Teisipäev, juuli 15, 2025

Monthly Archives: mai 2018

ELis luuakse oma kaitsejõude, projekti kutsutakse ka Põhjamaid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Liidus luuakse oma kaitsejõude, kus osaleb 10 riiki, kutse on saanud ka Soome. Euroopa kaitseprojekti juhtriik on Prantsusmaa. Lisaks osalevad projektis Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania, Holland, Belgia, Portugal, Taani ja Eesti.

Euroopa kaitsejõudude eesmärk on kiire reageerimine rahvusvahelistele konfliktidele. Euroopa interventsioonimehhanismiks nimetatud projektist kirjutas väljaanne Politico.

Kõigi osalevate riikide kaitseministrid kirjutavad leppele alla juba juunikuus Pariisis. Projektis osalema on kutsutud ka Soomet, lisaks on kutse saanud Rootsi ja Norra.

Soome pole kutsele veel vastanud. Soome kaitsejõud analüüsivad projektis osalemise mõjusid. Juunikuuks leppe allakirjutamise hetkeks Soome veel projektiga liituda ei jõua.

Soome kaitsejõud analüüsivad, mida projektiga liitumine Soomele tähendab, mis see maksab ja mis on Soomel sellest võita. Pärast seda tehakse poliitiline otsus.

Prantsusmaa pole projekti eestvedaja pelgalt heast tahtest: Prantsusmaa soov on, et teised liitlased osaleksid Prantsusmaa juhitavatel operatsioonidel Aafrikas endistes Prantsuse kolooniates. Prantsusmaa leiab, et on endistes kolooniates puhkenud konfliktides jäänud liiga üksi.

Aafrika konfliktid on Soomele kauged. Soome kaitseminister Jussi Niinistö on varem öelnud, et Soomel pole sellest midagi võita, kuna Soome jaoks on tähtsaim oma maa kaitsevõime. Peaminister Juha Sipilä jaoks on aga Euroopa kaitsejõudude loomine olnud südameasi.

Prantsusmaa on asja laiemalt ette võtnud. Nimelt soovib Prantsusmaa, et liitlaste ohvitserid õpiksid Prantsuse sõjakoolides. Läänemere riikidest osalevad projektis Taani ja Eesti. Mõlemad on olnud sunnitud osalema operatsioonidel, mis on toonud kaasa kaotusi.

Suurbritannia astub küll EL-ist välja, aga sõjalistelt kavatseb jätkata koostööd. Suurbritannial on sarnaselt Prantsusmaaga huvid endistes kolooniates. Süürias võitleb Suurbritannia koos Prantsusmaa ja USA-ga.

Mõnel riigil nagu Saksamaa on raske Prantsuse ettepanekust ära öelda. Politico märgib, et ühise kaitsejõu loomine on kulgenud vaevaliselt, kuigi möödunud aastal lubasid osaleda 25 liikmesmaa esindajad. Prantsuse president Emmanuel Macron kavandab juba sügiseks ühiseid sõjalisi üksusi, eelarvet ja sekkumist olukordadesse, kuhu NATO ei puutu.

Riigikogu infotunnis olid arutelu all sünnitamisvõimalused Eestis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu infotunnis möödunud nädalal vastas peaminister Jüri Ratas Mart Helme küsimusele Põlva ja Valga haigla sünnitusosakondade sulgemise kohta. Helme juhtis tähelepanu probleemidele, mida osakondade sulgemine endaga kaasa võib tuua, ja tundis huvi, kuidas need saaks tööd jätkata.

Peaminister ütles, et otsuse sulgeda Põlva haigla sünnitusosakond 1. oktoobrist ja Valga haigla sünnitusosakond 1. juulist on teinud haigla nõukogud. Ta lisas, et sellise otsuse õigus peabki jääma meditsiinitöötajatele. Samas märkis Ratas, et ta on saanud Valga volikogu esimehe ja vallavanema kirja, milles tuuakse välja soov, et sünnitusosakond jätkaks tööd.

Statistikast rääkides ütles Ratas, et Põlva haiglas sündis 2006. aastal 306 ja 2016. aastal 236 last ehk sündide arv on langenud 80 võrra. Valga haiglas sündis tema sõnul 2006. aastal 247 ja 2016. aastal 132 last ehk sündide arv on vähenenud 115 võrra. Peaminister lisas, et sündivus on langenud ka Kagu-Eesti kolmandas, see tähendab Võru haiglas.

„Ma saan tänase info kohaselt aru selliselt, et meditsiinipersonal mõlemas haiglas ja nõukogu tasandil ütlevad, et nad on valmis sünnitusosakondadega jätkama, aga küsimus on rahalise katte puudumises. Ja see on see, ma arvan, mille üle tuleks debateerida,“ lausus Ratas.

Peaminister toonitas, et lahendus tuleb leida ja kinnitas, et tema on valmis sel teemal lähinädalatel arutelusid pidama. Ta nentis, et konsensuse korral saab valitsus teha reservfondist eraldisi, et erakorraliselt haiglale lisavahendeid anda.

Ratas vastas veel Arto Aasa küsimusele kodakondsuspoliitika, Jaak Madisoni küsimusele uue riigihaldusministri, Liina Kersna küsimusele ministri huvide, Artur Talviku küsimusele väikeaktsionäride ja väikeinvestorite kaitse ning Monika Haukanõmme küsimusele pensionide kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastas Krista Aru küsimusele Kultuuriministeeriumi sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute remondivahendite kohta riigieelarve strateegias alates aastast 2019.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome terviseamet hoiatab: puugivaktsiin ei kaitse puukide eest!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome terviseamet hoiatab, et paljude inimeste arvates kaitseb puugivaktsiin TBE puukide eest, aga tegelikkuses see nii ei ole. Terviseamet THL hoiatab, et vaktsiin ei kaitse ei puukide ega borrelioosi eest, vaid ainult puukide põhjustatud ajukelmepõletiku eest, ja sedagi mitte alati.

