NordenBladet — Karakallio elurajoon Espoos tahab saada üle maailma kuulsaks majade seinajoonistustega, milliseid pole teadaolevalt mitte kusagil maailmas. Projekti Karakallio Creative abil on kavas anda uus nägu korrusmajadele, millest vanimad on ehitatud lausa 1960ndatel aastatel.
Ligi 5500 elanikuga elurajoon teeb aga läbi suure muutuse, kui majade seinad on kavas üle maalida. Ühel majaseinal on lausa maailmakuulsa kunstniku Pasteli maal – kunstnik lendas spetsiaalselt selle maali jaoks käesoleval kevadel Soome.
Karakalliost saab tulevikus vabaõhugalerii, mis viib kogu Soome maailmakaardile. Soomlastele teadaolevalt selliseid projekte pole teostatud mitte kusagil mujal maailmas. Projektis osalevad Soome kohalikus kunstnikud ja tulemusi peaks olema näha juba 2019. aasta lõpuks.
NordenBladet — Helsingis elav 79-aastane anarhist Aulis Junes on legendaarne mees. Tema kodu „Juneksen huvila” või „linnulaulu villa” on kantud koguni kaardile kui vaatamisväärsus. Mees korraldab kodus vanakraami kirbuturgu ja sellest ka elatub. Ent mees pole juba aastakümneid oma maja remontinud. See on nii kehvas seisus, et ähvardab kokku kukkuda. Viimases hädas on Helsingi linn ähvardanud 20 000 euro suuruse trahviga, kui maja pole sügiseks korda tehtud, vahendab Hesingin Sanomat.
Trahv on progresseeruv, mis tähendab, et see suureneb, kui maja pole tähtaegselt korda tehtud. Iga kuuga lisandub trahvisummale 4000 eurot. 2019. aasta novembris lajatab uus 20 000 euro suurune trahv. Kui ka selleks ajaks pole midagi tehtud, kerkib trahvisumma juba 90 000 euroni.
Trahve on mehele määratud ka varem, aga need pole teda murdnud. Ega murra ka nüüd, väidab mees ajakirjanikele.
Linn kavatseb teha mehe kohta kuriteoteate, kui midagi ei muutu. Juba kümme aastat tagasi otsustas kohus, et linn võib hoone korda teha ja nõuda mehelt raha sisse. Otsus oli jõus kolm aastat, aga kuivõrd linn midagi ei teinud, siis asi aegus.
Linna seisukoht oli, et otsus maja kordategemiseks peab olema poliitiline, ükski ametnik sinna sekkuda ei saa. Tollal hakkas mees midagi tegema ja linn jäi tema peale lootma. Tööd aga kuigi kaugele ei edenenud.
Junesel on olnud mõjukas toetaja – nimelt on puitarhitektuuri guru Panu Kaila leidnud, et aeglase remondiga on omanik maja päästnud. Esimese asjana parandati vana katus ja see peatas maja edasise lagunemise. Nüüd taastatakse vanu aknaid, hoolikalt, ükshaaval.
Viimasel ajal on aga tööd seiskunud ja maja olukord halvenenud. Eriti hullus olukorras on rõdud, mis võivad alla sadada. Junes ise aga võtab asja rahulikult ja räägib, et remondib maja sobiva ilma korral tasa ja targu. Ta ei oska öelda, kas suudab maja remontida linna poolt ette antud tempos ja kas suudab trahvid ära maksta.
Linn ei tea veel samuti, kas vanalt mehelt trahvid sisse nõutakse, kui nende maksmise tähtaeg saabub.
NordenBladet — Soomes kehtib muidu reegel, et kui inimene on elanud majas või korteris kaks aastat, siis võib selle maksuvabalt edasi müüa. Teine asi on aga siis, kui eluaset on vahepeal välja renditud – siis nõuab maksuamet saadud tulu pealt sisse tulumaksu. Välja rentimiseks loetakse ka korteri üürimist Airbnb teenuse kaudu. Ei aita ka see, kui tegemist on ainult ühe nädalalõpuga.
Kui eluase müüakse ja müügi pealt teenitakse suurt tulu, võib maksusumma ulatuda tuhandetesse eurodesse. Maksuametil on omakorda võimlaused, kuidas jälile saada Airbnb kaudu välja renditud korteritele.
Soome maksuametil on teiste riikidega võrreldes laiemad võimalused maksumaksja kohta info hankimiseks. Maksuamet võib näiteks kontrollida panga väljavõtetest, kust raha on tulnud.
