NordenBladet — Korrusmaja korteri vannitoas torusid vahetanud soome mees Niklas leidis vanni tagant seina seest ootamatult pakikese, millele oli peale kirjutatud: „Lotovõit detsembris 1965”.

Pakike leiti seina seest neljapäeval Kuopios. Pakike oli keeratud paberi ja kile sisse. Paki seest leidis Niklas 18 000 marga väärtuses 100-margaseid rahatähti. Algul arvas mees, et paki sees on narkootikumid.

Töömees informeeris leiust ülakorrusel olnud ülemust ja pärast seda uurisid töömehed leidu juba koos. Nad oletasid, et mõni vanur oli selle seina sisse peitnud ja ära surnud või unustanud selle enne ära kolimist välja võtta, vahendab Ilta-Sanomat.

Soome Panga raha väärtuse kalkulaatori järgi oleks see summa tänases vääringus väärt ligi 33 000 eurot. Arvesse on võetud inflatsiooni ja elukalliduse tõusu. Rikkaks selle leiuga keegi enam ei saa, sest pärast 2012. aastat markasid enam eurode vastu ei vahetata.

Korrusmaja, kust raha leiti on ehitatud 1963. aastal.

Rissaneni väitel pole raha vannitoas niiskuses kahjustada saanud, vaid on „priimas” konditsioonis. Tema sõnul on sellised leiud remonti tehes äärmiselt haruldased. Töödejuhataja ütles, et tema jaoks on see esimene kord oma karjääri jooksul.

Tavalisem on see, et remondi käigus leitakse vanu ajalehti või muud seesugust. Aga raha leidmine on väga haruldane.

Leitud raha anti maja valdaja kätte. Ta püüab välja selgitada, kellele see raha kuulub.

Soome võttis euro kasutusele 2002. aastal. Kümne aasta jooksul said soomlased oma margad eurode vastu vahetada. Alates 2012. aasta märtsikuust markadel enam rahalist väärtust ei ole. Säilinud on vaid kollektsioneerimise väärtus.

Rahakollektsionääride jaoks pakuvad huvi sedelid, millel on võimalikult paljude inimeste allkirjad. 1960ndate aastate rahatähtede unikaalne allkirjastaja oli Sacklén, aga 100-margastel tema allkirja pole.

Lisaks allkirjale on oluline sedeli olukord. Kuigi rahatähed võivad olla pealtnäha heas korras, siis numismaatikule sellest ei piisa. Selleks oleks pidanud rahatähti puudutama siidkinnastes. Isegi see, kui rahatäht on pandud rahakotti, venitab seda juba liialt.

Kuopiost leitud rahapakil võib siiski olla väärtus, kui leiduks sellele ostja. Vanu, 1963. aasta 100-margaseid on ostetud 30-40 euro eest.

Kui inimestel on kodus rahatähti, mille väärtust ei teata, siis võib seda välja selgitada Soome Numismaatikute Liidu kodulehelt internetis. Hinda võib vaadata ka raamatutest. Ühendust võib võtta ka kohaliku numismaatikute ühendusega, mille liikmed oskavad hinda öelda.

NordenBladet — Steriliseerimine pole kuigi tõhus viis rasestumise ärahoidmiseks. Tuhandest viis naist rasestub steriliseerimisele järgnenud aasta jooksul. Tõhusam on hormoonspiraali kasutamine.

Soomes on olnud paarid šokeeritud, kui naine on lootnud steriliseerimisega laste saamisele lõpu teha, aga sellele vaatamata on ultraheli uuringus avastatud rasedus. Paljudele ei sobi pillid ega spiraal, kuna neil on kõrvalmõjud nagu kõhuvalu, vinnid ja meeleolu vaheldumised. Kummiallergia tõttu ei talu mõned naised kondoome. Seetõttu lasevad paljud naised end steriliseerida, aga tuleb välja, et see pole kuigi tõhus meetod, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui abielupaar pöördub steriliseerimiseks arsti poole, siis tehakse operatsioon esimesena sellel, kelle järjekord tuleb esimesena. Kuivõrd meeste järjekorrad on pikemad, steriliseeritakse esmalt enamasti naisi. Soomes on seaduse järgi steriliseerimiseks nõutav vähemalt 30 eluaastat või kolm last.

Soome naisel eemaldati operatsiooni käigus munajuhad täielikult. Pärast eemaldamist need kontrolliti üle ja põletati. Sellele vaatamata kaebas naine mõne aja pärast kehva enesetunnet. Algul arvas ta, et see tuleb hormoonidest. Naine kahtlustas juba vähki. Juunis läks abielupaar Bulgaariasse reisile ja seal ostis naine igaks juhuks rasedustesti. Selle näit oli positiivne. Naine tegi uue testi: ta oli rase.

Naine oli veendunud, et tegemist on emakavälise rasedusega ja et tema elu on ohus. Ta läks Bulgaarias haiglasse. Arstid õnnitlesid: kõik oli korras ja loode oli ilusti emakas. Paarile näidati pilti, mis pidi olema võimatu: lapse süda lõi. Naine oli rase ja kõik oli normaalne. Abort ei tulnud pärast seda enam kõne alla.

Arstid ütlevad selle peale, et steriliseerimine polegi kuigi tõhus meetod raseduse ärahoidmiseks. Viis naist tuhandest rasestub aasta jooksul pärast steriliseerimist. Hormoonspiraal on tõhusam: sellega rasestub vaid kaks naist tuhandest.

