Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: mai 2018

Aasta välissoomlaseks valiti Tartus elav kirjanik Mika Keränen

NordenBladet — Välissoomlasi esindav organisatsioon Suomi-Seura ry (tõlkes Soome Selts) valis 2018. aasta välissoomlaseks Tartus elava kirjaniku Mika Keräneni. Selts tunnustab Keräneni eduka tegevuse eest soome keele ja kultuuri alalhoidjana maailmas.

„Sihtgrupp kirjanduses on olnud lapsed, kes ei armasta lugeda,” räägib aasta välissoomlane 2018 Mika Keränen. Ta lisab: „Tahan julgustada kõiki välismaal elavaid soomlasi rääkima oma lapsega emakeeles. See tähendab, et oma emakeelest peab hoolt kandma. Välismaal tähendabki Soome minu jaoks esmalt emakeelt ja selle kaudu Põhjamaa juuri.”

Mika Keränen on kirjutanud lasteraamatuid nii eesti kui soome keeles. Ta on üks Eesti populaarsemaid lastekirjanikke. Ta on avaldanud eesti keeles 13 raamatut ja tõlkinud soome keelde eesti lastekirjandust. Keräneni lasteraamatute järgi on vändatud seiklusfilm Supilinna Salaselts.

Mika Keränen on elanud Eestis juba 25 aastat. Tänavusel aastal anti talle Tartu linnakirjaniku tiitel. See antakse kirjanikule, kes on elavdanud Tartu kirjanduselu ja teinud Tartut tuntuks kui kirjandussõbralikku linna. Aastal 2010 valiti Keräneni raamat Peidetud hõbedane aardelaegas aasta parimaks lasteraamatuks ja sellele määrati Eesti kultuurifondi kirjandusauhind.

Mika Keränen saab Soome Seltsi tunnustuse kätte 30. mail.

Aasta välissoomlaseks on alates 1993. aastast valitud välismaal elav soomlane või soomlasest väljarändaja järeltulija, kes on edukas omal alal, arendanud soome kultuuri ja lisaks edendanud Soome ja välismaa kultuurivahetust, kaubandust või muud koostöövaldkonda. Valik võib langeda ka välissoomlaste kogukonna esindajale või välissoomlaste kogukonnale. Varem on selle auhinna saanud FinnFest USA asutaja Robert Selvala, tõlkija ja kirjanik Mirja Bolgár, rootsisoomlaste aktivist Arvi Tervalampi, sopran Karita Mattila, jalgpallur Jari Litmanen, ameerikasoomlaste esindaja Vieno Williams, Vormel-1 sõitja Mika Häkkinen, Linuxi operatsioonisüsteemi looja Linus Torvalds, ooperilaulja Matti Salminen, Euroopa ombudsman Jacob Söderman, helilooja Keija Saariaho, ajakirjanik Erkki Toivanen, dirigent ja helilooja Esa-Pekka Salonen, jäähokimängija Saku Koivu, tõlkija Richard Impola, professor Bengt Holmström, arst Leena Pasanen, ajakirjanik ja kirjanik Helena Petäistö, Euroopa Liidu majandusvolinik, Euroopa Komisjoni aseesimees Olli Rehn, tüvirakkude uurija ja professor Outi Hovatta, dirigent ja klarnetimängija Osmo Vänskä, The Simpsonite seriaali produtsent Bonita Pietila, ajakirjanik ja kirjanik Mark Levengood, ettevõtja Suvi Kauranen ja maailmas tegutsevad Soome koolid.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Robotautod tulevad ja juhiload on varsti ajalugu. Mootorrattasõit samuti

NordenBladet — Isiklikus transpordis on käimas suur revolutsioon. Uudistes on pidevalt juttu Google’i, Uberi ja Tesla isesõitvatest autodest. Robotbussid sõidavad juba Soome teedel. Teadlaste väitel on autojuhiluba ja auto omamine varsti ajalugu.

Kõik juhid sooviksid auto juhtimise asemel lugeda raamatut. Mootorrataste puhul on see raskem, aga sel teemal mõlgutatakse juba mõtteid, vahendab Yle.

