Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: juuli 2018

Soome ettevõtjad kaebavad, et peavad iga marjakorjaja kohta täitma 6 lehekülge pabereid

NordenBladet — Soome ettevõtjad kiruvad uut seadust, mille järgi peab ajutiste töötajate värbamisel täitma iga töötaja kohta mitu lehekülge pabereid. Soome marjataludesse tuleb igal aastal tööle 12 000-15 000 korjajat venemaalt ja Ukrainast, kellele kõigile on vaja hooajatöö luba. Uus seadus jõustus aastavahetusel, vahendab Kauppalehti.

Lisaks nõutakse viisavabade riikide puhul hooajalise töö tõendeid, mis kehtivad 90 päeva.

Soome suurima maasikakasvataja Koivistoisen Mansikkapaikka juht Vesa Koivistoinen kurtis näiteks, et tulemas on 350 korjajat välismaalt, aga 70 inimese dokumentide vormistamine hilines. See mõjutab ettevõtte tegevust.

Koivistoisen Mansikkapaikka kasvatab maasikaid 105 hektaril ja korjajad tulevad põhiliselt Ukrainast. Iga töötaja kohta tuli täida 6 lehekülge pabereid. Lisaks paberitööle raskendab töötajate värbamist see, et mitte kunagi ei tea täpselt ette, millal maasikad valmivad.

Koivistoineni väitel on jabur, et ettevõtja peab juba talvel dokumente vormistades ette teadma, millal saak valmib. Näiteks sel aastal valmisid maasikad varem ja korjajad jäid nädala hiljaks, kuna kuupäevad pidi ette teatama talvel.

Koivistoineni väitel võiks töölubadega olla sama mis hooajatöö viiasega, mis kehtivad 3 kuud ja kus on kuu aja pikkune puhveraeg.

Metsamarjade korjamiseks pole töölubasid vaja taotleda.

 

Soomlaste loodud mäng on App Store’is kõige suurema tuluga

NordenBladet — Soome firma Supercelli loodud mobiilimäng Clash on Clans on App Store’i mängudest kõige suurema tuluga – kokku on teenitud viimase 10 aastaga üle 4 miljardi dollari. Rakenduse saab alla laadida tasuta, aga mängu sees on võimalik sooritada ostusid. Mängus saab soetada nn vääriskive, mis avavad mängus lisavõimalused, vahendab pocketgamerz.biz.

Clash of Clansile järgnevad USA-s välja töötatud Candy Crush Saga ja Jaapani mäng Mixin Monster Strike.

Kõige enam alla laetud rakendus oli viimase 10 aasta jooksul Candy Crush Saga – 280 miljonit korda.

Kõige suuremat tulu mängude pealt teenis Hiina firma Tencent. 2016. aastal ostis Tencent üle 70 protsendi Soome mängude loojast Supercellist 8,6 miljardi USA dollari eest. Tencentile kuulub ka Hiina suurim sotsiaalmeediakanal WeChat.

 

Helena-Reet: Emotsionaalne nädalalõpp – Maily Lubergi ärasaatmine Lääne-Nigula kirikus

NordenBladet – Möödunud nädalalõpp oli minu jaoks väga emotsionaalne. Jaanipäeval sain kurva uudise, et üks mu sõbranna, armas Maily Luberg, on surnud. Maily (35) võitles ägedaloomulise leukeemiaga (vere vähiga) üle kolme aasta, vahepeal olime isegi kindlad, et ta on vähist puhas, ent kahjuks tuli kuri haigus tagasi. Veel aprillis oli lootus, et leiab ravi, koos vähiravi fondiga “Kingitud Elu” sai ta kokku ka piisava summa, et kallist ravi toetada, ent kahjuks rohud enam ei aidanud.

Mina olin Mailyga tuttav üle kümne aasta. Kui mu lapsed olid väikesed, siis oli ta meil koduabiline – aitas nii lapsi vaadata kui aias toimetada. Maily oli maalt (Taeblast) pärit ning töökas, lahtiste kätega, heatahtlik ja aus. Alati lahke ja abivalmis. Saime kiirelt sõpradeks ning hakkasime ka pereti läbi käima. Hiljem tegi ta kiirelt karjääri toitlustusettevõttes – alustas kassapidaja kohalt ent töötas juba aastaga end mitme poe juhatajaks. Vahetult enne surma täitus ka ta üks unistus – päris oma kodu (oma maja).

