NordenBladet — 26. jaanuaril arutati sektoriga Maaeluministeeriumis Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, mis aitab vältida tarbijate eksitamist toidu põhikoostisosa päritolus. „Eelnõu eesmärk on tagada tarbijate ootuste täitmine ning nende õiguste kaitse olukorras, kus tarbijale võib jääda petlik ettekujutus toote põhitooraine päritolust,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Sellisel juhul tuleb tooraine tegelik päritolu selgelt välja tuua.“
Eelnõu eesmärk on anda teavet toidu (valmistoote) põhikoostisosa päritolu kohta, kui märgistusel esitatud päritoluviide võib tarbijat eksitada. Seega kui esitatakse viide toidu päritoluriigile või lähtekohale ja see erineb põhikoostisosa päritolust, peab välja tooma ka põhikoostisosa päritolu. Päritoluviitena käsitletakse sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest tarbija võib teha järeldusi tooraine päritolu kohta.
Kohtumisel tutvustati eelnõu sisu, kus toodi välja toidu põhikoostisosa päritolu esitamise võimalused ja viisid, samuti juhud, mida edaspidi reguleerida plaanitakse. Kõne all olid ka määruse kohaldamine ning üleminekumeetmed, samuti toodi näiteid toidu põhikoostisosa päritolu esitamisest. Koos sektoriga arutleti tekkinud küsimuste üle ja kohalolijatel oli võimalik oma vaateid teistega jagada.
„Kõige olulisem on, et sektoril jääks piisavalt aega muudatustega kohenemiseks,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Samuti on väga tähtis, et määruse sisu oleks Euroopa Liidu üleselt üheselt arusaadav ning tingimused kõigile võrdsed.“
Oma ettepanekud saab edastada ka Euroopa Komisjonile, kes küsis avalikkuselt käesoleva aasta alguses eelnimetatud päritolumärgistuse rakendusmääruse kohta tagasisidet. Rakendusmääruse eelnõu kohta saab tagasidet anda 1. veebruarini Euroopa Komisjoni lehel (inglise keeles).
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Erihoolekande teenusekohtade kaasajastamise II voorus esitati sotsiaalministeeriumile õigeaegselt 30 taotlust: kolm taotlust teenusekohtade reorganiseerimiseks ning 27 taotlust uute kohtade loomiseks. Taotlusi sai esitada 24. jaanuarini.
„Erihoolekande kaasajastamisega loome psüühika- ja intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning toetame nende võimalikult iseseisvat hakkamasaamist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „See on üks olulisemaid sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetame inimeste aktiivsust ja võrdväärset osalemist ühiskonnaelus – anname neile võimaluse oma lähedastega rohkem suhelda, ennast teostada, olla aktiivsed ning leida endale sobiv rakendus. Kogukonnapõhiste teenusekohtade loomisega saavad inimesed, kes on seni elanud oma perekondade hoole all, edaspidi paindlikuma teenuse. See vabastab perekonnaliikmed ülemäärasest hoolduskoormusest ja võimaldab neil minna tööle ning osaleda ühiskonnaelus. Kohalike omavalitsuse ja kogukondade poolt pakutavad teenused on siinkohal olulise tähtsusega.“
Uute teenusekohtade loomiseks on taotletud 11,9 miljonit eurot, millele lisandab omafinantseering 3,54 miljonit eurot. Kokku soovitakse luua 686 uut teenusekohta.
Teenusekohtade reorganiseerimiseks on taotletud 6,55 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendeid, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1,16 miljonit eurot ning 0,45 miljonit eurot omafinantseering. Taotlustega on kokku kavandatud reorganiseerida 154 teenusekohta.
Erihoolekande kaasajastamise teise taotlusvooru jaoks on ette nähtud 11 843 285 eurot ERF vahendeid, millele lisandub omaosalus.
Rahandusministeerium kontrollib järgnevate nädalate jooksul projektide vastavust nõuetele ning vajadusel palub taotluste parandamiseks täpsustusi. Edasi suunatakse projektid valikukomisjoni, kes hakkab projekte hindama ning moodustab koondhinnete alusel projektide nimekirja. Vastavalt hindamise tulemustele ja ERF vahendite eelarvele koostab Rahandusministeerium taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõplikud tulemused selguvad maikuuks.
Esitatud taotluste maakondlik jagunemine (ESIALGNE)
Planeeritud kohti taotlustes
Harju maakond
186
Hiiu maakond
20
Ida-Viru maakond
69
Järva maakond
10
Lääne maakond
30
Lääne-Viru maakond
30
Pärnu maakond
105
Saare maakond
60
Tartu maakond
117
Valga maakond
85
Viljandi maakond
90
Võru maakond
38
KOKKU
840
29. jaanuar 2018
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Möödunud aastal, 21. novembril toimus Tallinnas, Erinevate Tubade Klubis seminar „Brändi litsentseerimine. Minu intellektuaalomand rahvusvahelisel turul“. Puupüsti loovettevõtjaid täis saalile rääkisid brändi litsentseerimisest kui uusi võimalusi avavast ärimudelist maailmas hästi tuntud põhjamaiste kaubamärkide, muumitrollide ja Rovio litsentseerimise kogemusega asjatundjad, aga ka Eesti ettevõtjad ning jurist.
Millest me räägime, kui räägime brändi litsentseerimisest? Kati Uusi-Rauva (AGMA, Soome) andis terminitele järgmised seletused: brändi litsentseerimine tähendab oma brändi kasutamise loa andmist teistele osapooltele. Selles tehingus on kaks osapoolt: litsentseerija kui brändi omanik ning litsentsi saaja, kes saab õiguse kasutada teise osapoole brändi teatud tingimustel. Brändi litsentseerimiseks peab tootemargil olema äripotentsiaal ning see peab olema juba ka tuntud. Agente koondava agentuuri AGMA juhi sõnul annavad agendid brändi litsentseerimise protsessis loomeinimestele võimaluse tegeleda rohkem loominguga ning vähem müügiga. „Brändi omanik saab litsentseerimisest tasude näol kasu, see on hea turunduskanal ja kergendab uutele turgudele sisenemist partnerluse kaudu. Litsentsi kasutaja saab teise brändi abil oma edu kasvatada,“ selgitas AGMA juht. Tema sõnul võiks litsentseerimist vaadelda kui äristrateegia osa.
Litsentseerimise turu maht on 272 miljardit USD. Suurim litsentseerija on Disney. Põhjamaadest on suurimad tegijad Lego, Muumid ja Rovio.
Sellest, kuidas kunstiteosest saab litsentsimisobjekt, rääkis muumitrollide näitel tänaseks ülieduka Moomin Character Ltd litsentsimisjuht Roleff Kråkström. Perefirmana haldab ettevõte kõiki Tove Janssoni armastatud tegelaskujude kasutamisega seotud lepinguid. Väga erandlik on muumide brändi puhul ka selle pikaealisus – see on kestnud juba kolm põlvkonda. Kråkströmi sõnul domineerib meelelahutusäris aga skeem, kus ükski toode ei ela naljalt pikemalt kui 3 aastat. Muumide brändi haldavale ettevõttele tõi tõusu brändi korrastamine: turul olevatel toodetel ühtlustati tegelaskujud ja vaadati üle brändi väärtuste kasutamine. Oluline oli, et Tove Janssoni loodud tegelaskujud kannaksid ka toodetel tema väärtusi: sõbralikkus, võrdsus, tolerantsus, julgus, vabadus, armastus, seiklushimu, loodusega arvestamine. Samuti ühtlustati ja kaasajastati üle maailma asuvate muumide poodide välimust ja loodi kindlad reeglid turunduse jaoks. „Redisainisime brändi ja seostasime selle väärtustega. Universaalsed väärtused sobivad kõigile rahvastele, meil on ka üks ühine veebileht,“ rääkis Kråkström. „Me ei müü toodet, vaid väärtust ning võtame ainult kliente, kellel on samad väärtused,“ rõhutas ta.
Ettevõte on viimase 9 aasta jooksul kasvanud ligi 1000% ning litsentseerimisel on väga kindel koht nende äristrateegias. „Alustasime 6 miljoniga taskus, praegu on 35 miljonit ja ettevõtte väärtus on kasvanud 700 miljoni euroni. Oleme maailma kiireimad litsentseerimislepingute sõlmijad, Disneyl on küll kõik ressursid, meie oleme aga kiiremad,“ rääkis Kråkström.