Briti firmad AutoRD ja AD Dynamics on loonud juba BMW C1 scooteri baasil isesõitva motika. Kasutajaid loodetakse leida Kagu-Aasia suurlinnades.

Suuremad tootjad on samuti seda teed minemas. Honda esitles juba mitu aastat tagasi tsiklit, mis on võimeline omanikule järgi tulema nagu koer.

Yamaha on sellist riista kutsunud ratastega hobuseks.

Elektrimootorratas suudab end ise tasakaalus hoida tehismõistuse abil. Selliseid motikaid veel täna ega ka lähemas tulevikus poest osta ei saa. Enne peavad riistad saavutama piisava turvalisuse.

Saksa firma Bosch tõi 2014. aastal turule MSC tehnoloogia, mis tähendab motorcycle stability control – mootorratta stabiilsuskontroll. Seda tehnoloogiat kasutab juba Austria firma KTM, samuti Saksa BMW ja Itaalia Ducati.

Automaatika on mootorratastel eriti viimastel aastatel arenenud. Näiteks ABS-pidurid olid autodel juba 15 aastat tagasi, mootorratastele tulid alles möödunud aastal.

Mootorrataste mahajäämus tuleneb sellest, et neid müüakse põhiliselt arengumaadesse nagu India, Hiina, Indioneesia ja Vietnam. Teine küsimus on suhtumises – tsiklimehed ei soovi, et automaatika osa sõidumõnust ära võtab. Paljud tsiklimehed tahavad, et kõik oleks lihtne ja nad saaks ise kõike kontrollida, kuigi neil on samal ajal garaažis auto, kus kõike kontrollib automaatika.

Olukord võib siiski muutuda, sest mootorratastega juhtub palju õnnetusi, mida automaatika saaks ära hoida.

Tulevikus olukord paraneb, sest masinad hakkavad omavahel suhtlema, mis aitab õnnetusi ära hoida. BMW on jõudnud lausa niikaugele, et tulevikus pole mootorratturitel enam kiivrit vaja.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes võeti esimest korda luubi alla pagulastega seotud kuritegevus: kõige rohkem probleeme Iraagist ja Afganistanist saabunutega

NordenBladet — Soomes võeti esimest korda luubi alla varjupaiga taotlejatega seotud kuritegevus ning uuringu järgi fikseeriti 2016. aastal kokku 1565 varjupaiga taotlejatega seotud kuriteo episoodi. Kõige enam oli kuritegusid Iraagist ja Afganistanist tulnud immigrantidega.

Kuritegudest lõviosa, 74 protsenti olid seotud vägivallaga. Vägivallakuritegudest omakorda 46 protsenti pandi toime pagulaskeskustes ja 39 protsenti avalikes kohtades. Kõige enam esines pagulastega seotud kuritegusid Helsingis, Espoos ja Lahtis.

Viiendik kuritegudest pandi toime Soome kodanike suhtes, need olid peaasjalikult seksuaalse ahistamise, laste seksuaalse ärakasutamise ja vägistamise juhtumid. Soome kodanike suhtes pandi kuriteod toime avalikes kohtades. Pooled ohvritest olid alla 18-aastased. Seksuaalsete kuritegude puhul olid ohvrid valdaval osa juhtudest eelnevalt uimastatud.

Kahtlusalustest 95 protsenti olid mehed. Veidi enam kui pool kahtlusalustest olid 25-aastased või nooremad. 62 protsenti kahtlusalustest olid Iraagi kodanikud ja 10 protsenti Afganistani kodanikud.

Pagulaste koguarvu arvestades oli kõige enam probleeme Marokost, Alžeeriast ja Valgevenest saabunutega.

Uuringust tuli välja, et seksuaalkuritegude ohvrid olid põhiliselt alaealised. Kuriteod pandi toime pärast seda, kui alaealistele oli ostetud mõnuaineid.

Edaspidi on kavas pagulastega seotud kuritegevust jälgida iga-aastaselt.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rahvusvaheline seminar „How to get the maximum from research data – prerequisites and outcomes“.

NordenBladet — TÜ raamatukogu, sotsiaalteaduste valdkond ja Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv (ESTA) korraldavad 29. ja 30. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1) rahvusvahelise seminari How to get the maximum from research data – prerequisites and outcomes“.