Terviseameti spetsialist Jussi Sane märgib, et puugivaktsiin ei anna täielikku kaitset, seda ei anna ükski vaktsiin. Aga hea on see, et see kaitseb üheksal juhtumil kümnest.

Väärarvamused tulevad sellest, et TBE vaktsiini puhul kasutatakse mõistet „puugivaktsiin”. See loob väärarusaama, et vaktsiin hoiab ära nii ajukelmepõletiku kui borrelioosi.

Soomes on puugi põhjustatud ajukelmepõletikku ehk entsefaltiiti tuvastatud järjest laiematel aladel, mistõttu on hakatud inimestele pakkuma võimalust tasuta vaktsineerimiseks – näiteks Lapimaal Kemis.

 

Soome karm reaalsus: enamus välismaale õppima läinutest ei kavatse kunagi naasta. VAATA, kuhu Soomest enim minnakse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Enamus Soomest välismaale õppima läinutest ei kavatse kunagi naasta, kuna Soome tingimusi ning väljavaateid ei peeta ahvatlevaks. Soome kavatseb naasta vaid neljandik välismaale õppima läinutest, selgub haridusameti tellitud uuringust. Pooled ei osanud öelda, kuhu nad elama lähevad ja viiendik kavatseb jääda õppekohaga samasse riiki.

Ebakindlus elukohamaa osas on suurenenud võrreldes 2003. aastal läbi viidud samasuguse uuringuga. Tookord ei osanud ainult 30 protsenti öelda, kuhu nad pärast kooli lõpetamist elama asuvad.

Tulevane elukoht valitakse eelkõige töö ja karjääriga seotud võimaluste põhjal ning üldise keskkonna alusel. Soomet ei peeta aga ahvatlevaks. Soomest hinnatakse põhiliselt puhta looduse ja üldise elatustaseme tõttu.

Mida enam on aga õppimiskohas lähedasi ja sugulasi, seda tõenäolisemalt sinna ka elama jäädakse. Kõige rohkem minnakse Soomest õppima Hollandisse, USA-sse ja Suurbritanniasse.

Küsitluses osales 2016. aasta lõpus ligi 1400 Kelalt õppetoetust saavat välismaal õppivat tudengit. Tookord oli majandus olnud pikka aega mõõnaseisus, mis avaldus ka küsitluse tulemustes.

Peamine põhjus välismaal õppimiseks on uute kogemuste saamine – seda pidas oluliseks 83 protsenti vastajatest. Kolm neljandikku pidas tähtsaks rahvusvahelist karjääri. Levinud põhjused on ka seiklushimu ja välismaal õppimise kogemus.

Kõige tõenäolisemalt naasevad Soome arstiteaduse, veterinaaria ja õigusteaduse tudengid, kes lähevad välismaale õppima seetõttu, et Soomes on neile erialadele raske pääseda. Sellised tudengid lähevad õppima Eestisse, Lätti ja Rootsi, kuna seal on koolidesse lihtsam sisse saada.

Üheksa kümnest tudengist pidas oluliseks Soome õppetoetust. Tasulistel kohtadel õppijate jaoks on omakorda oluline õppelaenu saamine. Vastajatest 62 protsenti maksid oma õpingute eest ise.

Praegu õpib välismaa kõrgkoolides ligi 8000 soome tudengit, kes saavad Kelalt õppetoetust.

Personaalsete uurimistoetuste (PUT) taotlusvoorus esitati 370 taotlust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 30. aprillil lõppes personaalse uurimistoetuse (PUT) taotlusvoor 2019. aastal algavatele uurimisprojektidele. Eesti Teadusagentuurile esitati kokku 370 taotlust, neist 43 järeldoktori, 97 stardi- ja 230 rühmagrandi taotlust. Laekunud taotluste maht kokku on ligikaudu 45 miljonit eurot.

See, kui paljud esitatud granditaotlustest menetlusse võetakse, selgub mai lõpus pärast taotluste tehnilist kontrolli. Menetlusse võetavate taotluste arv võib jääda väiksemaks, kuna taotluste hulgas võib olla selliseid, mis ei vasta taotlemise tingimustele. Mai lõpus selgub samuti taotluste lõplik valdkondlik jaotus.

Rahastuse kogumaht 2019. aastal alustavatele projektidele on umbes 8,7 miljonit eurot.

Taotluste retsenseerimine toimub 2018. aasta oktoobrini ning esialgsed rahastamisettepanekud selguvad novembris. Lõplik rahastamisotsus tehakse pärast 2019. aasta riigieelarve kinnitamist.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul oli eelmise aastaga võrreldes suurem taotluste koguarv (2017. a esitati 328 PUT taotlust) oodatav, kuivõrd sel aastal lõppevad esimesed institutsionaalse uurimistoetuse (IUT) uurimisteemad. Sel põhjusel domineerivad arvuliselt ka rühmagrandi taotlused. „Konkurss grantidele saab olema jätkuvalt väga kõrge. Arvestades head majanduskasvu prognoosi, loodame, et 2019. aasta riigieelarves on võimalik lisaks teadusasutuste baasfinantseerimise märkimisväärsele kasvule leida raha ka uurimistoetuste rahastuse suurendamiseks, et oleks võimalik rahastada rohkem PUT väga tugevaid projekte,“ sõnas Koppel.

Personaalne uurimistoetus  on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus. Personaalsete uurimistoetuste taotluseid menetleb Eesti Teadusagentuur ning neid rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

Lisainformatsioon:
Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja, siret.rutiku@etag.ee, tel: 731 7381

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...181920...26Page 19 of 26