Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: august 2018

Reede, 17. augusti õhtul kella 21.55 ajal rööviti Kuopios Haapaniemenkatul asuva K-Marketi kassat

NordenBladet — Reede, 17. augusti õhtul kella 21.55 ajal rööviti Kuopios Haapaniemenkatul asuva K-Marketi kassat. Poodi tuli noorepoolne mees, kelle käes oli terav ese, millega ähvardades sundis ta poe müüjat avama kassa aparaati. Röövel võttis kaasa kassa sisu ja lahkus poe vastas oleva tühja krundi kaudu, tõenäoliselt turu suunas.

Röövli tundemärgid on politsei info kohaselt järgmised: noor, umbes 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega. Seljas oli must pusa, jalas mustad dressid ja nägu peidetud salli ja päikseprillide taha.

Politsei palub kõigil, kes asjast midagi teavad võtta ühendust e-posti kaudu aadressil vihjeet.ita-suomi(at)poliisi.fi või helistades vihjetelefonile +358 29 5415 232.

 

Suur probleem Soomes: mehi palju rohkem kui naisi – 311 omavalitsusest 299-s ei jätku meeste jaoks naisi

NordenBladet — Soomes on vaid 11 omavalitsust, kus 20-29-aastasi naisi on rohkem kui mehi. Ühes omavalitsuses on mehi ja naisi võrdselt. Ülejäänud 299 omavalitsuses aga ei jätku meeste jaoks naisi.

Naiste vähene hulk tuleneb sündivusest. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Läheb kaua aega, enne kui arv ühtlustub, sest noori mehi sureb rohkem kui tüdrukuid. Soome maapiirkondades on viimase 15 aastaga sündinud ligi 4000 poissi rohkem kui tüdrukut, vahendab Iltalehti.

Kõige suurem on naistepõud väikestes omavalitsustes. Väikestes kohtades elavad noored mehed on juba lootust kaotamas. Paljud mehed peavad elu lõpuni jääma üksikuks.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome leiutaja Janne Käpylehto ehitatud parvlaev jõudis õnnelikult Tallinna – esimene parvsaun, mis ületas Soome lahe

NordenBladet — Eile, 20. augustil tehti Eesti ja Soome vahel taas ajalugu, kui parvsaun ületas esimest korda Soome lahe Helsingist Tallinna. Vahemaa 81 kilomeetri läbimiseks kulus kehva ilma tõttu esialgu planeeritud 10 tunni asemel 14 tundi. Parvsaun alustas Helsingist Kaivopuistost teekonda hommikul kell 7.45 ja jõudis Tallinna õhtul kell 23.

Parvsauna ehitas ja sõidu organiseeris Soome leiutaja Janne Käpylehto, kes on endine USA kosmoseagentuuri NASA insener.

Lisaks leiutajale olid parvsauna peal merekapten Antti Linnavirta ja sauna ehitamisel osalenud ehitusinsener Maaria Laukkanen, vahendab Helsingin Sanomat.

Tee peal läks üks mootor rikki, aga õnneks oli kaasas teine mootor. Nii nagu plaanitud, tehti kogu reisi vältel grilli peal süüa ja võeti saunas leili. Käpylehtol oli terve reisi aja saunamüts peas ja saunamantel seljas.

Järgmisena on kavas parvsaunaga Soome tagasi sõita.

 

Sakslanna Kristina Roth ostis Soome lahes Raasepori ligidal saare ja lõi sinna naiste paradiisi – SuperShe + VIDEO & FOTOD!

NordenBladet — Räägitakse, et kunagi elasid Naissaarel ainult naised. Midagi sarnast kordas nüüd tragi sakslanna, kes ostis Soome lahes saare ja rajas sinna naiste paradiisi. Luksuslik puhkus saarel on lubatud ainult naistele.

Varem pikalt New Yorgis elanud, aga Saksamaal Stuttgartis sündinud Kristina Rothi rajatud naiste paradiis supersheisland.com on pakkunud kõneainet juba üle terve maailma. Sellest on kirjutanud maailma juhtivad väljaanded nagu Forbes, USA Today, Bloomberg, Financial Times ja Economist.

Raasepori ligidal asuv paradiisisaar alustas ametlikult tegevust tänavu 23. juunil ja see võimaldab naistel võtta mõned päevad, et kanda hoolt oma vaimu, keha ja hinge eest. Tegemist on tõenäolisemalt kõige eksklusiivsema saarega terves maailmas.

Eksklusiivne on ka hind – nimelt maksab nädalane puhkus saarel 4000 eurot. Selle eest saab ka midagi vastu – saarel pole mitte ühtegi meest.

