NordenBladet — Valmistoitu tootvad ettevõtted kasvatasid 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul oma müügitulu peaaegu kümnendiku võrra. Suurenemine tulenes eeskätt kasvanud välisnõudlusest, kuid vähesel määral tõusis ka müük koduturul, selgub Maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2017. aasta 9 kuu ülevaatest. Samas oli kasvanud kulude tõttu kogukasum 10,6% väiksem kui eelneval aastal samal perioodil.

„Valmistoitu tootvate ettevõtete 2017. aasta 9 kuu müügitulu oli 201,6 miljonit eurot, kasvades aastases võrdluses 8,8%.  Müügitulu suurenemine tuleneski eeskätt kasvanud välisnõudlusest,“ ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas eksport ligi 15%. Eksport kasvas eelkõige suurenemisest euroala riikidesse (+28%), mis tuleneb meie oluliste kaubanduspartnerite – Soome, Läti, Leedu – majanduse elavnemist. Vähesel määral tõusis ka müük koduturul. Taavi Kandi sõnul võis toidukaupade kiire hinnatõus olla üks sisetarbimist pidurdavaid tegureid – aastases võrdluses kasvas toidukaupade tarbijahinnaindeks 5,8%.

Valmistoitu tootvate ettevõtete kogukasum 2017. aasta 9 kuuga oli 12,7 miljonit eurot ehk 10,6% väiksem kui eelneval aastal samal perioodil. Kasumi kasvu pärssis kulude, sh tööjõukulude kiire kasv ning kütuse kallinemine. Kulud tõusid 188,9 miljoni euroni, mida oli 10,4% rohkem kui eelneval aastal samal perioodil.
Mainitud perioodil kasvas ettevõtete investeerimisaktiivsus. Materiaalsesse põhivarasse investeeriti 2017. aasta 9 kuuga 7,2 miljonit eurot ehk poolteist korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Oluliselt suurenesid investeeringud ehitusse ja rekonstrueerimisse, samal ajal vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse ehk potentsiaalsesse efektiivsuse kasvu,. See võib ka olla üks põhjuseid, miks viimastel aastatel tööviljakus on enam-vähem muutumatuna püsinud. Valmistoitu tootvates ettevõtetes loodi 2017. aasta 9 kuuga 11,4 tuhat eurot lisandväärtust töötaja kohta, mida oli vaid 0,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Valmistoitu tootvates ettevõtetes tegutseb keskmiselt 17,7% toiduaine- ning 2,5% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest. Statistikaameti andmetel oli valmistoitu tootvates ettevõtetes 2017. aasta 9 kuu keskmine tööga hõivatute arv 2649 inimest. Aastases võrdluses suurenes hõive 170 inimese võrra (+6,9%).

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 130–140 valmistoitu tootvat ettevõtet (juriidilisi isikuid). Vaatamata suurele ettevõtete arvule annavad neli suuremat tööstust ligi 60% valmistoitu tootvate tööstuste müügitulust. Suurima osakaaluga on suhkrust kondiitritoodete ja maitseainete tootmisega tegelevad ettevõtted.

Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Ülevaates kasutatud Statistikaameti lühiajastatistika andmed on võetud 2018. a 6. jaanuari seisuga.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 24. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis mahemajanduse tervikprogrammi nõukoja istung, kus tehti kokkuvõtted 2017. aastal tehtust, tutvustati mahemajanduse tervikprogrammi programmdokumenti ja lepiti kokku edasistes tegevustes.

„Eilne kohtumine oli mahemajanduse tervikprogrammi jaoks oluline samm jätkutegevuste planeerimisel,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „2017. aastal töötati välja suurem osa mahemajanduse tervikprogrammist. Tänasel kohtumisel kiitis mahemajanduse tervikprogrammi nõukoda programmdokumendi põhimõtteliselt heaks, vaja on vaid kohati sõnastust täpsustada.“

Leiti, et kõikides valdkondades tuleks rohkem tähelepanu pöörata tarneahela arendamisele ja statistika kogumisele ning soodustada tuleks ettevõtjate koostööd ja infovahetust eksporditurgudele jõudmisel. Metsanduses tuleks täiendavalt tegeleda sellega, et laieneks Eesti erametsade sertifitseerimine rahvusvaheliste metsamajandamise standarditega. Eesmärkides lepiti näiteks põllumajandus- ja toiduvaldkonnas kokku, et mahetoodangu ekspordikäivet tuleks suurendada 50 miljoni euroni, mis oleks praeguse ekspordimahu kolmekordistamine.

„Leppisime kokku tegevussuunad ning kindlasti jätkame toimkondade ja nõukoja kokkusaamistega,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Pärast täpsustuste sisseviimist tervikprogrammi esitame selle veebruaris heakskiitmiseks Vabariigi Valituse majandusarengu komisjonile.“

Mahemajanduse tervikprogrammis (aastateks 2018–2021) kirjeldatakse mahemajanduse valdkondade hetkeseisu, ekspordi edendamise võimalusi ja lahendamist vajavaid kitsaskohti igas valdkonnas. Lepiti kokku, et programmi rakendamine käib kaheaastaste tegevuskavade kaudu. Tegevuskavade sisu tuleb nii toimkondadest kui ka nõukojast ning tegevused kinnitab nõukoda. Nõukoda koondab seotud huvigruppide ja ministeeriumide esindajaid.

Taust
Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT