NordenBladet — Kristallilist metamfetamiini ehk kristalli tuntakse homoringkondades kui seksidroogi. Soomes paljastati äsja 10 isikust koosnev narkogrupeering, kes kõik teineteist tundsid.

Grupi juht oli 50ndates eluaastates soome mees, kel on hall, lühikeseks lõigatud habe ja vuntsid. Juuksed on jäänud hõredamaks, aga muidu on ta ergas ja nooruslik. Rõivaid kannab ta suuruses XS, vahendab Helsingin Sanomat.

Mehe Instagrami konto ourworldexplorer on täis pilte luksushotellide toanumbritest ja hommikusöökidest üle terve maailma.

Reisil käis mees igas kuus. 2016. aasta sügisel ta kiitles, et on käinud Starwoodi keti 11 hotellis.

Tekib küsimus, mille eest on võimalik sellist elu elada.

Mees on Jari Sillanpääga seotud narkoasja peamine süüalune. Teda süüdistatakse kokku 19 erinevas kuriteo episoodis. Lisaks temale ja Sillanpääle on esitatud süüdistused veel kolmele mehele.

Mobiilisõnumitest ja jutuajamistest tuleb välja, et mees on müünud viimase 4 aasta jooksul metamfetamiini kokku 565,35 grammi. Selle rahaline väärtus on 113 070 eurot.

Metamfetamiini peetakse Soomes eriti ohtlikuks narkootikumiks, mis tekitab kiiresti sõltuvust. Seda kasutatakse veeni süstides, sisse hingates või klaastoruga suitsetades. Ühest grammist saab 15-30 annust.

Ainet tuntakse homoringkondades kui seksidroogi. Kristalli kasutavate homode kohta kasutatakse terminit chemsex, mis tähendab metamfetamiiniga suurendatud seksimõnu.

Süüalune narkodiiler on samuti Helsingi homoringkondades tuttav kuju. Tema enda väitel on ta müünud kristalli hinnaga 200 eurot gramm kokku üheksale mehele, keda ta on varasemast tundnud. Nende hulgas on ettevõtjaid, aga ka palgatöötajaid ja üks taksojuht. Üks ostjatest elab Lapimaal, teised Helsingis või selle ümbruses.

Politsei ülekuulamisel ütles mees, et narkodiileriks hakkas pärast seda, kui ta Finnairist töölt lahti lasti. Ta tegeles narkomüügiga politseile teadaolevalt 2014. aasta algusest kuni 2018. aasta veebruarini, kui ta kinni võeti. Suurim ostja Jari Sillanpää jäi narkojoobes autot juhtides Helsingis vahele möödunud aasta septembris. Tänavu märtsikuus leiti Sillanpää asjade hulgast metamfetamiini Helsingi-Vantaa lennujaamas pärast Taimaalt naasmist.

Diiler oli puutunud metamfetamiiniga kokku 2000ndate aastate algul San Franciscos. Pärast seda oli ta aeg-ajalt oma soomlastest sõpradega seda ainet tarbinud. Kodukootud narkovõrgustik tekkis siis, kui sõbrad hakkasid tema käest ainet küsima.

Mees mõtles, et saaks teenida lisaraha, müües ainet oma sõpradele. Ta ei reklaaminud kunagi, et tema käest midagi saab ja ta polnud huvitatud enamatest klientidest.

Kristalli ostis mees algul ühelt aafriklasest vahendajalt Bangkokis. Kui too mees aga vahele jäi, siis leidus uus kontakt Amsterdamis. Bangkokis oli mees jäänud vahendajale suure summa võlgu, aga vahendaja pääses vahi alt tulema, väidetavalt suure altkäemaksu eest.

Edasi sai ta ainet uuesti Bangkokist. Soomlane andis teada, millal lennuk maandub ja kui palju ainet oleks vaja. Narko kohta kasutati hüüdnimesid: Lapimaa ostjale müüdi „seemnekartulit” ja Helsingi klientidele „pileteid”.

Raha maksti ette kas Western Unioni rahakaardiga või sularahas. Kaup toodi soome mehele kohale hotelli ja ta toimetas selle hügieenitarvete kotis Soome.