Rääkides positiivsetest asjadest, oli Mailyl imeline abielu – tema mees Marek, teatas talle juba 4-aastasena, et ta võtab ta naiseks ning nii ka läks. Läbi elu kestnud sõprus ja armastus oli neil. Kümne aasta jooksul sai nii mõnigi kord kohvitassi taga koos klatsitud, ent mitte iial ei öelnud ta mitte ühtegi halba sõna oma mehe kohta. Usun, et Maily ja Marek kogesid oma koosoldud aja jooksul rohkem armastust kui enamus inimesi ka 70 aastat koos elades.

Uskumatult masendav on minna nii noore inimese matusele. See on täiesti loomuvastane. Ütlen ausalt, et nagu ei jõua siiani kohale, et teda ei ole enam. Olid kallis! Puhka rahus armas Maily.

Allpool Mailist mõned pildid, mis tehtud ühisel reisil Kreekas.







 

 

Soomes on suur tööjõupuudus, mis takistab majanduse arengut – lahenduseks pakutakse uutele tulijatele programmeerimise õpetamist

NordenBladet — Soomes on nii suur vajadus programmeerijate järele, et juba kaalutakse inimeste suuremat sissetoomist ning neile programmeerimise õpetamist. Uusi programeerijaid on Soomes vaja kohe ja palju, seetõttu kaalutakse inimeste koolitamist või sisse toomist, vahendab MTV.

Seis on selline, et Soome oleks vartsi vaja 50 000 uut programmeerijat. Pool vajadusest tuleb sellest, et ettevõtted kasvavad, pool sellest, et vanad tegijad jäävad pensionile. Nüüd on küsimus, kust leida uusi tegijaid.

Olukord on Soomes tehnoloogia-alal väga kiiresti muutunud. Veel 5-6 aastat tagasi räägiti tööpuudusest, aga nüüd on tehnoloogiafirmad läinud börsile. Tööjõu puudus takistab ettevõtete kasvamist.

Tööjõudu vajatakse tehnoloogia-alal mitmes valdkonnas. Nõudlus on lisaks koodikirjutajatele veel analüütika, automaatika, robootika ja tehismõistuse ala tegijate järele. Koolitamisest üksi ei piisa – Soome vajab uusi inimesi. Kui seda ei juhtu, väheneb töötajate arv 2030. aastaks 300 000 inimese võrra. Üheks lahenduseks pakutakse uute tulijate koolitamist.

Selles osas on hea näide Soome ettevõte Integrify, mis koolitab omale ise töötajaid poole aasta jooksul. Aastas käib koolituse läbi sadakond inimest ja sõelale jääb kümme. Seitsmel neist on juba töökoht olemas ja neist saavad Soome maksumaksjad.

 

Baltikumi ülikoolid asutasid CERNi koostöögrupi

NordenBladet — Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid lõid  28. mail ametlikult Euroopa Tuumauuringute Keskuse (European Center for Nuclear Research, CERN) Baltimaade koostöögrupi (CBG – CERN Baltic Group).
Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERNi peakontoris Genfis allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, kuna varem ei ole CERNi liikmed või liikmekandidaadid moodustanud ühist konsortsiumi CERN-i suunaliste tegevuste koordineerimiseks.

CERNi Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Riia Tehnikaülikool (RTU), Läti Ülikool (UL), Riia Stradi?ši Ülikool (RSU), Kaunase Tehnikaülikool (KTU) ja Vilniuse Ülikool (VU).

Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERNi assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpule viimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi T&A- ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.

Koostöögrupi esimees on RTU professor ja CERNi teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees KBFI asedirektor Mario Kadastik. „CBG konsortsiumi loomine on signaal nii CERNi juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni T&A asutused on väga huvitatud koostööst CERNiga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse efektiivselt lisaks T&A asutustele ka Balti regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. CBG ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERNi täisliikmena oma hüvede eest paremini seista“ ütles aseesimees Mario Kadastik.

Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT