NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 24. septembril algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE).

Eelnõuga muudetakse senise seniste vahendite jaotust, mis ei muuda riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on siis eelarves 53 muudatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 24. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 25. septembril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE).

Seadusemuudatusega suureneb Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv ühe võrra, millega suureneb Eesti esindatus Euroopa Parlamendis.

Seega valitakse 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel Eestis Euroopa Parlamenti seitse liiget, kuid kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine ei ole Euroopa Parlamendi koosseisu volituste alguspäeval veel jõustunud, asub Eestist Euroopa Parlamenti valimistulemuste alusel kuus liiget ning seitsmes valitud liige lisandub siis, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine on jõustunud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE).

Eelnõu näeb ette alandada käesolevaks aastaks lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Seletuskirjas märgitakse, et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, on vaja tühistada 2018. aastal vastuvõetud aktsiisitõusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade muutmine mõjub soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaanidele kui ka kaubandusele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikaitsekomisjon tutvus 25.septembril kaitseministeeriumi valitsemisalas augustis tegevust alustanud küberväejuhatuse tegevusega.

Komisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et küberväejuhatuse loomine kümneaastase kaitseväe arengukava uue osana on väga oluline meie riigikaitse funktsionaalsuse tõstmisel. „Võib öelda, et tegu on mõnes mõttes asümeetrilise võime loomisega, kus lisaks traditsioonilistele küberkaitse funktsioonidele on lisandumas kübersõjategevuse võimete ettevalmistamine,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on Eesti ambitsioonitase küberkaitse valdkonnas väga kõrge. Ta pidas võimalikuks, et perspektiivis on vaja ka vastavat seadusandlust ajakohastada. Hanso märkis, et küberväejuhatuse töös on väga innovatiivne ajateenijate ulatuslik kaasamine.

Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et sõjaaja ja erakorralise seisukorra ajal peaks küberkaitse juhtimissuhted olema täpselt ära määratletud. Lisaks tõi Kert välja, et kübersõjategevuse valdkonda sobib kaasata ka inimesi, kelle tervislik seisund ei vasta näiteks jalaväelase nõuetele ja seetõttu sobib ka teatud puuetega inimestele, kes tahavad anda oma panuse laiapindsesse riigikaitsesse.

Küberväejuhatuse peamine ülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks, kaitseväe ülesannete toetamiseks ja küberruumi kaitsmiseks. Komisjonile tutvustas küberväejuhatuse tegevust väejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk.

Allikas: Eesti Riigikogu