NordenBladet – Tallinna linnavalitsus otsustas toetada linnavolikogu otsuse eelnõu, mis näeb ette kirjanik Jaan Krossile mälestusmärgi pĂĽstitamise.
Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peab linnavalitsus püstitama aukodanikule Jaan Krossile mälestusmärgi 2020. aastal, rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Vastavasisulise linnavolikogu otsuse eelnõu esitasid linnavolikogu liikmed Mihhail Kõlvart, Jaak Juske, Õnne Pillak, Urmas Reitelmann ja Riina Solman.
Jaan Kross on aastast 1998 Tallinna vapimärgi kavaler. 19. veebruaril 2020. aastal möödub mitmekordse Nobeli kirjandusauhinna kandidaadi sünnist sada aastat. Arvestades Jaan Krossi kohta Eesti ja Tallinna kultuuriloos peab Tallinna linn oluliseks püstitada talle mälestusmärk. Põlise tallinlase Jaan Krossi panus Eesti kirjandusloos on hindamatu. Ta on mitmes oma romaanis („Kolme katku vahel“, „Wikmani poisid“ jt) kajastanud erinevaid Tallinna ajalooperioode.
NordenBladet – Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ĂĽrituste sari „Muinasjutt algab“. Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pĂĽhendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse ĂĽritust, nendest neli ĂĽritust on kord kuus märtsist juunini.
Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu).
2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeva ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva puhul uuritakse klassikalisi motiive muinaslugudes – lihtrahva seas üleskasvanud prints; hällis vahetatud kuningapoeg; noorim vend saab kuningaks (Metsluiged, Kolm venda õnne otsimas).
Euroopa päeval, 9. mail meenutatakse Euroopaga seotud lugusid – Euroopa nimi; õilis valitseja toob maale rahu; koletisetapjast kangelane (Europe röövimine, Kuningas Arthur ja ümarlaua rüütlid, Püha Jüri ja draakon).
Eesti lipu päevaks, 4. juuniks on muinasjutud valitud lipuvärvide järgi: Sinihabe, Väike söepõletaja, Lumivalguke ja seitse pöialpoissi.
Kõik sarja kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, kaitsnud ajaloo populariseerimise alase doktoritöö, kommenteerinud Austria päevapoliitikat ning teinud kaastööd raadiojaamadele jm meediale. 2017. aastal ilmus Milvi Martina Piiril raamat „Uppunud mets. Austria muinasjutud“.
Milvi Martina Piiri sõnul osutavad muinasjutu klassikalised avasõnad „Elas kord …” vägevatele kuningatele, vaestele talutĂĽdrukutele, kurjadele nõidadele, nutikatele noormeestele, ilusatele printsessidele. „Populaarsed muinasjututegelased on kindlates rollides tĂĽpaaĹľid, kes elavad ja tegutsevad „ammusel ajal” ja „kaugel maal”. Siiski pole muinasjutud ainuĂĽksi fantaasia vili. Ammused traagilised, humoorikad ja õpetlikud sĂĽndmused on ergutanud rahva kujutlusvõimet ja omandanud muinasloo vormi, kuid paljude tuumaks on ajaloos tegelikult elanud inimesed ja nendega reaalselt aset leidnud sĂĽndmused. Sageli on võimalik see seos taastada. Näiteks võib muinasjuttu Sinihabemest alata sõnadega: „Elas kord viieteistkĂĽmnenda sajandi Prantsusmaal aadlimees nimega Gilles de Rais …”,“ rääkis Piir.
Üritusest osavõtt on tasuta.
Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas. Euroopa kultuuripärandiaasta kavaga saab tutvuda www.parandiaasta.ee.
