NordenBladet — Sarnaselt 1943. aastaga jagatakse Rootsis inimestele nõuandeid seoses sõjaga – tegemist on esimese sellelaadse ettevõtmisega pärast Külma sõja lõppu.
Inimestele jagatavas infovoldikus Om krisen eller kriget kommer (tõlkes: kui tuleb kriis või sõda) on öeldud, et Rootsi ei anna kunagi järele, isegi kui vaenlane peaks ründama.
Voldiku on andnud välja Rootsi valmisolekuamet MSB ja selles on märgitud, et inimesed peavad kriisi või sõja puhkedes mõned päevad iseseisvalt toime tulema. Tegemist võib olla siis elektri ja internetiühenduse kadumise ning muude häiretega.
Voldikus hoiatatakse väärinfo levimise eest kriisiolukorras ning teha kõik selleks, et toiduainete jaotuses ei tekiks takistusi.
Inimesi hoiatatakse, et Rootsi ei anna kunagi järele ning ei tasu uskuda vastupidiseid jutte.
Rootsis anti viimati sarnane infovoldik välja 1961. aastal pealkirja all: Kui tuleb sõda – juhised rahvale. 1983. ja 1987. aastal anti sellest välja kordustrükid, aga neid ei jaotatud enam laiali.
NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) delegatsioon on visiidil Gruusias, kus kohtub kolleegidega Gruusia parlamendist ja sõidab vaatama riigi kontrolljoont Abhaasiaga.
Komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul on Gruusia Euroopa Liidu idapartnerluse riikidest Euroopale kõige lähemale jõudnud, kuid lahendamist ootavaid umbsõlmi riigis jagub. „Visiidi eesmärk on saada ülevaade Gruusia hetkeolukorrast ja arengusuundadest,“ ütles Vitsut. „Eesti toetab jätkuvalt Gruusiat teel Euroopa Liitu ja on valmis jagama oma igakülgseid kogemusi reformide läbiviimisel ning administratiivse töö korraldamisel.“
Vitsuti sõnul on praeguses julgeolekuolukorras tähtis, et Gruusia jätkaks pingutusi NATOga liitumiseks ning Eesti toetab seda igati.
Täna kohtub ELAK-i delegatsioon Gruusia parlamendi esimese aseesimehe Tamar Chugoshvili, Euroopa integratsiooni komisjoni juhi Tamar Khulordava ja väliskomisjoni juhi Sophie Katsaravaga.
Homme külastab delegatsioon Gruusia-Abhaasia administratiivset kontrolljoont. Komisjoni liikmed kohtuvad ka Gruusia asevälisministri Vakhtang Makharoblishvili ning Euroopa Liidu ja NATO infokeskuse direktori Nino Bolkvadzega. Lisaks võõrustavad delegatsiooni Gruusia parlamendi Eesti sõprusrühma liikmed.
Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni juhib Toomas Vitsut, sinna kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Tarmo Kruusimäe, Jaak Madison ja Liisa Oviir.
NordenBladet — Üha rohkem soome noori jäetakse vaimse tervise probleemide pärast sõjaväeteenistusest eemale. Tänu sellele on vähenenud väeteenistuse pooleli jätnute arv.
Numbrid on murettekitavad. Aastal 2010 kutsuti Soomes sõjaväkke 34 000 noort. Neist 2032 vabastati vaimse tervise tõttu. Möödunud, 2017. aastal sai vabastuse 2501 noort, kuigi sõjaväkke kutsutuid oli vähem, 30 700, vahendab Yle.
Sõjaväest vabastatute koguhulk pole oluliselt kasvanud, küll aga on rohkem neid, kes vabastatakse vaimse tervise probleemide pärast.
Kui jätta kõrvale tsiviilteenistuse soovijad, jehoovatunnistajad ja muud seaduslikult väeteenistusest kõrvale jääjad, siis moodustavad vaimse tervise tõttu kõrvale jääjad 9 protsenti kutsututest.
Ülekaalu-taoliste „muude põhjuste” arv on seejuures sõjaväest eemale jäämisel vähenenud.
Sellised numbrid samas ei tähenda, et noormeeste vaimne tervis oleks oluliselt kehvenenud, ütles kaitsejõudude peapsühhiaater Pekka Räisänen. Nimelt on kaitsejõud kogu aeg koolitanud kutsealuste tervisekontrolli tegevaid arste ning see on hakanud tulemusi andma.
Sõjaväkke kutsumisele eelneva tervisekontrolli teeb tavaliselt omavalitsuse tervisekeskus. Sõjaväkke kutsumist puudutavatel koolitustel räägitakse, mis tüüpi inimesed on sõjaväes ohuks nii endale kui teistele. Kerge masendus või ADHD pole veel piisavad põhjused. Samas näiteks pikaajaline masendus, maniakaaldepressiivsus või kasvõi üks enesetapukatse aga juba on. Viimased on põhjused, millega inimest sõjaväkke ei võeta.
Vaimse tervise probleemid esinevad paljudel noortel, aga nende hulk pole oluliselt kasvanud. Viimased 20-30 aastat on olnud sellised, et 20-25 protsendil linnas elavatest noortest ja 10-15 protsendil maal elavatest noortest tuvastatakse vaimse tervise probleeme.
Varem oli teisiti. Sõjaväkke võeti palju vaimse tervise probleemidega noori, kuna vaimsele tervisele ei pööratud nii palju tähelepanu. Praegu on võetud eesmärgiks sõeluda kõik sõjaväkke sobimatud värbamisprotsessi käigus välja, et seda ei peaks tegema siis, kui väeteenistus on juba alanud.
