NordenBladet — Paar aastat tagasi avatud Helsingi mereäärne saunakompleks Löyly jõudis ajakirja Time reastatud maailma suurimate vaatamisväärsuste hulka.
Ajakiri Time reastas 2018. aasta sadakond suurimat vaatamisväärsust maailmas ja nende hulgas on Soomest Löyly.
Balti riikidest pole nimekirjas mitte midagi. Lähipiirkonnast on nimekirjas veel Kopenhaageni Tivoli, Hellerupi Experimentarium ja Mithrase tempel Londonis.
Pole midagi rohkem soomepärast kui saun, kommenteeris Löyly rajamist selle kaasasutaja Jasper Pääkkönen. Kaks tundi saunas maksab 20 eurot, mis on soomlase jaoks sama nagu eestlase jaoks 5 eurot.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi lasteaedades on suur põud lasteaia õpetajatest. Kohe oleks vaja ligi 400 õpetajat, aga 2500-eurost palka peetakse väikseks. Lasteaia õpetajad soovivad vähemalt 3000 euro suurust palka.
Selleks, et lasteaeda töötajaid saada, tõstab Vantaa linn lasteaia õpetaja palka uuest aastast 145 euro võrra 2557 euroni kuus. Seda aga peetakse samuti väikseks, vahendab Yle.
Vantaa on lisaks lasteaeda töötajaid meelitanud 1500 euro suuruse preemiaga, mida makstakse siis, kui inimene Vantaale elama kolib. Vantaal on õpetajatest suur puudus, sügisel vajatakse vähemalt 35 töötajat.
Helsingis on probleem veel suurem, sest puudu on 400 lasteaiatöötajat. Helsingi linn maksab alates märtsikuust 1000-eurost preemiat neile, neile lasteaeda tööle tulevad. Preemia makstakse välja pärast poolt aastat või katseaja lõppu.
Raskusi on lasteaedades isegi ajutiste töötajatega, keda värvatakse tööjõufirmade kaudu.
Espoos on pakkuda kohe ligi 40 töökohta lasteaias. Võimalik, et ka Espoos tõstetakse uuest aastast lasteaia töötajate palka.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Valmet Automotive autotehas Uusikaupunkis, kus juba töötab 4500 inimest tahab värvata veel juurde 1000 töötajat nii Soomest kui mujalt ja soovib, et ka linn järgi areneks.
Praegu pole Uusikaupunkis piisavalt soodsa hinnaga eluasemeid, mistõttu inimesed käivad tööle mujalt. Ettevõtte sakslasest uus juht Olaf Bongwald soovib, et töötajad elaksid rohkem kohapeal, mis tähendab, et linn peab oma arengus tehasele järgi jõudma, vahendab Yle.
Selleks, et firma leiaks uusi töötajaid, peab Uusikaupunki linn suutma pakkuda rohkem soodsa hinnaga elamispindu ning vaba aja veetmise võimalusi. Ettevõte on väga huvitatud töötajatest mujaltki kui ainult Soomest.
Valmeti autotehase eelmine juht, soomlane Ilpo Korhonen lasti lahti jaanuaris, kuna ettevõtte möödunud aasta tulemus valmistas pettumuse. Nüüd on uue juhi käe all olukord paranemas.
Möödunud aastal tuli Uusikaupunkist välja rekordarv autosid – 90 000. Tootmismaht kasvab kiiresti. Tänavu juulis alustati Mercedes-Benzi uute A-seeria autode tootmisega, samuti valmivad Uusikaupunkis Mercedese GLC-seeria linnamaasturid.
Bongwaldi väitel jätkub tehase koostöö Mercedesega veel pikalt. Autotööstuses toimub praegu revolutsioon, kus peale tuleb uusi hübriid- ja elektriautosid ning ettevõtted peavad ajaga kaasas käima.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Eile alustasin suure autoringreisi planeerimisega — kontorituur + puhkus. Möödunud aastal liitusid OHMYGOSSIP lehed Skandinaavia meediagrupi NordenBladet´iga – toimus palju muutusi nii firma siseselt, veebides kui juriidiliselt. Esialgne entusiastlikult planeeritud kolme kuuline veebide ja kontorite “kolimine” on erinevate asjaolude tõttu veninud tänaseni – soome ning rootsikeelne NordenBladet-i leht on siiani avamata (suure tõenäosusega avame need siiski lähima poole aasta jooksul).
NordenBladetil oli 4 kontorit Rootsis, 3 kontorit Soomes ja üks Norras – eelmisest aastast sulgesime need kõik, ent kuna osades on endiselt veel NordenBladet´ile kuuluvaid asju, siis tõmban siiani “otsi kokku”. Hetkel on NordenBladet´i HQ offici näol Tallinnas, Eestis (täpsemalt minu magamistoa parempoolne kirjutuslauaga nurk :D), raamatupidamine mitmel pool Skandinaavias ning koosolekuid peame peamiselt internetis, hotelli lobby baarides või erandjuhtudel ka endistes kontoriruumides, mis osaliselt 2019 aastani veel meie käsutuses. Me ei ole otsustanud veel, kuhu uued kontorid tulevad – üks tõenäoliselt Soome (Vantaa on hetkel mõttes), teine Rootsi (suure tõenäosusega Kalmari maakonda). Nüüd oktoobri lõpus plaanin minna suurele Soome ringreisile – kindlasti kogun seal palju mõtteid ja ehk peale seda on lihtsam ka otsust langetada, ning planeerida, mis tempos edasi toimida.
Aga täpsemalt ringreisi juurde… Täpne trajektoor on veel lahtine aga laias plaanis tuleb sõit tõenäoliselt selline:
Teen reisijooksul koostööd mitmete turismibüroode ning premium hotellikettidega, osad diilid ja külastused on juba lukku löödud, osasid sponsoreid alles otsin. Hetkel teen eeltööd – uurin kus midagi asub ning mida näha-külastada sooviks. Praeguse plaani järgi on soov läbida ca 3000-3500 km ca kaheksa päevaga. Võimalik, et reis venib ka pikemaks. Väga palju põnevaid kohti jääb teepeale, mida kindlasti külastada tahaks, samuti tahaks igasse päeva lisaks sadadele kilomeetritele autos, mahutada nii luksust (mõnus restoran või lõõgastav SPA), ning palju vaatamisväärsusi, ajalugu, muuseume, kultuuri ning fotosessioone, mille käigus kogu reis üles pildistada ja filmida. Kindasti võtan kaasa ka lapsed – 12-aastase Estella Elisheva ning 10-aastase Ivanka Shoshana. Sellest tuleb üks pööraselt äge, põnev ja meeldejääv reis, mis ühtviisi nii metsik kui luksuslik!
Pssst!! Kellel on ideid, mida me reisi jooksul veel teha võiksime (mida vaadata-külastada, kus süüa, kus peatusi teha, kus ööbida jne) või hoiatusi (kuhu kindlasti minna ei tasu), kirjutage mulle FB postkasti või meilile! Kõik lahedad ideed, soovitused ja ettepanekud on oodatud!
NordenBladet – Usun, et Skandinaavias pole last, kes ei teaks Rootsi lastekirjanik Astrid Lindgreni* raamatu “Pipi Pikksukk” peategalast – rikast, ulakat, tugevat ja heasüdamlikku Pipit. Paljudel Põhjamaade lastel on just see kahe punase patsiga tüdruk lapsepõlve palju toredaid emotsioone toonud. Mäletan, kuidas mulle väiksena Pipi meeldis ning samuti kuidas mu lastel paari aasta eest suur Pipi-vaimustus oli.
Rootsis, Stockholmist autoga sõites läbi Linköpingu 350km mööda E4 maanted lõuna suunas (ca 4h sõitu) või Göteborgist mööda maanteed nr 40 läbi Jönköpingu ida suunas (ca 3h sõitu), asub Vimmerby, kus 1981 avati esialgu Sagobyn nime all “Astrid Lindgreni Maailm” (aadress: Fabriksgatan 59840, Vimmerby / koduleht: astridlindgrensvarld.se) – tõeline muinasjutumaa, mis köidab nii lapsi kui vanemaid. Ideaalne koht, mida kogu perega külastada! Põnev teemapark on avatud maist augustini ning seal võib kohata paljusid tuntud Astrid Lindgreni lasteraamatute kangelasi.
[mappress mapid=”1″]
Rootsikeelse nimega “Astrid Lindgrens Värld” (rahvasuus tuntud ka kui “Pippi Longstocking Värld”) asub 180 000 ruutmeetrisel maa-alal ning sealt võid leida kõike – kino, teatrietendused, suur muinasjutulinn täis imelisi nukumaju, kohvikud, poed, mänguväljakud, muuseum, miniloomaaed jne. Pargis töötab üle 50 näitleja, kes on kehastunud erinevateks raamatukangelasteks. Oma käega võib silitada Pipi hobust ning käia tema suures kollases segasummasuvilas, mis kannab nime Villekulla Cottage. Mitu korda päevas toimuvad ka rootsikeelsed etendused.
