Neljapäev, aprill 25, 2024

Monthly Archives: september 2018

Soomes leiutatakse läbimurdelist ravimit gluteenitalumatuse leevenduseks

NordenBladet — Soomes leiutatakse ravimit neile tsöliaakia haigetele, kes ei talu toidus gluteeni ja kel gluteen tekitab soolestikus põletikku ning soolenäsade kärbumist. Selliseid inimesi on Soomes arvatavalt ligi 200 000 ja paljud pole sellest isegi teadlikud. Kui varem raviti tsöliaakiat põletikuvastase kortisooniga, siis nüüd on kavas välja töötada efektiivsem ravim.

Päris gluteenitalumatust uus ravim ära ei hoia, aga see aitab reisil või külas käies probleemideta süüa gluteeni sisaldavat toitu, vahendab Yle.

Praegu on teada niipalju, et gluteeni sisaldavad teraviljad nagu nisu, rukis ja oder ning osal inimestel kahjustavad need peensoolt. Tsöliaakia põhjus on teada, aga seda ei osata ravida. Ainus võimalus on vältida gluteeni sisaldavat toitu.

Teadlased tegutsevad väga aktiivselt, kuna gluteenitalumatus on Läänemaailmas väga levinud. Tamperes on ravimi väljatöötamine arenenud järku, kus on lubatud teha ravimikatseid inimeste peal.

See on suur samm edasi, aga ravimi väljatöötamine võtab veel aega.

Terves sooles on näsad, aga kahjustunud soolel need näsad kaovad. Nüüd püütakse leiutada viis, kuidas soolt kaitsta. See võib olla vaktsiin, ravim või midagi muud, mis aitab ära hoida soole kahjustumise. Ravimi väljatöötamiseks otsitakse nüüd inimesi ravimikatseteks, räägib emeriitprofessor Markku Mäki.

Eesmärk on leida ravimikatsete jaoks inimesi vanuses 30-60 eluaastat, kes põevad tsöliaakiat, aga kel see on toiduvaliku tõttu kontrolli all. Katseinimestele antakse väike kogus gluteeni ja siis ühele osale ravimit, teisele osale platseebot. Esimesed tulemused saadakse järgmise aasta lõpuks.

Tsöliaakia on eluaegne haigus. Initsiatiiv ravimi väljatöötamiseks on tulnud seda haigust põdevatelt inimestelt endilt. Selleni, et tsöliaakiat põdevad inimesed saaks tavalist saia süüa on veel pikk maa käia. Algul tahetakse võimaldada seda, et tsöliaagikud saaks aeg-ajalt saia süüa. Või siis oleks nende elu lihtsam, kuna päris gluteenivaba toitu on raske leida.

Soomes otsitakse inimesi ravimikatsetele lisaks Tamperele veel Turus ja Helsingis. Lisaks Soomele on ravimikatsed juba käimas Saksamaal ja Norras, lisaks on kavas pärast Soomet alustada Eestis, Leedus, Austrias, Šveitsis ja Iirimaal.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomlasest NHL-i mängijat kahtlustatakse kokaiiniäris

NordenBladet — Politsei kahtlustab NHL-i klubis Philadelphia Flyers mängivat soomlast Jori Lehterät seotuses kokaiiniäriga. Politsei uurib ligi 2 kilo kokaiini levitamist Tamperes ja selle ümbruses alates 2017. aasta algusest. Kokaiini oli müüdud ka söögikohtades, vahendab MTV.

Lehterä end milleski süüdis pole tunnistanud. Kahtlusaluseid on kokku 23.

Teadaolevalt korraldas politsei suvel läbiotsimise Lehterä suvilas Näsijärvi ääres.

Asjaga seoses on vangistatud kokku 7 inimest, nende hulgas üks kinnisvaramaakler ja vabamaadluse sportlane.

Politsei on seoses menetlusega konfiskeerinud vara nagu kulda ja ehteid kokku ligi 650 000 euro väärtuses.

Kokaiin toodi Soome teadaolevalt Hollandist. Ainet on müüdud hinnaga 120-170 eurot grammi eest.

Kokaiini tarvitajad on politsei info kohaselt tavalised tööl käivad inimesed ning rahakad noored. Prokurör otsustab, kas esitab süüdistuse Lehterä ja teiste kahtlusaluste suhtes.

Lehterä on mänginud NHL-is neli hooaega. Praegu on ta klubis Philadelphia Flyers, enne oli St. Louis’i Blues’is. Ta on olnud edukas ründemängija Soome rahvuskoondises.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

KRIIS ROOTSIS: Sotsist peaminister tagandati, võimalikud uued valimised

NordenBladet — Rootsis lõppesid äsja valimised, mis lõi olukorra täiesti sassi. Sotsid kaotasid oma ülekaalu parlamendis, mistõttu kukutati sotsist peaminister Stefan Löfven. Ühtlasi kadus Löfvenil võimalus jätkata peaministrina. Kui uut valitsust kokku ei saada, tulevad uued valimised.

