NordenBladet — Pelastakaa Lapset ry läbi viidud uuringust selgub, et ligi 70 protsenti vaesematest perede lastest langeb Soomes koolis kiusamise ohvriks. Heal majanduslikul järjel perede lastest kogeb koolis kiusamist vaid 40 protsenti, vahendab Iltalehti.
Kolmandik kiusatutest räägib, et koolis ei pöörata kiusamisele ega tõrjutusele üldse tähelepanu.
Uuring näitab, et vaesus võib olla iseenesest laste kiusamise põhjus.
Uuringus osales enam kui 1700 13-17-aastast noort.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Abipolitseinike seaduse muutmise eelnõuga tahetakse luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.
„Praegune seadusandlus on ajale jalgu jäänud,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Tema sõnul tuleb abipolitseinikele õigusi juurde anda ja seda seaduses selgelt reguleerida. „Kavandatud seadusmuudatused parandaksid tuntavalt kogukondade turvatunnet,“ lisas esimees.
Riigikogu liikme Jaak Madisoni sõnul tahetakse erakondadeülese algatusega parandada politsei tööd. „Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseinike panus efektiivsemaks ja kõrvaldada juriidilisi takistusi, mis praegu igapäevatöös esinevad,“ ütles Madison.
Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves. Eelnõuga tahetakse selgemalt sõnastada võimalus kaasata abipolitseinikku muudes tegevustes, näiteks kriminaalpolitsei töös. Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb neil reageerimiseks politseilt luba saada. Laiendada tahetakse ka abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitada neid elektrišokirelvi kasutama. Samuti soovitakse eelnõuga ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike vormiriietust.
Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Uno Kaskpeit, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepp, Margus Tsahkna ja Liisa Oviir.
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas, et Eesti eelistab kõikides ELi liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Komisjon toetab kehtiva korra muutmisel ja kellakeeramise lõpetamisel suveaega ning Euroopa Liidus ühtlustatud lähenemist.
„Praegu käib alles avalik konsultatsioon ehk Euroopa Liidu kodanikelt ja liikmesriikidelt küsitakse arvamust, kas nad peavad kellakeeramise lõpetamist vajalikuks,“ selgitas ELAKi esimees Toomas Vitsut. „Kaubandussuhete paremaks toimimiseks on oluline, et Eestis kehtiks igal juhul oma lähinaabritega sama aeg,“ lisas ta.
„Eestil on mõistlik võimalikult vara ja võimalikult selgelt välja öelda, millist ajarežiimi me eelistame, juhul kui Euroopa Komisjon otsustab liikmesriikide tagasiside põhjal tõesti kehtivat korda muutma hakata,“ ütles komisjoni liige Taavi Rõivas.
ELAK peab vajalikuks, et Euroopa Komisjon edendaks liikmesriikidevahelist koostööd, ning osutas, et kaubanduse, transpordi, teabevahetuse ja reisimise jaoks tuleb tagada võimalikult ühtne ajarežiim.
NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus Vabariigi Valitsuse ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 22. augustil kell 10.
Erakorralise istungjärgu päevakorras on Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) esimene lugemine.Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
NordenBladet — Soome avalikkust šokeeris juhtum, kus 16-aastase poisi süda jäi seisma pärast Tokmanni poest ostetud gaasi sisse hingamist. Soome arst hoiatab, et end võib tappa ka välgumihkliga. Soome poisi süda seiskus enam kui 20 minutuks ja praegu pole teada, mis temast edasi saab. Poisi ema süüdistab Tokmanni poodi, sest gaaside müümisel kehtib vanusepiir 18 eluaastat.
Tokmanni ei soovinud asja kommenteerida, kuna pole täpselt teada, missugust gaasi poiss kaifi saamiseks sisse hingas. Välgumihkli gaasidele kehtib vanusepiir 18 aastat, aga matkapliitide gaasidele mitte. Ema kinnitusel oli tegemist isobutaani sisaldava välgumihkli gaasiga Mustang, vahendab Iltalehti.
A-kliiniku peaarst Kaarlo Simojoki rääkis, et põhimõtteliselt on kõigil gaasidel sama toimemehhanism. Sisse hingates surub gaas inimese organismist hapniku välja ja põhjustab peapööritust, kuna aju ei saa hapnikku. Lisaks mõjutavad mõned gaasid kesknärvisüsteemi.
Arsti sõnul on kahju sellest, et paljud ei tea, et ka väike kogus gaasi võib põhjustada surma. Kuigi see tundub uskumatu, võib inimene end tappa ka välgumihkliga, kui sealt intensiivselt gaasi sisse hingata. See pole mänguasi.
Simojoki rääkis, et paljud inimesed kasutavad gaasi kaifi saamiseks. Gaasi hingatakse kas otse sina või suu kaudu või lastakse seda kilekotti ja hingatakse sealt. Osa gaasidest on ohtlikumad kui teised. Kõige ohtlikumad on butaan ja propaan, kuna need gaasid on kõige levinumad.
Isegi heeliumiga võib inimese tappa. Kui seda kasutada palju, saabub surm, kui see hapniku välja tõrjub. Heelium aga ei mõjuta kesknärvisüsteemi. Suurbritannias suri heeliumi mõjul aastatel 2001-2016 üle 500 inimese.
Butaan ja propaan põhjustavad kõige enam surmajuhtumeid. Kuigi on ka ohtlikumaid gaase, on butaan kõige kättesaadavam.
Lisaks kaifile tekitavad gaasid tervisekahjustusi. Nii mõjutavad mõned gaasid kesknärvisüsteemi. See viib olukorrani, kus inimene ei ole enam võimeline hingama. Ilmselt juhtus poisiga seesama asi, miks ta siniseks tõmbus ja teadvuse kaotas.
Sisse hingatavad kemikaalid võivad kahjustada neerusid, aju ja maksa. Kõige esimesena saavad kahjustada limaskestad.
Soomes pole õnneks gaasi sisse hingamine kuigi suur probleem. Paljudes riikides hingavad tänavalapsed märksa rohkem. Soomes noored põhiliselt lihtsalt proovivad eri asju. Gaaside hingamine käib lainetena. Viimased aastad on olnud rahulikud, aga aeg-ajalt tõuseb probleem esile. Alaealistest on gaaside hingamist proovinud ligi 10 protsenti ja täiskasvanutest paar protsenti. Noored proovivad hingata tavaliselt vanemate tagant võetud välgumihkli gaasi. Enamasti asi proovimisega piirdubki.