Algul ütles mees, et esimene kogus toodi talle Soome kohale, aga hiljem ta loobus sellest väitest. Politsei on saanud Whatsappi sõnumite kaudu teada, et aafriklasest vahendaja on küsinud, millal soomlane on hotellis ja kas läheduses on mõni jõesadam.

Amsterdamis asuv sakslasest müüja oli palju lakoonilisem. Polnud ime, et soomlane tahtis vahendajat vahetada.

Möödunud aastal käis soome diiler kuus korda Amsterdamis ja kolm korda Bangkokis. Sellele lisaks käis ta puhkamas Pariisis ja Berliinis. Varasematel aastatel oli ta käinud Chicagos, New Yorgis ja Miamis.

Tänu suurele reisimisele on ta Finnairi plaatinaklient.

Soomlane sai raha ka mujalt. Näiteks on ta juht ja väikeosanik ühes Tom of Finlandi pildiga padjapüüre müüvas netifirmas, aga see äri ei too suurt midagi sisse. Lisaks pakkus ta välismaal eskort-teenuseid, millele viitas sakslasest vahendaja ühes teates.

See võib aga viidata ka soome mehe tegevuse teisele harule, milleks oli lasteporno. Seda politsei praegu uurib, sest läbiotsimise käigus leiti tema juurest lapsi kujutavaid andmeid ja 17 välist kõvaketast.

Soome veebikommentaariumide andmetel on Sillanpää narkodiileri nimi Timo Rautiomäki.

NordenBladet — Siiani on imestatud, miks otsustasid soomlased minna 1939. aastal endast kümneid kordi tugevama vaenlase vastu, kui näiteks Balti riigid, mis koos olid Soomest palju võimsamad, otsustasid vastupanuta alistuda. Värske Soomes läbi viidud uuring näitab, et soomlased olid valmis ennast ohverdama, kuna tahtsid kindlustada oma lastele paremat tulevikku.

Majandusprofessor Vesa Kanniainen põhjendas oma teadustöös matemaatiliselt ära, et mida enam hoolitakse järeltulevatest põlvedest, seda suurem on valmisolek end võitluses ohverdada.

Nii soomlased kui kreeklased võitlesid otsustavates Tali-Ihantala ja Thermopyla lahingutes ennastohverdavalt, kuna nad tahtsid tagada lastele paremat tulevikku. Sellist motiivi polnud nende vastu võidelnud vene ja pärsia vägedel, vahendab Helsingin Sanomat.

Kanniainen on näiteks uurinud seda, miks sõdur üldse sõdib vaenlase vastu. Ja miks väiksed kaitsearmeed on olnud edukad suurte okupatsiooniarmeede vastu. Ta on jõudnud järeldusele, et väike kaitsearmee sõdib agressiivsemalt. See tuleb asjaolust, et kaitsearmee mõtleb rohkem oma laste tuleviku peale. Vaenlasel sellist motivatsiooni pole, kuna neid ei ohusta miski. Neil pole vaja mõelda järeltulevatele põlvedele.

Majandusteaduses on sellise nähtuse nimi sugupõlvede-ülene altruism. Altruism tähendab ennastohverdavat käitumist, kus seatakse teiste heaolu enda omast ettepoole. Tegemist on puht-matemaatlise tulemiga: mida enam sõdurid mõtlevad järeltulevatele põlvedele ja mida suurem on oht, seda suurem on soov end võitluses ohverdada.

Oluline avastus on ka see, et mida väiksem on kaitsearmee, seda suurem on valmisolek ennast ohverdada.

Kanniaineni uuringu hüpotees on see, et rahvuslik julgeolek on avalik hüve ja osa rahvuslikust heaolust. Kanniaineni väitel pole matemaatilised järeldused kasutatavad reaalses elus, aga nende abil võib olukordi testida. Testimine on oluline, sest inimese aju teeb vigu, aga matemaatika seda ei tee.

Kanniaineni uuringust tuleb välja ka see, miks Soome kõik oma relvaostud avalikustab. Nimelt tugevdab avatus Soome turvalisust. End kaitsev maa püüab kõik hoida avaliku, mis suurendab heidutust. See on osa metamaatilisest mänguteooriast, kus on hea teada, mis võimaliku ründega kaasneb.

Soometumine on samuti põhjendatav mänguteooriaga.

Kanniainen on uurinud ka seda, mis on parem valik, kas üldine sõjaväekohustus või väike profiarmee. See oleneb, kas maa on väikse või suure turvariskiga. Analüüsi põhjal on väikse turvariskiga maadel võimalik ülal pidada väikest vabatahtlikkusel põhinevat armeed. Suure turvariskiga maadeks peab Kanniainen Soomet, Balti riike ja Iisraeli.

Kanniaineni arvates on Soome teinud õieti, et on säilitanud üldise sõjaväekohustuse. Kõrge turvariskiga maade puhul on üldine sõjaväekohustus kasulik, kuna see aitab luua suure ja koolitatud reservi.

Kanniainen on matemaatiliselt välja arvestanud ka selle, millal tasub liituda NATO-ga ja millal mitte. NATO puhul on Soome jaoks tähtis liikmeks astumise võimalus ise, mis ei tähenda tingimata liikmeks astumist. NATO puhul tuleb arvestada ka sellega, kas kõik liikmesmaad on valmis reaalselt panustama, kuna liikmesmaadel on alati võimalus kohustustest taganeda.

„Kas portugallased ja kreeklased tulevad meile appi, kui kõlab kutse? Sõjalise liidu loodud turvalisus ei tule niisama kätte. See tähendab, et iga liikmesmaa peab omalt poolt panustama. Soome jaoks tähendab see Baltimaid, või kuidas?” küsib Kanniainen.

Kanniaineni väitel on võimalikul vaenlasel olemas võimalused ründamiseks ilma otseselt ründamata. Näiteks võib Venemaa avada oma piirid.

Kanniainen on uurinud matemaatiliselt ka kübersõdade teooriat. Ta jõudis tulemuseni, et küberrelvade arendamine võib muuta tavapäraste relvadega sõjad tõenäolisemaks. Nimelt võimaldab kübervõimekus hävitada osa vastase tavapärasest sõjalisest võimekusest ja alandada sellega sõjapidamiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu motivatsioon sõdimiseks kasvab.

Kübervõimekust arendava riigi motivatsioon ennetavaks küberrünnakuks on seda suurem, mida vähem on teine osapool vastavat võimekust arendanud. Kui läheb võitluseks, siis kõigepealt eelneb küberkahju ja alles seejärel järgneb sõjategevus tavapärasel moel.

Kanniainen on oma töö põhjal kirjutanud ka kokkuvõtva ülevaate, mille Soome kaitseministeerium kavatseb sügisel avaldada.

Miks aga pikalt majandusteaduses karjääri teinud teadlane tegi veel ühe teadustöö Riigikaitsekõrgkooli juures? Mees põhjendab seda jätkuva januga uute teadmiste järele ja armastusega oma isamaa vastu.

NordenBladet — Kesk-Soomes elava 48-aastase naise pangaarvele kanti 2016. aastal novembrikuu keskpaigas suur summa raha. Naine kulutas selle raha ära, aga jäi pärast kohtus süüdi.

Naine seletas, et läks koju ja hakkas arveid maksma, kui märkas, et tema S-Pankki arvele oli kantud 35?489,90 eurot. Ta pidi selle peale üllatusest toolilt maha kukkuma. Ta helistas mehele ja küsis, kust see raha võib pärit olla. Mees arvas, et äkki on tegemist naise ema arvel olnud lapsetoetustega. Pangaväljavõttest oli näha, et raha tuli täiesti tundmatult isikult, vahendab Ilta-Sanomat.

Naine mõtles selle peale, et äkki on tegemist 2008. aastal surnud ema usaldusisikuga, kes maksis nüüd arvel olnud lapsetoetused ära. Naine mäletas, et oli palunud emal kooli tarbeks veidi raha kõrvale panna.

Tegelikult polnud tegemist lapsetoetuse, vaid panga eksimusega arve numbri osas. 35 000 eurot oleks pidanud minema teisele isikule.

Naine mõtles ka sellele, et äkki on tegemist eksitusega. Ta oli ühendust võtnud pangaga, aga pangast öeldi, et kõik on korras. Aga asi polnud korras. Veel novembris palus pank raha tagastada. See oli aga asjata lootus, sest raha oli juba ära kulutatud.

Pere majanduslik olukord oli raske ja seetõttu kandis naine oma mehe arvele kohe 10 000 eurot, millest 8000 kulus toru- ja korstnaremondi tarbeks. Osa arveid oli samuti maksmata ja need maksti kohe ära. Osa raha kasutati jõulude ajal toidu ja muude asjade ostmiseks.

Naine ostis muu hulgas aurupesuri, tolmuimeja, unenäopüüdja ja kontsakingad. 160 eurot kulus sigaretipaberi peale, mille tuttav tõi laeva pealt. Mõnisada eurot kulus ka ennustaja peale. Lisaks planeeris naine minna autokooli.

Naine oli arvamusel, et kui raha tuli, siis on vaja seda kulutada, rääkis mees politsei ülekuulamisel. S-Pankkis avas naine kaks uut arvet „pahade päevade” jaoks. Eri arvetele kandis ta 10 000 eurot.

Oma õnnest rääkis naine veel oma õele ja ühele Facebooki sõbrale. Vanem õde oli üllatunud ja soovitas raha tagastada. Varsti aga oli õel endal raha vaja. Ta helistas õele ja laenas 3000 eurot kolimise jaoks.

Õde rääkis politseis, et tal kulus kogu raha jõulude ajal eri kulutuste peale, kuivõrd kolimise jaoks sai ta toetust Kelast.

Üleöö rikkaks saanud naine palus asja kohta seletust ka ühelt Põhja-Pohjanmaal elavalt ennustajalt, keda naine tundis Facebooki kaudu.

Ennustaja oli naise sõnul inglitega suhtleja, ta rääkis raha saamisest ja ennustaja ütles, et raha oli naisele mõeldud. Ennustaja oli näinud unes, kuidas need rahad on naisele saatnud isik, kes on juba teispoolsuses, ehk siis naise ema.

Ennustaja hiljem midagi ei mäletanud. Ta rääkis politseis, et polnud naisele midagi rääkinud raha päritolu kohta.

Ka ennustaja helistas naisele ja palus raha laenuks. Naine kandis ennustaja kontole 3300 eurot.

Tarbimispidu jätkus 2017. aastal. Veebruari algul helistas naisele panga turvaspetsialist, aga naine keeldus raha tagasi maksmast. Naine ütles, et on raha juba ära kulutanud.

Nädal hiljem andis pank asja politseisse. Politseis eitas naine kuritegu ja süüdistas panka.

Naine oli seisukohal, et see on tema raha, ema kõrvale pandud lapsetoetused. Ja lisaks kõigele oli see panga viga. Naine lõpuks tunnistas, et oli ise teinud vea, aga ta ei teadnud, et see raha pole tema oma.

Lõpuks otsustas naine maksta raha tagasi. Selleks leidus ootamatu lahendus – pangalaen. Naine tunnistas, et tal oli plaan võtta 25 – 30 000 eurot remondilaenu ja kui see saadakse, siis makstakse raha tagasi.

Sise-Soome ringkonnaprokurör nõudis naisele karistust kelmuse eest. Kohus oli sama meelt ja mõistis naisele nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.

Kohus oli seisukohal, et naine oleks pidanud aru saama, et raha tuli arvele ekslikult. See, et naine arvas, et tegemist oli emalt päritud lapsetoetustega, ei vabastanud naist vastutusest välja selgitada raha tegelik päritolu.

Raha naiselt vastu võtnud isikuid süüdistati aga rahapesus. Kohus leidis, et mees ja õde teadsid, et raha pole naise oma.

Teiselt poolt oli kohus seisukohal, et tegemist on laenudega, mis tuleb tagasi maksta. Kuivõrd kahel laenusaajal polnud eesmärki kasu saada, mõistis kohus nad süüdi vaid kuriteole kaasaaitamises. Karistuseks määrati rahatrahv.

Ennustaja pääses ilma karistuseta, kuna ta polnud teadlik naise majanduslikust olukorrast.