Rasestumist olukorras, kus munajuhad on eemaldatud ei oska arstid seletada, aga nende väitel juhtub aeg-ajalt ka imesid. Ilmselt oli munajuha lõikekoha otsas väike ava, kustkaudu munarakk emakasse pääses. Varem on olnud teadaolevalt ainult üks säärane juhtum. Arstiteaduses on ka juhtum, kus naisel eemaldati ühelt poolt munasarjad ja teiselt poole munajuha, aga ikka naine rasestus, kuna üks munajuha leidis teiselt poolt munasarja.

Nüüd valmistub Soome pere uue ilmakodaniku sünniks. Ehitusmehena töötav pereisa ehitab juba õhtuti uut maja, kuhu suurenev pere ära mahuks. Paaril juba on varasemast kokku neli last. Pereema töötab lastekaitses ja jääb dekreeti aasta lõpus.

Soomes on steriliseerimiste arv viimastel aastatel vähenenud, kuna ka sündide arv on vähenenud. Kui aastal 2000 tehti steriliseerimine 8700 naisele, siis möödunud 2017. aastal vaid 1820 naisele. Tavalisemaks on muutunud meeste steriliseerimised: möödunud aastal steriliseeriti Soomes 2607 meest.

Steriliseerimist vähendab ka see, et turule on tulnud tõhusamad rasestumisvastased vahendid ning lapsi saadakse hilisemas eas, mil steriliseerimine pole enam aktuaalne.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soomes valmistutakse hoogsalt uueks suveolümpia alaks, mis on leiutatud Soomes ja mis on soosuusatamine.

Eriti populaarne on uus spordiala Soome sportlike neidude seas. Soosuusatamise populaarsus laieneb ka Eestis ja üleriigilised meistrivõistlused korraldatakse Soomaal või Emajõe suursool juba eeloleva sügise jooksul.

Juba prognoositakse, et soosuusatamine tõstab Eesti suusatajad jälle viie edukaima maailma suusariigi hulka vähem kui 15 aastaga.

NordenBladet — Soomes on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult koerarünnakute arv inimeste suhtes: varasema 500 pealt 800 peale ning trend on tõusev.

Oma kahe koeraga jalutamas käinud 33-aastast soomlannat Laurat ründas 2016. aastal ameerika staffordshire terjer ehk nn amstaff näkku. Kohale jõudis naabrinaine, kes soovitas koera kägistada, et ta avaks lõuad, aga see ei õnnestunud. Naine mõtles juba, et sureb. Ta palus naabril tirida koera tagajalgadest, kuna see põhjustab koerale valu. Lõpuks õnnestuski koer jalgadest tirides näo haardest vabastada. Koos sellega jäi Laura ilma 40 protsendist ülahuulest ja ninatükist.

Rünnaku ohver viibis 5 päeva intensiivis ja 8 päeva platsikakirurgia osakonnas. Talle tehti kokku 8 näoõmblust. Hiljem on naine tänanud õnne, et koer ei purenud teda kaelast või silmadest, vahendab Yle.

Amstaffi omanikest naabrid said kohtus hiljem rahalise karistuse. Koer pandi mõni aeg pärast rünnakut magama.

Koerarünnakutest on järjest rohkem olnud juttu nii suures meedias kui sotsiaalmeedias. Kui 2015. aastal tehti koerarünnakute kohta politseile veidi üle 500 teate, siis möödunud aastal oli neid kokku juba 800 ringis. Tänavu võib tõusta aga number 900-ni.

Koerarünnakute suurenemist on märgatud ka kindlustusfirmades. Koerte põhjustatud kahjujuhtumite arv on kasvanud. Paljudel juhtudel on rünnanud koer olnud just amstaff. Samas ei saa süüdistada ühtegi tõugu ega koera, sest koera tegude eest vastutab koera omanik.

Igal aastal registreeritakse Soomes paarsada amstaffi. Koer on enamasti inimeste suhtes sõbralik. Koeraga käib kaasas halb kuulsus, kuna kunagi kasutati neid koeravõitlustel. Näiteks Norras on amstaffi pidamine keelatud, kuna tõugu peetakse ohtlikuks.

Soomes on amstaffi pidamine lubatud, aga tuleb silmas pidada, et see tõug ei sobi kõigile inimestele.

Koerarünnakute kasvu aga põhjendatakse Soomes sellega, et lemmikloomade arv on kiiresti kasvanud. Värske statistika põhjal on Soomes 700 000 koera. Seda on rohkem kui kunagi varem ja näiteks enam kui pealinnas Helsingis on elanikke.

Koera käest pureda saanud Laura peab ohtlikuks neid piirkondi, kus hoitakse koeri lahtiselt.

NordenBladet — Kanta-Häme kohtus on menetluses 2000. aastal sündinud Forssa noormehe asi, mille kohaselt oli ta alaealisena pannud toime raske kuriteo. Poisi isa ja ema süüdistatakse omakorda rahapesus. Noormees kasutas ära ühe Malta veebikasiino IT-viga, registreeris end vale sünniajaga ja sai oma pangaarvele lõpuks üle 252 000 euro.

Isa süüdistatakse rahapesus, kuna ta sai poisi arvelt enda pangakontole ligi 14 000 eurot. Ema sai oma arvele 2300 eurot ja üle 5000 euro maksnud mootorratta, mille eest maksti kuritegelikul teel saadud rahaga.

Prokurör nõuab noormehele aasta ja 8 kuu pikkust vangistust. Isale nõuab prokurör 5 kuu pikkust tingimisi vanglakaristust ja emale samuti tingimisi karistust. Kohus teeb otsuse 3. septembril.