Kristina Roth vedas varem rahvusvahelist konsultatsioonifirmat Matisia Consultants, aga ta müüs selle 2,5 aastat tagasi, et teha midagi täiesti uut. Ta lõi SuperShe kogukonna, mis aitab naistel oma tervise eest hoolt kanda. Pärast Soomes puhkamas käimist võttis elu ootamatu pöörde. Ta armus ühte soomlasesse ja sai teada, et müügis on terve saar. Ta soetas aasta tagasi saare Soome lahes ja viis täide oma unistuse naiste paradiisist. Naine omab saart ka Turks and Caicose saarestikus.

Naine räägib, et kui ta saare soetas, polnud seal midagi – paljas kalju. Ta veetis saarel pool aastat koos 16 ehitajaga ja lõpuks oli eksklusiivne puhkusekoht valmis. Nüüd on saarel 4 renoveeritud majakest, mis mahutavad korraga 10 inimest. Saarel on ka spaa-kompleks ja saunad. Seejuures, nagu näha Instagrami piltidelt, on kasutusel Eestis tehtud paatsaunad.

https://www.instagram.com/p/BmXODK0H14Y/?taken-by=supershesnaps

https://www.instagram.com/p/BmM1ebFnSI1/?taken-by=supershesnaps

https://www.instagram.com/p/BmbHpbFHPxp

Tegevused, mida saarel puhkavatele naistele pakutakse on jooga, mediteerimine, fitness, kanuusõit ja matkamine. Külalistele pakutakse näo- ja kehamassaaži. Lisaks saab kuulata innustavaid kõnesid. Ja käia paljalt ujumas.

Külalised saavad osaleda kokandus- ja toitumisalastel kursustel. Toit on ökoloogiline, pärit otse taludest, ja koosneb põhiliselt paleodieedist – puhtad valgud ning puu- ja juurviljad. Alkohol pole saarel lubatud.

Roth üritab kõik kaubad ja teenused osta naistelt. Kõik saarel töötavad inimesed on naised.

Hind 4000 eurot sisaldab endas ühe ööbimise St. George’i hotellis Helsingis, sõidu saarele ja tagasi, toidu, spaa ja tegevused. Väiksema, 2000 euro eest pakutakse ka lühemalt, kolme ööbimisega viibimist saarel.

Saarele ei pääse mitte kõik soovijad. Selleks tuleb täita avaldus ja saada nõusolek. Avalduses tuleb ära märkida külastuse eesmärk ja anda tead, mis kasu on kavas sellest saada. Nagu kirjutab Bloomberg, kandideeris pärast avamist saarele puhkama kohe ligi 7000 naist, aga neist valiti välja ainult 140.

Paljudest saarel käinud inimestest on saanud head sõbrad. Näiteks on saar kokku viinud Iisraeli kodanikuaktivisti ja Iraani IT-spetsialisti. Päriselus poleks nad tõenäoliselt kunagi kohtunud.

Kristina kavatseb järgmisena abielluda mehega, kes ta Soomega sidus. Naine tegi ise abieluettepaneku.

 

Avafoto: Instagram/ @supershesnaps
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

IGA KOLMAS inimene haigestub vähki. Täna sündinud lastest haigestuvad elu jooksul vähki pooled. Millest see tuleb?

NordenBladet — Vähk on hirmus haigus. Selle tulemusel võib surra ja sellesse haigestub meist elu jooksul iga kolmas. Vähk on saanud tavaliseks ja üha tavalisemaks muutub. Soome arst ja rakuteadlane Kirmo Wartiovaara selgitab värskes raamatus, millest see tuleb. Vähk tähendab keharakkude kontrollimatut kasvu ja kasvaja on metsikuks muutunud rakkude kogum, vahendab Halsingin Sanomat.

Kõigi rakkude tegevust kontrollib raku sees olev pärilikkusaine dna. Rakkude ebakorrapärane jagunemine tuleb dna vigadest.

Dna vead tekivad rakkude jagunemisel ning dna kopeerimisel teise rakku. Enamus kasvajaid esinebki kudedes, mille rakud elu jooksul korduvalt uuenevad: veri, nahk ja kudede pealmine epiteelkiht.

Dna kopeerimisvead on omakorda põhjus, et planeedil maa üldse eksisteerib elu. Alates üheraksetest on kopeerimisel toimunud vead, mis on muutnud elu mitmekesisemaks.

Osa vigadest on kahjutud, teised aga kahjulikud, ent enamus vigadest on aidanud ellu jääda ja toota rohkem eluvõimelisi järglasi. Mutatsioonid on järgnevate põlvede jooksul üha enam levinud.

