Teisipäev, juuli 15, 2025

Monthly Archives: mai 2018

Ivar Ojaste konverentsil GOOSE 2018: Suur-laukhane ja rabahane pesitseb Eestis üha rohkem

NordenBladet — Märtsikuu lõpus esindas maaülikooli doktorant Ivar Ojaste Eestit rahvusvahelisel hanekonverentsil „GOOSE 2018“, kus ta pidas suulise ettekande teemal „Monitoring of geese in Estonia until 2017“.

„Peamine soov oli rahvusvahelistele teadlastele anda edasi Eestis toimunud riikliku haneseire tulemused, mis järgivad hanepopulatsioonide üldisi trende Euroopas,“ rääkis Ojaste. Ainsa erandina tuli Ojaste sõnul välja tuua hallhani ja valgepõsk-lagle, kelle Eestis pesitsevad populatsioonid on 2018. aastaks pigem stabiliseerunud. „Hallhane puhul on märkimisväärne see, et ajaperioodil 1980–2017 on liigi pesitsevate paaride arv langenud umbes 60%, mis tähendab, et nende pikaajaline trend on jätkuvalt langev.“ Küll aga suurenes valgepõsk-lagle arvukus nii pesitseval kui ka läbirändaval asurkonnal kuni 1999. aastani. „Seejärel toimus ka sel liigil märgatav langus ja stabiliseerumine,“ lisas Ojaste. Seevastu on rabahane ja suur-laukhane trend aga tugeval tõusulainel.

Ojaste leiab, et haneseirega jätkamine on kahtlemata vajalik, kuna see annab üldise teadmise hanepopulatsioonidega toimuvast. „Näiteks hämmastas kuulajaid meie hallhane asurkonna negatiivne trend, mille sarnast infot me teist moodi koguda ei saakski.“ Ta lisas, et spetsiifilisemad hanedega seotud probleemid puudutavad ehk hallhane arvukuse madalseisu põhjuseid ja hanekahjude leevendamise meetmeid. Hanede seiret on Eestis järjepidevalt teostatud juba alates 1960ndatest, riikliku seirena alates 1994. aastast. Riikliku seire vastutav täitja on esimesest seireaastast alates olnud maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.

27.–30. märtsil 2018 Leedus Klaipedas toimunud Lääne-Palearktist hõlmav WI – IUCN Goose Specialist Group hanekonverents „GOOSE 2018“ põhiteemad olid hanepopulatsioonide arvukuse ja leviku dünaamika, rände- ja pesitsusökoloogia ning hanepopulatsioone mõjutavad ja ohustavad tegurid, nagu inimtegevus (st tuulepargid) ja kliima muutumine. Suulise ettekande „Monitoring of geese in Estonia until 2017“ autorid olid Aivar Leito, Ivar Ojaste, Leho Luigujõe ja Renno Nellis.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome Kela: rahvusvaheline press levitas valeinfot – kodanikupalga eksperiment pole läbi

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela lükkab kategooriliselt ümber väited, nagu oleks kodanikupalga eksperiment läbi. Nimelt kestab eksperiment Kela info kohaselt 2018. aasta lõpuni, nagu oli plaanitud. Projekt läheb kuni lõpuni, kinnitas Kela juures projektiga tegelev professor Olli Kengas. Küll aga ei lähe projekt enam praeguse seisuga sealt edasi.

Pärast projekti lõppu käesoleva aasta lõpus tehakse sellest kokkuvõtted. Mõju ei uurita projekti käigus, kuna tulemuste avalik arutelu võib selle käiku mõjutada.

Eksperiment algas 2017. aasta algul ja selles osaleb 2000 juhuslikult valitud töötut inimest, kes saavad igas kuus kohustustevabalt 560 eurot kätte. Projekti eest vastutab Kela.

Projekti eesmärk on katsetada, kuidas sotsiaalturvalisuse lihtsustamine aitab kaasa inimeste töö leidmisele. Lisaks uuritakse eksperimendi käigus mõju inimeste heaolule ja kogemusi ametkondadega suhtlemisel.

Mõned päevad tagasi levis rahvusvahelises pressis kulutulena uudis, et Soome kodanikupalga eksperiment on lõppenud.

Peitusemäng taimeriigis: osa liike elab mulla all aastaid varjuelu. Salapärase nähtuse uurimiseks kõrvutasid 12 riigi, teiste seas ka Eesti Maaülikooli teadlased, pikaajalisi uurimisandmeid 114 taimeliigi kohta

NordenBladet — Ehkki fotosüntees on taimede kasvuks eluliselt vajalik, on osad liigid saavutanud evolutsiooni käigus võime pidada pikemaid kasvupause nina mulla seest välja pistmata. Teadlased on leidnud rida liike, mille varred või mugulad suudavad paremaid olusid oodates mulla sees elus püsida kuni paarkümmend aastat.

Salapärase nähtuse uurimiseks kõrvutasid 12 riigi, teiste seas ka Eesti Maaülikooli teadlased, pikaajalisi uurimisandmeid 114 taimeliigi kohta. Taimedest pooled olid erinevad orhideed. Uurijatele pakub suurt huvi, mis põhjustel loobuvad osad taimed aastaks või ka märksa pikemaks perioodiks maapealsete varte kasvatamisest. Samuti see, kuidas suudavad taimed varte või mugulate kujul nii pika aja vältel ellu jääda ilma igasuguse fotosünteesita.