NordenBladet – Algasid Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja asemele nĂĽĂĽdisaegse hoonestuse rajamist ette valmistavad tööd. „Ehitushankel parima pakkumise teinud Nordlin Ehitus OĂś alustas praeguse hoone lammutamist ning rajab järgmiseks kevadeks selle asemele uue moodsa hoone, kuhu lisaks kultuurikeskuse ruumidele on kavandatud ka linnaosa valitsuse uued administratiivruumid,“ ĂĽtles abilinnapea Eha Võrk. „Nurgakivi pannakse uuele hoonele mais.“
Kultuurikeskuse Kaja inventar ja huviringide tegevused koliti ajutistele pindadele. Ürituste läbiviimisel tehakse koostööd Nõmme Kultuurikeskusega ning Glehni lossiga. „Vahepealne aeg valmistab küll üksjagu ebamugavust, ent juba aasta pärast on meil kauaoodatud nüüdisaegsete võimalustega uus kultuurikeskus, kus huvitegevustega palju jõudsamalt ja tõhusamalt jätkata,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
„Praegune hoone on ju ehitatud hoopis kinoks ning hiljem kultuurikeskuseks kohandatud,“ ütles Võrk. „Paratamatult ei vasta selline kohandatud hoone kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele.“
Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoones saab olema ruumi kokku 4000 m2. Uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte, lisaks huviringide ruumid ja bändide harjutusruum, riietus-, abi- ja tehnilised ruumid ning dekoratsioonide ladu.
Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.
Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.
Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt.
NordenBladet – Rahvastikuregistri andmeil elas 1. märtsi seisuga pealinnas 449 604 inimest, veebruaris kasvas pealinna elanike arv 444 inimese võrra. Eelmise aasta jooksul kasvas pealinna elanike arv 5141 inimese võrra – 2017. aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest, uue aasta 1. jaanuari seisuga aga 448 764 inimest.
2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 33 460 inimese ehk 8% võrra. Seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas aga pealinna elanikkond lausa 10 069 inimese võrra.
Tallinnas elavate inimeste arv on 15 aastaga kasvanud rohkem kui 70 000 inimese võrra. Seisuga 1. jaanuar 2003 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 377 890 inimest.
400 000 piiri ületas tallinlaste arv 1. septembriks 2004, kusjuures 2003. aasta jooksul kasvas ametlik Tallinna elanikkond rekordiliselt lausa 14 416 inimese võrra.
Täpsemat infot Tallinna linnaosade kohta vaata Tallinn.ee lehelt SIIT
NordenBladet — Lapsevanemaks olemine võib kohati väga raske olla. Eriti just need hetked, kui vaja vastata lapse küsimusele, miks ema ja isa ei ela enam koos. Huffington Post jagab südantlõhestavaid küsimusi, mida lahkuläinud vanemate lapsed küsinud on.
Lahkuminek võib paarile olla stressirohke, aga see on keeruline ka järelkasvule. Lapsel on raske mõista, miks vanemad ei ela enam koos või ei tee ühiselt asju. Need on küsimused, mida lapsed vanemate lahkumineku peale küsivad:
1. “Ma soovin, et sina ja issi elaksite samas majas. Kas te ei võiks olla korterikaaslased? Kasvõi minu pärast?”
2. Kui rääkisin oma 6-aastasele pojale lahkuminekust,kĂĽsis ta, kas temast saab nĂĽĂĽd isata laps? See tegi haiget.”
3. “Kas uus naine on meie tädi või kes ta on? Sest meil juba on ju ema.”
4. “Laps kĂĽsis 5-aastasena: Millal teie sĂĽda ĂĽtles ajule või aju sĂĽdamele, et te pole enam armunud?”
5. “Miks isa oma lubadust murdis? Isa lubas kolida meie lähedale, aga läks hoopis teise linna elama.”
6. “Mis siis juhtub, kui ma abiellun, aga te ei suuda isaga isegi samas ruumis viibida?”
7. “Miks isa ei armasta meid enam?” Lapsed pole näinud oma isa juba 1,5 aastat.
8. “Miks sa ei jää enam meile ööseks?” ja hiljem “Miks sina ja ema ei lepi ära?”
9. “Miks sina ja issi ei jäänud kokku ega proovinud ära leppida? Te peaksite olema tiim ja tiim teeb ju koostööd, või mis?”