See pole kellegi huvides, et inimene võetakse sõjaväkke ja siis paari nädalaga leitakse, et see on tema jaoks liiga raske koht.
Sõel näib toimivat, sest sõjaväeteenistuse pooleli jätnute arv on languses. Vaimsete probleemide tõttu jättis möödunud aastal sõjaväe pooleli 892 noort. 2013. aastal oli neid 991.
Kergete vaimsete häirete puhul võib sõjavägi olla isegi positiivne kogemus, aga see ei käi kaugeltki kõigi kohta. Sõjaväes ollakse suletud territooriumil, seal on varajane hommikune äratus ja tugev füüsiline koormus. Nõrgema närvisüsteemi puhul võib selline elumuutus probleeme süvendada.
Vaimse tervise hädade teesklemist pole kaitsejõududes peetud probleemiks. Selliseid juhtumeid on alati, mis tähendab, et sajaprotsendiliselt pole sõel kindel.
Vaimsete probleemide puhul võib inimesel olla halb kuulda, et ta sõjaväkke ei kõlba. Neile pakutakse tuge haridusministeeriumi Time Out programmi kaudu. Selle käigus suunatakse väeteenistusse kõlbmatud ning sõjaväe pooleli jätnud noored omavalitsuste noorsootöötajate hoole alla. Tähtis on, et noored ei tunneks end kõrvalejäetuna.
NordenBladet —Viimasel ajal on ilmunud ajakirjanduse ridamisi artikleid selle kohta, kuidas Lahtis on probleemid narkootikumidega ning aineid saab soovi korral tänavalt osta esimeselt vastutulijalt.
Narkoprobleemide avalikustamine on pannud Lahti linna juhid tegutsema. Linna juhtkond, politsei ja tervisetöötajad kogunevad tuleval nädalal arutama, mida saaks olukorra parandamiseks ette võtta.
Linna juhid on sunnitud tegutsema, sest kehv maine raskendab uute tulijate, ettevõtluse ja turistide linna meelitamist.
Lahti linnavalitsuse avalike suhete juht Heini Moisio tunnistab probleeme, aga tema arvates ei saa Lahtit pidada Soome narkopealinnaks. Reovee uuringute põhjal tarvitatakse Lahtis samapalju narkootikume kui teistes linnades.
Narkokuriteod vähenesid tänavu esimese nelja kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Samas on narkokuritegude arv Lahtis suurenenud aastatel 2010-2017 tervelt 71 protsenti. Kogu Soomes on kasv olnud 29 protsenti. Politsei info kohaselt on Lahti number suurem, kuna seal avastatakse suur hulk kuritegusid.
Lahti haiglas käib igapäevaselt ravi saamas paarkümmend narkomaani. See hulk on püsinud samasugune juba pikka aega. Lahti linnavalitsuse info kohaselt on linnas kogu aeg tehtud narkovastast tööd.
NordenBladet — Soome mehe leiutist kasutab nüüd kogu maailm. Panuse eest sai Soomes peaaegu tundmatu mees, tehnikadoktor Tuomo Suntola riigilt miljoni euro suuruse Millenniumi autasu.
Soome mehe leiutatud aatomkihtsadestustehnoloogia (ALD) võimaldab toota odavamaid, aga võimsamaid nutiseadmeid ja arvuteid. Juba 1970ndatel leiutatud tehnoloogia on võimaldanud tänapäeval nutitelefonide ja sotsiaalmeedia plahvatusliku arengu, vahendab Yle.
Millenniumi auhinda antakse Soomes välja üle aasta maailma suurimate tehnoloogiliste saavutuste eest. Varasemad auhinnasaajad on veebi, tüvirakkude ja päiksepatareide arendajad. Tuomo Suntola on teine soomlasest auhinnasaaja, Linus Torvalds oli esimene.
Soomes tegutseva Suntola poolt välja töötatud tehnoloogia on võimaldanud nn Moore’i seaduse, millega mikrokiipide võimsus on iga paari aasta tagant kahekordistunud, samas kui hind on langenud.
Praegu 75-aastane Suntola leiutas viisi, kuidas luua õhukest ja vastupidavat kihti ilma tipplabori tingimusteta. Suntola töötas siis 1970ndatel aastatel firma Instrumentarium teadusjuhina ning leiutas viisi – aatomkihtsadestuse, kuidas kanda pinnale õhukesi, aga vastupidavaid kihte. Tavameetodil kandes jäid kihid ebaühtlased.
Pärast esimesi katseid läks veel kaua aega, enne kui ALD tehnoloogia maailmas läbi lõi. Tuli arendada välja vastavad seadmed ning oodata, kuni pooljuhtide tehnoloogia järgi jõuab. Suntola sõnul pakuti uut tehnoloogiat pooljuhtide valmistajatele juba 1980ndatel aastatel, aga siis arvati, et vana tehnoloogia käib veel küll.
Praegu on olukord muutunud ja kõikide nutitelefonide tootmisel on kasutatud ALD tehnoloogiat. Lisaks elektroonikatööstusele kasutatakse seda tehnoloogiat näiteks hõbeehete puhul tuhmumise vältimiseks. Päiksepatareide, led lampide ja elektriautode liitiumpatareide omadusi parandatakse samuti ALD tehnoloogia abil.
Tulevikus on kavas kasutada ALD tehnoloogiat meditsiinis.
Soomes on vastavad teadmised olemas, aga tehnoloogia ise on läinud eri tehingutega Hollandi firma ASM International valdusse. ASM kontrollib praegu ligi poolt ALD tehnoloogia turgu.