Mulle meeldib koos lastega reisida – olgu siis lastereis või minul endal mõni tööreis. Võimalusel võtan alati lapsed kaasa. Ivanka Shoshana (10), kellel on diagnoositud autism, on tänu minu jõupingutustele väga tubliks kasvanud. Vaatamata sellele, et autistliku lapsega on väga raske reisida (kunagi ei tea, millal teda tabab halb tuju ning ta röökides pikali viskub ning sul ei jää muud üle kui ümberolevate inimeste jäiste ja hukkamõistvate pilkude saatel laps sülle võtta ja kiirelt lahkuda), on reisimine just üks oluline tegur, mis tema silmirangi on arendanud ning aidanud sotsialiseerumisel. Täna võin ta rahumeeli kõikjale kaasa võtta – piinlike olukordi tekib aina harvem, enamasti üldse mitte. Uuuh, aga mis juhtus Pipimaal. Estella Elisheva (reisi ajal 9 aastane), kes on tavaliselt supersõnakuulelik ning kellega on juba maast madalast väga kerge olnud tormas suurest entusiasmist ning avastusrõõmust ühele poole ning Ivanka Shoshana (reisi ajal 7 aastane) teisele poole – aga saan lastest aru. Kogu teemapark on nii imeline, et täiskasvanugi unustab end! No ja muidugi ei saanud me lahkuda ilma, et oleks end pealaest jalatallani Pipi-brändi rõivastunud.
Lisan pilte meie reisist (suvi 2015).
__________________________
* Astrid Anna Emilia Lindgren (kuni 1931 Astrid Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby – 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
2002. aastal loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini.
Elulugu Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar ning nooremad õed Stina ja Ingegerd. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia “Silmapiirilt kadunud maa”.
Pärast kooli lõpetamist 1924. aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga abiellumast, siirdus 19-aastaselt Stockholmi, et sekretäriks õppida.
4. detsembril 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis.
1928. aastal asus ta sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta 1931. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada.
Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka Segasumma suvila välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks rikas.
1986. aastal kirjutas Lindgren Nõukogude Liidu saadikule Stockholmis Boriss Pankinile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba Leila Milleri ja Valdo Randpere tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et “võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta.”
Astrid Lindgren suri Stockholmis 8. märtsil 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. Toomkirikus toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud. Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.
Karjäär 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse Rabén & Sjögren konkursil looga “Britt-Mari puistab südant” teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi raamatuga “Pipi Pikksukk”, mille avaldamisest kirjastus Bonniers oli varem loobunud. Nüüdseks on “Pipi Pikksukast” saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud.
1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni Ameerika Ühendriikidesse väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ühendriikidesse jõudes ütles Lindgren, et on häiritud afroameeriklaste diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu “Kati Ameerikas”.
1958. aastal sai temast Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks.
Astrid Lindgreni enamiku raamatute illustraator oli Eesti päritolu Ilon Wikland. Nende esimene ühine raamat oli 1954. aastal ilmunud “Mio, mu Mio”.
Teoseid 1944 Britt-Mari puistab südant 1945 Kerstin ja mina 1945 Pipi Pikksukk 1946 Pipi Pikksukk läheb laevale 1946 Meisterdetektiiv Blomkvist 1947 Meie, Bullerby lapsed 1948 Pipi Pikksukk Lõunamerel 1949 Veel Bullerby lastest 1949 Pöialpoiss Nils Karlsson 1950 Hakkaja Kaisa 1950 Kati Ameerikas 1951 Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu 1952 Bullerbys on alati lõbus 1952 Kati Itaalias 1953 Kalle Blomkvist ja Rasmus 1954 Mio, mu Mio 1954 Kati Pariisis 1955 Väikevend ja Karlsson katuselt 1956 Hulkur Rasmus 1965 1957 Rasmus, Pontus ja Lontu 1958 Lärmisepa tänava lapsed 1959 Päevanurme 1960 Madlike 1961 Lärmisepa tänava Lota 1961 Käraküla raamat (eestikeelse pealkirjaga “Bullerby lapsed”) 1962 Karlsson katuselt lendab jälle 1963 Vahtramäe Emil 1964 Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses 1965 Kevad Kärakülas 1966 Vahtramäe Emili uued vembud 1968 Karlsson katuselt hiilib jälle 1970 Vahtramäe Emil on veel elus 1970 Minu väljamõeldised 1973 Vennad Lõvisüdamed 1973 Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna 1976 Madlike ja Jaanikingu põnn 1979 Pipi Pikksuka jõulupuu 1981 Röövlitütar Ronja 1984 Kui väike Ida tahtis teha vempu 1984 Emili vemp nr. 325 1986 Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil 1987 Assar Seebimull 1991 Kui Liisbet pistis herne ninna