Uurimishüpoteesiks oli, et maa-aluse eluviisi kasuks “otsustavad” taimed rohkem põhjapoolsetel laiuskraadidel, kus kaugeltki igal aastal ei ole suvi taimede kasvuks soodne. Andmed näitavad aga vastupidist: mida lähemale ekvaatorile, seda sagedamini võtavad taimed maapealsest elust “puhkepause”.

Ümber sai lükatud ka teine hüpotees. Kui teadlased eeldasid, et varjatud eluviis on omane pigem pikemaealistele taimedele, siis selgus hoopis, et lühemaealised ning seentoidulised taimed jätavad sagedamini maapealsed osad kasvatamata.

Äsja ühes hinnatumas ökoloogiaalases väljaandes “Ecology Letters” ilmunud lugu on väga pikaaegse rahvusvahelise uurimistöö tulemus, kinnitas maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juhtivprofessor Tiiu Kull. Näiteks kauni kuldkinga uurimisega on Eestis tema sõnul tegeletud juba üle 30 aasta, kuid väärtuslikke andmeid leiab ka mitmete teiste liikide kohta. Muu maailma teadlased on Eestist kogutud uurimisandmetest väga huvitatud ning näiteks Tokio ülikooli teadlane Richard P. Shefferson on Eestis iga-aastane külaline, lisas Kull.

Mõne aasta eest otsustati ühiselt hakata taimede sedasorti käitumist lähemalt uurima ning lõpuks andis uurimistöövalmimisse oma panuse kümneid teadlasi. Eestist lõid kaasa veel Kadri Tali ja Ülle Püttsepp.
Uurimisandmetele tuginedes jõudsid teadlased järeldusele, et maapealse kasvu tagab stabiilne ja häiringutevaba keskkond. Küll aga on jätkuvalt liiga vähe andmeid selleks, et olla kindel, milline stressiallikas konkreetselt mõjutab taimi latentsele eluviisile. Seda püütakse kindlaks teha lähemate aastate uurimistöös.

Artikkel (https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1111/ele.12940) on pälvinud juba tähelepanu ka rahvusvahelises meedias:

http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-5636715/Rip-Van-Winkle-plants-hibernate-soil-20-years.html

https://www.telegraph.co.uk/science/2018/04/19/common-british-flowers-can-stay-dormant-underground-20-years/

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Venemaa toob taas tuumaallveelaeva Soome lahte

NordenBladet — Venemaa Põhjalaevastiku tuumaallveelaev osaleb ka tänavu Peterburis sõjalaevastiku päeva paraadil Neeva jõel. Paraad toimub 29. juulil, vahendab Norra väljaanne Barents Observer.

Paraadil osaleb üks kolmest Venemaa Oscar II klassi allveelaevast. Selle klassi allveelaevadel on kaks tuumareaktorit ja neile mahub 24 tiibraketti. Oscar II allveelaevad on ligi 30 aasta vanused.

Põhjalaevastiku Oscar II klassi allveelaevade nimed on Voronež, Smolensk ja Orel. Nende sõsarlaev Kursk uppus 2000. aastal. Laevade baas on Põhja-Jäämere ääres Murmanskis.

Möödunud aastal osales Neeva laevastikuparaadil allveelaev Dmitri Donskoi. Laeva liikumine Jäämerelt Soome lahte tekitas palju elevust. Dmitri Donskoi on samuti vana, aga maailma suurim. Donskoi liikus Soome lahte veepinnal.

Oscar II klassi allveelaevad on 155 meetrit pikad ja 18 meetrit laiad ehk paarkümmend meetrit lühemad kui Donskoi.

Laevastikuparaadil Peterburis osaleb tänavu Vene allikate teatel ligi 40 alust.

Kole pilt Soome lõunarannikul: pinnale ujub mädanenud kala ja hülgekorjustega täidetud mõrdasid

NordenBladet — Soome lõunarannikul on viimastel päevadel täheldatud mädanenud kala ja hülgekorjustega täidetud mõrdade pinnale ujumist. Piirivalve selgitab, kas tegemist on kalastusalase kuriteoga. Hamina läheduses ujus ligi nädal aega tagasi pinnale mõrd, mille sisu oli täiesti mädanenud. Keskkonnaametnikud on käinud asja kontrollimas koos linna esindajatega.

Mõrras oli kolm hüljest ja mädanenud kalu. Saak oli raske ja seda polnud võimalik välja tõsta.

Info asja kohta on edasi antud merevalvele. Piirivalve kinnitas, et on alustanud asja kohta menetlust.

Mõrra omanik on elukutseline kalur Jyri Langi. Tema väitel olid mõrda sattunud hülged, aga kala seal polnud.

Hülged jättis ta enda sõnul mõrda teadlikult. Tal lihtsalt polnud neid kuhugi panna. Kui ta oleks nad jätnud jää peale, oleks nad jõudnud lainetega supelranda.

Hülged on kavas välja tõsta ja uputada kaugemale merre.

Teised kalurid on postitanud sotsiaalmeediasse pilte mõrdadesse jäänud hüljestest ja kaladest juba varem. Tegemist on pikaajalise probleemiga. Põhjuseks peetakse seda, et kalastuseks antakse välja liiga palju püügilube.

Jyri Langi väitel on probleem selles, et hülgeid on liiga palju.