimesel oli ühine eellane – nn heidelbergi inimene, kes rändas Aafrikast välja sadu tuhandeid aastaid tagasi. Euroopas arenesid neist neandertali inimesed ja Aasias denisova inimesed. Praegune inimene kujunes välja Aafrikasse jäänud heidelbergi inimesest.

Samamoodi nagu eurooplastel on leitud neandertali inimese geene, on aasia rahvastel leitud denisova inimese geene. Näiteks Tiibeti kõrgmäestikes elavatel inimestel on denisova inimestelt päritud geenid, mis mõjutavad vere hemoglobiini ja soodustavad hapniku ringlemist organismis.

Soojenevat Arktikat vallutavad kõrgemakasvulised taimeliigid

NordenBladet — Arktika tundra on olnud madalakasvulise rohu ja kääbuspõõsastiku kasvukohaks. Trotsides karme ilmastikutingimusi kasvavad need taimed tavaliselt küllaltki maadligi ning vaid mõne sentimeetri kõrguseks. Kuid nüüd on kõrgemakasvulised taimeliigid hakanud vaikselt üle võtma tundraalasid, selgub äsja ajakirjas „Nature“  avaldatud  uuringust, milles osales ligi 130-liikmeline rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulus ka Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets. Viimase kolmekümne aasta jooksul on kogu tundrataimestik kasvanud kõrgemaks.

Uuringu käigus analüüsiti kõige mahukamat andmebaasi Arktika tundrataimede kohta, mis eales koostatud on. Uuringus kasutati andmeid ligi 120st kasvukohast, millest enamus asus arktilises regioonis Alaskal, Kanadas, Islandil, Skandinaavias ja Siberis. Taimede kõrgemaks kasvamise peamiseks põhjuseks peetakse Arktika kliima soojenemist. Viimase kolmekümne aasta jooksul on õhutemperatuurid Arktikas tõusnud ca 1?C suvel ja 1.5?C talvel. Nende näitajatega on Arktika üks planeedi kiiremini soojenevaid piirkondi. Detailne andmete analüüs näitas, et soojemas kliimas ei kasva kõrgemaks mitte ainult üksikud taimed, vaid kogu taimekooslus on muutunud kõrgemakasvuliseks.

„Tundras on kliima muutumine eriti aktuaalne: liustikud sulavad peaaegu silmanähtavalt ning taimekoosluste muutus algab kohe. Juba varasematest mudelitest oli teada, et globaalsetel kliimamuutustel on just külmemates paikades taimestikule suurem mõju. Tundra nihkub järjest põhja poole ja boreaalne vöönd tungib lõunast peale,“ ütles Niinemets.

Arktiline piirkond on olnud juba pikka aega kliimamuutuste uurimise fookusalaks, kuna tundra aluseks olev igikelts sisaldab ühe kolmandiku kuni pool maailma pinnase süsinikust ning igikeltsa sulades võivad vabaneda kasvuhoonegaasid. Vastupidiselt  taimede kõrgusele ei näidanud kuus mõõdetud tunnust, sealhulgas lehtede suurus ja nende lämmastiku sisaldus viimase kolme kümnendi jooksul järjekindlat muutuste suunda. Need tunnused olid tugevalt mõjutatud lisaks temperatuurile ka niiskuse hulgast pinnases.

Teadlased järeldavad, et kogu taimekoosluse vastus kliima soojenemisele sõltub sellest, kas tundra muutub aja jooksul niiskemaks või kuivemaks. Dr. Rüger Leipzigi ülikoolist, artikli kaasautor, ütles: „Selleks, et ennustada, kuidas tundra taimekooslused tulevikus käituvad on vajalik arvesse võtta nii temperatuuri muutusi kui ka vee olemasolu tundras. Kui sademed või veeringlus muutuvad, või lume sulamise aeg nihkub, võib see viia tõsiste tagajärgedeni tundra taimestikus.“

„Kui kiiresti muutused tundras toimuvad, seda mudelid ennustada ei suuda, seepärast ongi vaja päris andmete põhjal tehtud uuringuid, et mudelitele parameetreid lisada ja need paremini tööle panna,» täiendas Niinemets.