Maksuametil on juba praegu info tuhandete isikute kohta, kes Airbnb kaudu oma elamist välja rendivad. Enamus inimestest aga Airbnb tulusid ei deklareeri, kuna summad on väiksed, aga põhjus võib olla ka selles, et eluase tahetakse edasi müüa. Maksuamet hoiatab, et varjamisest pole kasu – see info saadakse teada niikuinii.
Tulevikus tahetakse asjad korraldada nii, et info Airbnb ja teiste sarnaste teenusplatvormide kasutamise kohta liigub automaatselt maksuametisse ja andmed kantakse kohe inimese tuludeklaratsioonile.
Tulevikus tahetakse jõuda Soomes selleni, et kogu info isikute sissetulekute ja väljaminekute kohta liigub automaatselt maksuametisse ning sellega automatiseeritakse kogu tulu deklareerimise protsess.
Ent selleski protsessis on omad kitsaskohad, sest Uberi juht võib klienti sõidutada väljaspool teenusplatvormi, samuti võib Airbnb kaudu öömaja leidnud klient järgmine kord ajada asju otse eluaseme omanikuga.
NordenBladet — Hetkel on Soomes teadmata kadunud ligi 350 inimest. Kus on Riina Mäkinen, Irmeli Vuolle ja Ari Saarilammi? Igal aastal kuulutatakse Soomes kadunuks sadu inimesi, aga enamus neist leitakse päeva-paari järel üles. Ent on neid, kes jäävadki kadunuks, ja enamasti salapärasel kombel. Möödunud aastal jäi Soomes teadmata kadunuks 40 inimest.
Enamus kadunuks jäänutest on noored täiskasvanud. Üha rohkem on kadunute seas eakaid inimesi. Kadunuks jäänud noori alaealisi võib lugeda ühe käe sõrmedel. Enamasti on laste ja noorte kadumise põhjuseks hooldusvaidlused või lapsevargused. Alaealisi on kõigist kadunutest umbes kümnendik.
Veekogudel jääb aastas kadunuks ligi 50 inimest ja enamikku neist ei leita. Suuremad ühekordsed kadumisjuhtumid on seotud looduskatastroofidega: näiteks 2004. aasta tsunamiga seoses on jätkuvalt kadunud viis soomlast ja 1994. aasta Estonia katastroofiga seoses 9 soomlast.
Soome Iltalehti pani kokku väljapaistvamad kadumisjuhtumid.
NordenBladet — Maksu- ja tolliameti (MTA) narkotalituse töötajad pidasid aprilli lõpus kinni Eestis elavaSoome kodaniku, kes tellis postiga vähemalt 34 korral erinevaid narkootilisi aineid, psühhotroopseid ravimeid ja anaeroobseid steroide.
Esitatud kahtlustuse kohaselt tellis 41-aastane mees narkootilisi ja psühhotroopseid aineid erinevaid konspiratiivmeetmeid kasutades Tallinnasse vanalinna ja Põhja-Tallinna piirkonda ajavahemikul 8. mai 2017 kuni 23. aprill 2018.
„Kuigi tegevus oli mehel hästi läbi mõeldud, said uurijad jälitusmenetluse tulemusel kahtlustatava isiku välja selgitada ja kinni pidada,“ kommenteeris kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Grete Vahtra.
Samal päeval, kui kahtlustatav kinni peeti, otsiti läbi tema valduses olevad sõidukid ja korterid. Läbiotsimistega leiti narkootikumide käitlemisele viitavaid esemeid, erinevaid narkootilisi aineid, sealhulgas amfetamiini, metamfetamiini, MDMAd, marihuaanat ja psühhotroopseid ravimeid ning anaeroobseid steroide, mille omandamiseks puudusid raviarsti retseptid.
Maksu- ja tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa: „Tundub, et postipakke tellides võib inimestele jääda mulje, et keelatud ainete tellimisega vahele jäädes ei vii jäljed nendeni. Siiski näitab korduv praktika, et MTA kontrollimeetmed on tõhusad ning narkootiliste ainete tellija saab karistatud.“
Mehele esitati kahtlustus suures koguses narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises, mille eest saab kohus süüdimõistmisel karistuseks määrata 3-15-aastase vangistuse. Lisaks võib tema suhtes kohaldada riigist väljasaatmist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