Brändidega kauplemisest kui uuest ärimudelist rääkis Heikki Laaninen agentuurist 5th Wave Brands, kes on töötanud ka Rovios Angry Birdsi litsentseerimisjuhina. 5th Wave keskendub nii meelelahutusele kui disainile. Laanineni sõnul toimub suurim osa litsentseerimisärist meelelahutusäris ning põhitrend on loodud tegelaskujudest mänguasjade, rõivaste, suveniiride jne valmistamine. Disaini tootetmarkide puhul on litsentsimine tema sõnul keerulisem, ent disainibränd võib turul püsida kauem kui meelelahutusbränd. Litsentseerimine võib ka globaalses mõttes väiksele disainiettevõttele olla hea turunduskanal ning viis uutele turgudele sisenemiseks. Näiteks tõi ta Soome tekstiilibrändi Finlayson, mis on litsentsimise abil sisenenud ja saanud populaarseks Aasia turul. Teisest küljest ergutas Finlayson ise oma müüki tuntud Soome gaykunstniku Tom of Finlandi teoste kasutamisega oma toodetel – milleks tekstiilifirma võttis omakorda kasutusele aga Tom of Finlandi brändi litsentsi.
Dan Mikkin (Brand Manual, Eesti) selgitas, miks on vaja brändi. Tema sõnul on see valiku tegemist hõlbustav vahend ning aitab müüa toodet või teenust. Oluline on aga mõista, et bränd ei ole logo, vaid ”see, mis jääb sinust maha siis, kui lahkud toast.” Mikkini kindel soovitus kuulajatele on küsida brändi arendamisel sõltumatut nõu: „Bränd on kellegi teise ettekujutus sinu tootest ja seda on võimalik mõjutada. Iga inimene, kes mingit toodet pakub, armastab seda ja tal on selle suhtes klapid peas. Oluline on küsida õigesti,“ rõhutas ta.
Oma kogemustest seoses tootemargi vargusega rääkis Eestis disainitud elektrilise jalgratta Stigobike tegevjuht Ardo Reinsalu. 2013. aastal patenteeritud jalgratas hakkas kiiresti meeldima ka tuntud noore investoriga Hiina tootjale, kes patenteeris ratta koopia, sisuliselt ka nime (Stigost sai Sitgo) ning kopeerisid sisuliselt üks-ühele ka Stigo veebilehel olnud tekstilise info. Ettevõte otsustas vastata sotsiaalmeediakampaaniaga, kasutades ära Hiina ühiskonna üht tuumväärtust – austust vanemate inimeste vastu. Nii kirjeldaski Stigobike´i disainer Mati Õunapuu sotsiaalmeediapostituses, mida ta tunneb, kui nooremad inimesed tema tagant sisuliselt varastavad. Postitus sai ülipopulaarseks ja lugu jõudis ka Hiina meediasse, kusjuures ajakirjandus võttis eestlaste poole. Reinsalu jagas oma kogemusest lähtuvaid soovitusi brändi kaitsmiseks: avalda oma patent võimalikult hilja; püüa kohe ka uudisega meediasse jõuda, et jääks järgi ajaline jälg; too oma toode võimalikult kiiresti turule; brändi varguse korral vali võitluseks kohalikele oludele sobiv moodus (s (juriidiline vaidlus, vestlus, kokkulepped, piiride jagamine, meedia+ sotsiaalmeedia, riiklik tasand, ametnikud).
Brändide loomise litsentsimise juriidilistest aspektidest rääkis PwC Legal Baltics advokaat Pirjo Jha. Ta andis ülevaate litsentside liikidest ning sellest, mida kujutab endast litsentsileping; samuti erinevatest asjakohastest juriidilistest terminitest. „Tavaliselt tulevad ettevõtjad advokaatide juurde siis, kui on mingi probleem juba tekkinud,“ tõi Jha näite, rõhutades aga: ”Suhtuge teemasse tõsiselt ja tehke kohe alguses põhjalikud lepingud.” Ta soovitas intellektuaalomandi lepingus kirjeldada poolte õigusi kirjeldada vähemalt poolel leheküljel ning reguleerida seal kõikvõimalikud olukorrad: mida on lubatud brändiga teha, kus ja kui kui kaua tohib seda kasutada, mis juhtub lepingu üles ütlemise korral, kas brändi on lubatud tootelt eemaldada, kes seda veel võib kasutada (nt filiaalid), tasu maksmise kord jne.
NordenBladet — Ametnikud ja teised avaliku sektori töötajad, kes soovivad õppida Põhja- ja Baltimaade kolleegide kogemustest ning jagada avastamist väärt kogemusi, ideid ja plaane, on alates 15. jaanuarist oodatud esitama oma taotlusi avaliku halduse mobiilsusprogrammi. Taotlusvoor toimub üks kord aastas ning tähtaeg on 30. märts. Taotlemine ja aruandlus on lihtne ja mugav – kõike saab teha veebilehe NB8-Grants kaudu.
Rahastuse saamiseks tuleb projekti kaasata partnerid vähemalt kolmest riigist: Põhjamaade taotlejad külastavad vähemalt kaht Balti riiki ja Baltimaade taotlejad külastavad partnereid vähemalt kahes Põhjamaade riigis.
Mobiilsusprogrammi projektides osales 2017. aastal 330 ametnikku
2017. aastal kiideti heaks 61 taotlust kogusummas 304 671 eurot. Mobiilsusprogrammi toetatavates projektides osaleb kokku 330 ametnikku ning projektid jagunevad üsna ühtlaselt kõigi osalevate Põhja- ja Balti riikide vahel. Kõige enamates projektides osaleb Soome (50), seejärel Rootsi (43), Norra (42), Leedu (34), Läti (27), Taani (26), Eesti (21), Island (20).
Programm on ametnike seas hinnatud
2016. aastal sai toetust Islandi keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Hugi Olafssoni projekt, mille eesmärgiks oli uurida kliimamuutuste juhtimist Eestis ja Lätis. Olafssoni sõnul on hea koostöö ning kogemuste vahetamine eriti väärtuslik väikestele riikidele, kelle ees on keerulised väljakutsed – nagu näiteks kliimamuutused. ”Islandi ja Balti riikide vahel on selles vallas juba head suhted,” räägib Olafsson. ”Ma usun, et see on abiks kõigile, kuna meie riigid on üsna väiksed ja meie käsutuses on vähem ressursse kui suurematel riikidel. Lisaks formaalsetele visiitidele ja kohtumistele muudavad selle projekti käigus loodud kontaktid hõlpsamaks igasuguse suhtluse kolleegidega, mis on ülimalt väärtuslik.”
Leedu kõrghariduse kvaliteedi tagamise keskuse esimees Ina Marija Šeš?ilien? taotles toetust rühma õppekäiguks Taanis, Soomes ja Norras asuvatesse Põhjamaade kõrghariduse kvaliteedi tagamise ametitesse 2017. aastal. Nende sooviks oli jagada Põhjamaade partneritega eri hindamismudelite kogemusi. ”Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogramm vastas meie ootustele (tegelikult suisa ületas neid),” ütleb Šeš?ilien? . ”Jagasime kogemusi oma Põhjamaade kolleegidega ning saime hulgaliselt näiteid, mida töö edasisel parandamisel silmas pidada. Põhja- ja Baltimaade koostöö muutus tänu projektile nähtavamaks ning paremaks, samuti õnnestus meil koostöösse rohkem inimesi kaasata.”
Taotlemine on lihtne
Elektroonilises taotlussüsteemis veebilehel http://www.nb8grants.org/ saab taotlusi esitada alates 15. jaanuarist 2018. Palun lugege hoolikalt läbi suunised ja hakake aegsasti projektipartnereid otsima. Taotluse esitamiseks on vaja elektroonilises süsteemis kasutaja luua ja/või sisse logida. Taotlust saab täita kuni tähtaja lõpuni mitmes järgus. Ärge unustage esitada taotlust õigetähtaegselt, hiljemalt 30. märtsil 2018!
Küsimuste korral aitab teid:
Madis Kanarbik, programmi koordinaator
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Tel: +372 742 3625
NordenBladet — 2018. aastal jätkuvad mitmed Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammid, kust on võimalik rahastust taotleda koostööks nii kultuuris, hariduses kui ka vabakonnas. Jätkuvalt toetatakse eraldi programmidega ka kultuuritegijate ning avaliku sektori töötajate mobiilsust Põhja- ja Baltimaades.
Kõiki toetusvõimalusi tutvustavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunikud lähemaltinfopäevadel.