Originaalviide: Bjorkman, A. et al. (2018): Plant functional trait change across a warming tundra biome. Nature, doi: doi.org/10.1038/s41586-018-0563-7

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomlased jäid vahele 650 kg kokaiinilastiga

NordenBladet — Kokaiin maksab Lõuna-Soomes ligi 80 eurot gramm, põhja pool kaks korda rohkem. 650 kg kokaiinilasti hind tänaval oleks olnud ligi 50 miljonit eurot.

Üleeile Prantsusmaal vahele jäänud soomlased olid aga Soome keskkriminaalpolitsei hinnangul lasti viimas mujale kui Soome. Kogus on nii suur, et sellega saaks Soome üle ujutada aastakümneteks, vahendab Ilta-Sanomat.

Sellisele kogusele kokaiinile Soomes turgu poleks. Soome terviseameti hinnangul on Soomes küll kokaiini tarvitamine kasvanud, aga Soome jääb kaugele maha sellistest maadest nagu Rootsi või Norra.

Kokaiinivedu kontrollib organiseeritud kuritegevus ja üks vahelejäänutest on teadaolevalt endine Lappeenranta põrguinglite liige. Soome kurjategijatel aga selline võimekus puudub, et võtta korraga risk 650 kilo kokaiini veoks.

Nii suure lasti taga saab Soome keskkriminaalpolitsei info kohaselt olla ainult mõni suur Euroopa või Venemaa kuritegelik rühmitus. Last oli arvatavalt teel kas Rootsi, Saksamaale või Venemaale.

Kokaiini, mis on tuntud ka kui “Lumi” on viimasel ajal Euroopas avastatud tohututes kogustes, mille põhjal võib arvata, et seda veetakse palju sisse Lõuna-Ameerikast.

Paari nädala sees avastati Prantsusmaal veel üks 750 kg last ja Hollandis 500 kg. Kahe ja poole nädala tagune 750 kg on Prantsusmaa ajaloo suurim leid. Ja kohe otsa tuli teine.

Soomes on leitud kokaiini kõige rohkem alla 10 kg kogustes. Kokaiini leidmiseks uuritakse põhjalikult Soome vee-ettevõtete kanalisatsioonist võetud analüüse.

 

Riigikogu ja Eduskunta peavad Eesti 100. sünnipäeva puhul Helsingis ühisseminari

NordenBladet — Riigikogu ja Soome parlament Eduskunta peavad täna Helsingis ühise seminari, et tähistada Eesti 100. sünnipäeva. Seminari avavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eduskunta esimees Paula Risikko.

Nestori sõnul on Eesti ja Soome sõprus nii pikaajaline ja läbipõimunud, et seda on isegi raske kirjeldada. „Oleme soomlastega nagu õed-vennad, kellel on vahel küll eri arvamusi, kuid keda ühendavad ka rõõmud ja mured,“ ütles Nestor. „Tänagi oleme Soome parlamendi kutsel Helsingis, et tähistada Eesti 100. sünnipäeva ja arutada igapäevast koostööd nii julgeoleku, majanduse kui ka kultuuri vallas.“

Helsingis toimuval seminaril osalevad ka Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, Eesti-Soome parlamendirühma esimees Kalle Palling ning parlamendirühma liikmed Urve Tiidus, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas, Meelis Mälberg, Heljo Pikhof, Dmitri Dmitrijev ja Marko Pomerants.

Palling tõi peale heade kahepoolsete suhete esile ka Eesti ja Soome tiheda koostöö Euroopa Liidus. Tema sõnul jagatakse Soome kolleegidele Eesti kogemusi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest. Soome on juba alustanud ettevalmistusi eesistumiseks, mis algab järgmise aasta teisel poolaastal.

Seminaril teevad Soome ja Eesti ĂĽhisajaloo ja parlamentaarsete suhete teemal ettekande Soome ajaloolane professor Seppo Zetterberg ja Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido.

Kahe riigi tihedast koostööst räägivad endine Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen, kes praegu juhib Euroopa hübriidohtude vastast oivakeskust, ning Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.

Kahe riigi edasisele koostööle keskenduvas parlamendiliikmete arutelus osalevad Soome parlamendi Eesti sõprusrühma esimees Krista Kiuru ja aseesimees Mikko Savola. Eduskunta fuajees on avatud Eesti ajaloo näitus.

 

Allikas: Eesti Riigikogu