29. mail toimuval seminaril räägitakse Euroopa sotsiaalteaduste alasest ühisest andmeruumist, andmete korduvkasutamise majanduslikust efektiivsusest, Euroopa uutest andmekaitseregulatsioonidest, andmehalduse eetilistest aspektidest ning sobivate andmete hankimisest, hindamisest ja kasutamisest.

30. mai töötubades tutvustatakse andmehaldusplaani koostamise üldpõhimõtteid ja ESTA (Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv) uusi veebilahendusi (need seminari osad on eesti keeles) ning toimuvad andmete ja andmehaldusega seotud töötoad, mida viivad läbi Irena Vipavc Brvar ja Veerle Van den Eynden.

Üritust toetab OpenAIRE.

Seminari töökeeleks on inglise keel.

Registreerimine ja ajakava: https://utlib.ut.ee/how-get-maximum-research-data

Lisainfo: Lilian Neerut, TÜ raamatukogu erialainfotalituse juhataja, lilian.neerut@ut.ee, +372 7 375 733

Rein Murakas, ESTA juhataja, rein.murakas@ut.ee, +372 51 25 925

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Väliskomisjon tutvub töövisiidil Genfis rahvusvaheliste organisatsioonide tööga

NordenBladet — Väliskomisjoni delegatsioon on töövisiidil Šveitsis, et tutvuda rahvusvaheliste organisatsioonide tööga ja arutada nii arengu- ja humanitaarabi jaotamise põhimõtteid kui ka kaubandussuhete reguleerimist riikide vahel.

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Eesti paljude rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja panustab nende tegevusse ka rahaliselt. Mihkelsoni sõnul on visiidi eesmärk saada ülevaade organisatsioonide tööst ja nende ees seisvatest ühistest väljakutsetest.

„Tänases maailmas, kus Eesti kordab väikeriigina reeglitepõhise maailmakorralduse olulisust, on just rahvusriikide ülestel rahvusvahelistel organisatsioonidel oluline ja kandev roll,“  ütles delegatsiooni juht Mihkelson. Delegatsiooni kuuluvad veel komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ning liige Barbi Pilvre.

Delegatsioon kohtub ÜRO Genfi esinduse (UNOG) peadirektori Michael Mølleriga, kes korraldab ja koordineerib ÜRO erinevate asutuste ja organisatsioonide ning liikmesriikide esinduste suhtlemist. Olulise teemana käsitletakse Süüria kriisi, keemiarelva kasutamise erapooletut ja sõltumatut uurimist Süürias ning inimsusvastaste kuritegude toimepanijate vastutuselevõtmist.

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) esindajatega kohtumisel on fookuses nende tegevus Ukrainas. Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest juba üle kümne aasta. Alates Maidani sündmustest on Eesti abi Ukrainale ulatunud 6,7 miljoni euroni. Sel ja eelmisel aastal kokku on Ukraina abistamiseks planeeritud 2,2 miljonit eurot.

ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga (OHCHR) kohtumisel on teemaks inimõiguste olukord nii Ukrainas kui Süürias. ÜRO pagulaste ülemvolinikuga (UNHCR) räägitakse samuti Ukraina ja Süüria operatsioonidest, aga ka globaalsetest trendidest seoses rändega. Maailmas on täna ligi 65,5 miljonit inimest, kes on erinevatel põhjustel olnud sunnitud kodust lahkuma, neist 22,5 miljonit on pagulased. Kõige rohkem pagulasi on pärit Süüriast, Afganistanist ja Lõuna-Sudaanist.

Arengu- ja humanitaarabi teemade kõrval leiavad käsitlemist ka väliskaubandusega seotud küsimused. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) esindajatega toimuval kohtumisel arutatakse, kuidas reguleerida ja lihtsustada kaubandussuhteid maailmas ning vältida kaubanduslikku diskrimineerimist.

Kohtumisel Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Programmide osakonna direktori Kareen Jabrega jagatakse Eesti kogemusi e-valitsemise lahendite edukal rakendamisel.

 

Allikas: Eesti Riigikogu