Rootsi valitsuskõnelused algasid täna, aga saavutatavat kokkulepet peetakse küllalt ebatõenäoliseks. Kui parlamendi esimees Andreas Norlén neljal korral valitsust kokku ei saa, tulevad uued valimised, vahendab Karjalainen.

Peaminister Löfvenile avaldati teisipäeval umbusaldust häältega 204-142. Hääletus tuli pärast seda, kui Löfven keeldus ise tagaasi astumast väitega, et sotsid said valimistel teistest erakondadest rohkem hääli. Kuigi sotsid kaotasid oma liitlastega parlamendis enamuse, said nad ikka kõige enam hääli. Löfvenil oleks olnud võimalus jätkata vähemusvalitsusega, aga see ei õnnestunud.

Nüüd tehakse ettepanek hakata valitsust juhtima tõenäoliselt valimistel teiseks tulnud moderaatide esimehele Ulf Kristerssonile. Kristersson on lubanud kokku panna võimalikult laiapõhjalise valitsuse, kuna kavas on riiki põhjalikult reformida. Samas välistas Kristersson jätkuvalt koostöö valimistel hiilgava tulemuse teinud pagulasvastase parteiga Rootsi Demokraadid.

Kuivõrd ka moderaatidel ja parempoolsetel liitlastel pole parlamendis ülekaalu, on ainus võimalus jätkata vähemusvalitsusega. Löfven juba andis märku, et sellega seavad moderaadid end sõltuvusse Rootsi Demokraatidest.

Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson juba ütles, et ta on valmis kukutama iga valitsuse, mis pole nõus talitama tema juhitava erakonna soovide kohaselt.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu infotunnis käsitleti teadus- ja arendustegevuse rahastamist

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Krista Aru esitatud küsimusele teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta.

Aru viitas peaministri seisukohtadele mitmetel rahvusvahelistel ja kodumaistel foorumitel teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni tähtsuse kohta Eestile. Aru soovis teada, kas ja kuidas väljendub selle tähtsuse rõhutamine ka järgmise aasta riigieelarves ning kas me nihkume lähemale juba aastaid tagasi seatud eesmärgile finantseerida teadus- ja arendustegevust üks protsent riigieelarvest.

Ratas ütles, et järgmisel aastal ei ole teadus- ja arendustegevus mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi küsimus, vaid see on valdkondlikult samuti Sotsiaalministeeriumi küsimus, Maaeluministeeriumi küsimus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küsimus, kus järjest rohkem ja rohkem panustatakse teadusesse. „Me kindlasti liigume selle eesmärgi suunas ja põhimõtteline otsus on olemas, et 2019 projekti- ja baasrahastuse osakaal ei ole mitte enam 60 : 40, vaid on 50 : 50,“ selgitas peaminister.

„Teadus- ja arendusnõukogu otsus on olnud, et tuleb igal juhul tõsta rahastamist ühe protsendini, et see samm peab olema edasi ka protsentuaalselt kõrgem,“ ütles Ratas. „Eelarvelises mõttes 2018 võrreldes 2019. aastaga teadus- ja arendustegevusse Eesti riigis pannakse juurde 10 protsenti ja see tähendab 20 miljonit eurot,“ märkis Ratas.

Peaministri sõnul on suundi, mida tuua prioriteetsena välja, need on arutelu all. „Arutelud lähevad kahte eri suunda. On neid, kes ütlevad, et tõesti peaks fokuseerima teatud teadusvaldkondadele, ja on neid, kes ütlevad, et me peaks ikkagi vaatama asja edasi nii laiapõhjaliselt kui võimalik, mis ei tähenda seda, et fokuseeringut jääma ei pea,“ selgitas Ratas.

„Ma töötan loomulikult selle nimel ja ma pean oluliseks, et avaliku sektori osakaal teadus- ja arendustegevusest saaks olema üks protsent. See, mida eelarve reaalselt täna välja on vedamas, on 0,81 protsenti,“ ütles Ratas.

Peaminister vastas veel Jürgen Ligi esitatud küsimusele Eesti maine, Arno Silla esitatud küsimusele Väimela kanali rajamise riskide, Taavi Rõivase esitatud küsimusele ettevõtete seisukohtade arvestamise, Mart Helme esitatud küsimusele Danske panga rahapesu uurimise ja Enn Meri esitatud küsimusele 2019. aasta eelarve ja majanduse konjunktuuri kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Külliki Kübarsepa esitatud küsimusele riiklike investeeringute ja ehitusturu kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome peaminister kohtus neljandat korda Vene ametivennaga

NordenBladet — Soome peaminister Juha Sipilä kohtus juba neljandat korda Vene ametivenna Dmitri Medvedjeviga. Jutuks olid aktuaalsed omavahelised, piirkondlikud ja rahvusvahelised küsimused.

Teadaolevalt Turu saarestiku politseioperatsiooni ja seal puistatud Vene taustaga firma asja ei arutatud.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT