NordenBladet â Siiani on imestatud, miks otsustasid soomlased minna 1939. aastal endast kĂŒmneid kordi tugevama vaenlase vastu, kui nĂ€iteks Balti riigid, mis koos olid Soomest palju vĂ”imsamad, otsustasid vastupanuta alistuda. VĂ€rske Soomes lĂ€bi viidud uuring nĂ€itab, et soomlased olid valmis ennast ohverdama, kuna tahtsid kindlustada oma lastele paremat tulevikku.
Majandusprofessor Vesa Kanniainen pÔhjendas oma teadustöös matemaatiliselt Àra, et mida enam hoolitakse jÀreltulevatest pÔlvedest, seda suurem on valmisolek end vÔitluses ohverdada.
Nii soomlased kui kreeklased vÔitlesid otsustavates Tali-Ihantala ja Thermopyla lahingutes ennastohverdavalt, kuna nad tahtsid tagada lastele paremat tulevikku. Sellist motiivi polnud nende vastu vÔidelnud vene ja pÀrsia vÀgedel, vahendab Helsingin Sanomat.
Kanniainen on nĂ€iteks uurinud seda, miks sĂ”dur ĂŒldse sĂ”dib vaenlase vastu. Ja miks vĂ€iksed kaitsearmeed on olnud edukad suurte okupatsiooniarmeede vastu. Ta on jĂ”udnud jĂ€reldusele, et vĂ€ike kaitsearmee sĂ”dib agressiivsemalt. See tuleb asjaolust, et kaitsearmee mĂ”tleb rohkem oma laste tuleviku peale. Vaenlasel sellist motivatsiooni pole, kuna neid ei ohusta miski. Neil pole vaja mĂ”elda jĂ€reltulevatele pĂ”lvedele.
Majandusteaduses on sellise nĂ€htuse nimi sugupĂ”lvede-ĂŒlene altruism. Altruism tĂ€hendab ennastohverdavat kĂ€itumist, kus seatakse teiste heaolu enda omast ettepoole. Tegemist on puht-matemaatlise tulemiga: mida enam sĂ”durid mĂ”tlevad jĂ€reltulevatele pĂ”lvedele ja mida suurem on oht, seda suurem on soov end vĂ”itluses ohverdada.
Oluline avastus on ka see, et mida vÀiksem on kaitsearmee, seda suurem on valmisolek ennast ohverdada.
Kanniaineni uuringu hĂŒpotees on see, et rahvuslik julgeolek on avalik hĂŒve ja osa rahvuslikust heaolust. Kanniaineni vĂ€itel pole matemaatilised jĂ€reldused kasutatavad reaalses elus, aga nende abil vĂ”ib olukordi testida. Testimine on oluline, sest inimese aju teeb vigu, aga matemaatika seda ei tee.
Kanniaineni uuringust tuleb vĂ€lja ka see, miks Soome kĂ”ik oma relvaostud avalikustab. Nimelt tugevdab avatus Soome turvalisust. End kaitsev maa pĂŒĂŒab kĂ”ik hoida avaliku, mis suurendab heidutust. See on osa metamaatilisest mĂ€nguteooriast, kus on hea teada, mis vĂ”imaliku rĂŒndega kaasneb.
Soometumine on samuti pÔhjendatav mÀnguteooriaga.
Kanniainen on uurinud ka seda, mis on parem valik, kas ĂŒldine sĂ”javĂ€ekohustus vĂ”i vĂ€ike profiarmee. See oleneb, kas maa on vĂ€ikse vĂ”i suure turvariskiga. AnalĂŒĂŒsi pĂ”hjal on vĂ€ikse turvariskiga maadel vĂ”imalik ĂŒlal pidada vĂ€ikest vabatahtlikkusel pĂ”hinevat armeed. Suure turvariskiga maadeks peab Kanniainen Soomet, Balti riike ja Iisraeli.
Kanniaineni arvates on Soome teinud Ă”ieti, et on sĂ€ilitanud ĂŒldise sĂ”javĂ€ekohustuse. KĂ”rge turvariskiga maade puhul on ĂŒldine sĂ”javĂ€ekohustus kasulik, kuna see aitab luua suure ja koolitatud reservi.
Kanniainen on matemaatiliselt vÀlja arvestanud ka selle, millal tasub liituda NATO-ga ja millal mitte. NATO puhul on Soome jaoks tÀhtis liikmeks astumise vÔimalus ise, mis ei tÀhenda tingimata liikmeks astumist. NATO puhul tuleb arvestada ka sellega, kas kÔik liikmesmaad on valmis reaalselt panustama, kuna liikmesmaadel on alati vÔimalus kohustustest taganeda.
âKas portugallased ja kreeklased tulevad meile appi, kui kĂ”lab kutse? SĂ”jalise liidu loodud turvalisus ei tule niisama kĂ€tte. See tĂ€hendab, et iga liikmesmaa peab omalt poolt panustama. Soome jaoks tĂ€hendab see Baltimaid, vĂ”i kuidas?â kĂŒsib Kanniainen.
Kanniaineni vĂ€itel on vĂ”imalikul vaenlasel olemas vĂ”imalused rĂŒndamiseks ilma otseselt rĂŒndamata. NĂ€iteks vĂ”ib Venemaa avada oma piirid.
Kanniainen on uurinud matemaatiliselt ka kĂŒbersĂ”dade teooriat. Ta jĂ”udis tulemuseni, et kĂŒberrelvade arendamine vĂ”ib muuta tavapĂ€raste relvadega sĂ”jad tĂ”enĂ€olisemaks. Nimelt vĂ”imaldab kĂŒbervĂ”imekus hĂ€vitada osa vastase tavapĂ€rasest sĂ”jalisest vĂ”imekusest ja alandada sellega sĂ”japidamiseks tehtavaid kulutusi, mistĂ”ttu motivatsioon sĂ”dimiseks kasvab.
KĂŒbervĂ”imekust arendava riigi motivatsioon ennetavaks kĂŒberrĂŒnnakuks on seda suurem, mida vĂ€hem on teine osapool vastavat vĂ”imekust arendanud. Kui lĂ€heb vĂ”itluseks, siis kĂ”igepealt eelneb kĂŒberkahju ja alles seejĂ€rel jĂ€rgneb sĂ”jategevus tavapĂ€rasel moel.
Kanniainen on oma töö pĂ”hjal kirjutanud ka kokkuvĂ”tva ĂŒlevaate, mille Soome kaitseministeerium kavatseb sĂŒgisel avaldada.
Miks aga pikalt majandusteaduses karjÀÀri teinud teadlane tegi veel ĂŒhe teadustöö RiigikaitsekĂ”rgkooli juures? Mees pĂ”hjendab seda jĂ€tkuva januga uute teadmiste jĂ€rele ja armastusega oma isamaa vastu.