„Vähk on hind, mis makstakse selle eest, et elu on olemas,” tõdeb Wartiovaara.

Vähirakkudes on toimunud sellised muutused, mis aitavad neil rakkudel ellu jääda ja paljuneda. Kahjuks on sellised superrakud ohtlikud peremeesorganismile.

Vähk ei teki veel ühest veast, selleks on vaja vähemalt kuut, ent enamasti kümmet uut võimet. Need on:

  1. Pidev kasv
  2. Vältida kasvu takistajaid
  3. Vältida immuunsüsteemi kaitset
  4. Lõputult paljuneda
  5. Tekitada kasvu soodustavat põletikku
  6. Leida uusi asukohti (metastaasid)
  7. Aktiveerida veresoonte kasvu
  8. Saada juurde dna-mutatsioone
  9. Vältida rakkude hukkumist
  10. Muuta ainevahetust kasvajale soodsamaks

See, kellel need muutused rakkudes toimuvad, on paljuski juhuse asi. Haigestumist soodustavad pärilikud eeldused, keskkond ja eluviis.

Meil on selliseid geene, mis aitavad dna vigu leida ja parandada. Nende veakontrolligeenide enda vead on kõige ohtlikumad. Kui vigade avastamine ei toimi, kasvab vigade arv plahvatuslikult.

Päriliku geenivea tõttu tekib 5-10 protsenti kasvajatest. Tegemist on enamasti dominantsete geenivigadega, mis tähendab, et selle võib pärida emmalt-kummalt vanemalt. Samas ei pruugi see tähendada haigestumist.

Inimene suudab oma eluviisidega mõjutada vähi teket. Arvestuslikult 40 protsenti kasvajatest on võimalik ära hoida, kui inimesed elavad võimalikult tervislikult.

Raku dna-d võivad kahjustada mõned kemikaalid, viirused ja kiiritus. Üks suuremaid vähi tekke riskitegureid on suitsetamine – see põhjustab viiendiku Soome kasvajatest.

Kui tõmmata 50 aasta jooksul suitsu üks pakk päevas, suurendab see vähiriski 50 korda. Meeste kopsuvähki suremus on vähenenud koos suitsetamise vähenemisega. Nuusktubakas suurendab suu- ja kurguvähi ohtu.

Vähi teket soodustavad veel suur alkoholi tarvitamine ja ülekaal. Mõjutab ka toidu kvaliteet.

Punase liha söömine soodustab soole- ja maovähki. Seevastu kiudainerikas toit nagu juurviljad, salat ja rukis kaitsevad soolevähi eest. Liikumine vähendab paljude kasvajate riski.

Õhusaaste pole Soomes probleemiks, aga maapinnast eralduv radoon põhjustab üleilmselt 2,5 protsenti vähisurmadest.

Paranenud hügieen on vähendanud helikobakteritest tingitud maovähi ja hepatiidiviiruse põhjustatud maksavähi hulka. Teiselt poolt on suurem arv sekspartnereid toonud kaasa papilloomviiruste poolt põhjustatud emakakaela- ja neeluvähi hulga tõusu. Nahavähk on sagenenud suurema päikse käes praadimise tõttu.

Rakkusid toidavad inimese organismis nii toit kui hapnik. Põlemisprotsess annab rakkudele energiat. Kõrvalproduktina tekivad radikaalid, mis võivad kahjustada dna-d. Mida vanem on iga, seda suurem on vigade tõenäosus. Pikk eluiga ongi inimese kõige suurem vähirisk.

40-aastaselt haigestub vähki 1-2 inimest tuhandest, 70-aastaselt juba üks mees 50-st ja üks naine 70-st. Inimkonna vananemise tõttu esineb praegu vähki kaks korda enam kui möödunud sajandi keskel.

Lastel on vähk väga haruldane. Lapse vähk aga võib tekkida väiksemast arvust vigadest kui täiskasvanul, kuna lapsed rakud paljunevad väga kiiresti. Lapse vähk võib tuleneda näiteks sellest, et vead tüvirakkudes olid olemas juba loote-eas.

Lohutust pakub see, et vähki on õpitud ravima – vähiga seotud surmajuhtumite arv on vähenenud kaks korda alates 1950. aastast olenemata sellest, et vähki esineb mitu korda enam. Eriti on vähenenud vähiga laste suremus. Laste peamine vähitüüp on leukeemia. Üheksal juhul kümnest aga pole patsiendi oganismis enam vähirakke viis aastat pärast ravi.

Naiste levinuim vähitüüp on rinnavähk. Sellesse haigestub eluajal 10-12 protsenti naistest. Neistki paraneb praegu 9 naist 10-st.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT