Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: november 2017

Helsingis läheb bussisõit odavamaks

NordenBladet — Helsingis läheb ühistransport järgmisest aastast oluliselt odavamaks, kuna mobiilipileti hind lastakse sooduspileti tasemele ja öine juurdehindlus kaob ära. Samas tahetakse tõsta piletita sõidu eest makse senise 80 euro pealt 100 euro peale, vahendab Helsingin Sanomat.

Mobiilipileti hind langeb 2,9 eurolt 2,2 eurole. Helsingi piirkonna nn seutulippu hind langeb 5 euro pealt 4,2 eurole. Uued hinnad kehtivad alates 2018. aasta algusest.

Kuupiletite, sooduspiletite ja eelmüügist ostetud ühekordsete piletite hind ei muutu.

Öine juurdehindlus kaotatakse ära, kuna see ei toonud erilist tulu, kuna inimesed kasutasid kuupileteid. Samas kasutavad paljud inimesed ööbusse tööle sõitmiseks, mistõttu on nende kõrgem maksustamine ebaõiglane.

Kuupiletite kasutajatel kadus öine juurdehindlus juba 2013. aastal.

Mobiilipiletite kasutamine on hüppeliselt kasvanud ja see moodustab valdava osa piletite müügist 2020. aastaks. Kuupileti ostmine mobiili kaudu saab võimalikuks tuleva aasta keskel.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomest on saamas Euroopa suurim uraanitootja

NordenBladet — Seoses uraanivarude ammendumisega võib Soomest kujuneda Euroopa suurim uraanitootja. Soomes alustatakse uraani kaevandamisega Terrafame kaevanduses Põhja-Soomes Kainuu maakonnas Sotkamos, vahendab Yle.

Uraanitoodang pole küll suur, aga see aitab varustada Euroopa ettevõtteid uraaniga. Terrafame taotleb luba 250 tonni uraani tootmiseks aastas, kõigi Soome tuumaelektrijaamade nõudlus on 400 tonni aastas.

Sotkamo kaevanduse toodang ei läheks siiski otse Soome jaamadesse, vaid läbi rahvusvahelise vahendaja, kellega Terrafame sõlmib lepingu.

Terrafame maagist võib kujuneda Euroopa oma uraaniallikas 50-60 aastaks ja see omab tähtsust läbirääkimistel teiste tootjatega.

Uraani tootmist kavatsetakse alustada Soomes 2019. aasta lõpus.

Kaevandusest saadav pulbriline uraanoksiid ei kõlba kohe tuumaelektrijaamade kütuseks, vaid see tuleb kusagil ümber töödelda.

Lisaks Soomele toodetakse Euroopas mingil määral uraani veel vaid Tšehhi vabariigis ja Rumeenias. 2016. aastal toodeti Tšehhis kokku 138 tonni uraani. Planeeritavad uraanikaevandused on Euroopas veel Gröönimaal, Slovakkias ja Hispaanias.

Soome enda elektrist 27 protsenti tuleb praegu tuumajaamadest. Tulevikus kerkib tuumaenergia osakaal Soomes üle 40 protsendi.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TTÜ rahvusvaheline teadusprojekt: ülikooli ja ettevõtte koostöö alustalaks on ühine väärtusbaas

NordenBladet — Aastatel 2012-2016 analüüsis rahvusvaheline teadlaste rühm Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti „Crossing Boundaries: Knowledge and Technology Transfer and Innovation“ raames ülikoolides loodud teadmiste ettevõtluses kasutusele võtmise mõjutegureid.

Uurimisrühma kuulus lisaks Inglise, India, Portugali, Venemaa ja Eesti teadlastele ka Merle Küttim TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudist. Hiljuti ilmus teadusajakirjas Technological Forecasting and Social Change projekti tulemusi kajastav artikkel „How to commercialise university-generated knowledge internationally? A comparative analysis of contingent institutional conditions“ (Kuidas kommertsialiseerida ülikoolis loodud teadmisi rahvusvaheliselt? Institutsionaalsete mõjutegurite võrdlev analüüs).

Ülikoolide oluline panus ühiskonda on nende teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega. Koostöövorme on erinevaid, aga kõige üldisemalt võib vahet teha ühelt poolt ühisprojektidel, tellimustöödel, konsultatsioonidel ning teisalt kommertsialiseerimisel. Just viimast analüüsiti antud uurimisprojektis.

TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi teadur Merle Küttim: „Kommertsialiseerimine hõlmab leiutiste patenteerimist ja litsentseerimist ning spin-off ettevõtete loomist, mille puhul teadlased kasutavad ülikoolis loodud tehnoloogilisi lahendusi äritegevuses.“

Uurimisprojektis vaadeldi kaheksat ülikoolide ja ettevõtete rahvusvahelise koostöö juhtumit neljas riigis (Inglismaal, Indias, Portugalis ja Eestis). Ülikoolidest analüüsiti lisaks TTÜle veel Manchesteri ülikooli, Delhi tehnoloogiainstituudi ja Lissaboni ülikooli patentide litsentseerimist ja spin-off ettevõttete loomist. Analüüsiti ka erinevaid ülikooli ja ettevõtte koostöö katkemise tegureid.

Eduka teadmussiirde näitena saab tuua Manchesteri ülikooli, mille juurde loodud University of Manchester Intellectual Property (UMIP) haldab ülikooli intellektuaalomandit. Tähelepanu väärib, et patentide aktiivsed kasutajad on eelkõige nende riikide ettevõtted, kus intellektuaalomandi kuuluvus on väga täpselt reglementeeritud. Ülikoolide puhul, kus piisavalt aktiivset rahvusvahelise kommertsialiseerimise toetamist ei toimu, võivad selle tühimiku täita nn vahendajad, kes patente kokku ostavad.

Mõistagi on koostöö mõjutegurite osas ülikooli intellektuaalomandi edukakas rahvusvaheliseks kommertsialiseerimiseks vajalikud ühtne keeleruum ning seadusandlik raamistik (regulatsioon, mis välistab pettuse ning sätestab osapoolte õigused ja kohustused).
„Meie uurimusest järeldub, et kuigi ülikoolid ja ettevõtted on organisatsioonidena väga erinevad, aitavad rahvusvahelise koostöö õnnestumisele kaasa lisaks veel kolm tegurit: sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid (mida toetab nt inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel) ning sarnane erialane taust“, sõnab Merle Küttim.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Naisteühenduse liikmed osalevad Islandil maailma naisjuhtide tippkohtumisel

NordenBladet — Riigikogu naisteühenduse esinaine Liisa Oviir ja aseesinaine Terje Trei osalevad Reykjavikis toimuval naisjuhtide tippkohtumisel, kus kõneldakse muu hulgas naisjuhtide mõjust poliitikale.

„Tšiili esimene naispresident Michelle Bachelet on öelnud: kui naine on liider, muudab see naist. Kui palju naisi on liidrid, muudab see poliitikat,“ lausus Liisa Oviir. Tema sõnul on Eesti ühiskond valmis poliitika muutuseks, mida näitab ka see, et möödunud aastal valiti esimest korda Eesti presidendiks naine.

Valmisolekust olulisem on Oviiri sõnul aga see, et poliitika muutust on vaja. „Eesti on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suurema soolise ebavõrdsusega riike. See aga takistab nii majanduse arengut kui ka ühiskondliku heaolu ja turvalisuse kasvu. Me oleme väike ühiskond ja meie edu võti on iga inimese tugevuse kasutamine ühiskonna hüvanguks, sõltumata tema soost,“ rõhutas Oviir.

Terje Trei toonitas, et poliitikasse suundunud naised vajavad tuge. „Naised said valimisõiguse alles sada aastat tagasi ja eks seegi näitab, et valdkond on naistele uus,“ lausus ta. Tippkohtumisele viidates lisas Trei, et sellised ülemaailmsed kogunemised peaksid andma naistele igas riigis märku, et tähtis on teha koostööd ja teineteist toetada.

Naispoliitikutest juhtide ülemaailmne tippkohtumine (WPL) toimub korraldajate sõnul Islandil, sest tule ja jää maa on suutnud tõestada, et sooline võrdõiguslikkus ei pea jääma teooriaks, vaid võib olla reaalsus. WPLi iga-aastasel tippkohtumisel on võimalus jagada tulemuslikke juhtimis-, seadusandluse- ja poliitikaalaseid kogemusi. Samuti võtta osa poliitilisest dialoogist, mis peegeldab naissoost otsustajate mõju ja vaatenurki.

Tippkohtumine algas üleeile ja kestab neljapäevani. Eile osales maailma naisjuhtide tippkohtumisel ka president Kersti Kaljulaid, kes kõneleb Eesti digivaldkonna eduloost.

 

Avafoto: Eesti President Kersti Kaljulaid (Twitter/@KerstiKaljulaid)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kogu maailm hämmingus: soomlastele meeldib makse maksta

NordenBladet — Kogu maailm on hämmingus, sest 79 protsenti ehk valdav enamus soomlastest maksab meeleldi makse. Eriti hämmastav on veel see, et vaid viimase nelja aastaga on poolehoid maksude maksmisele kasvanud Soomes kümne protsendipunkti võrra, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomlaste maksusõbralikkust põhjendatakse kahe asjaga: esiteks on maksude maksmine muudetud võimalikult lihtsaks ja sõbralikuks. Teine põhjus on avaliku elu tegelaste suurenenud poolehoid maksude maksmisele. Näiteks Supercelli müügiga miljoneid teeninud Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja otsustasid teenitud tulult kõik maksud ilusti ära maksta.

Paananen on hiljem korduvalt rääkinud, et on Soomelt nii palju saanud, et ta ei pea paljuks Soomele tagasi anda. Ta ütles, et on Soomes üles kasvanud ja hariduse saanud ning on õiglane, et annab nüüd Soomele tagasi.

Pärast Sepercelli müüki oli Paananeni soov, et ettevõte jääks Soome, mis omakorda tõi Soomele 700 miljonit eurot maksutulu.

Paananen on pannud soomlased teistmoodi mõtlema. Varem pole Soome rikkaimad inimesed nii maksusõbralikud olnud.

Maksuameti küsitluse järgi peab tervelt 96 protsenti soomlastest maksude maksmist oluliseks, kuna ainult maksudega on võimalik ülal pidada heaoluühiskonda. Makude vältimine on Soomes üha ebapopulaarsem. Vastanutest 46 protsenti peab maksude vältimist taunimisväärseks, 2015. aastal oli vastav number 33 protsenti.

Maksuteemaline küsitlus viidi Soomes läbi 2017. aasta augustist oktoobrini ja selles osales 1100 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Maksuamet on Soomes selliseid küsitlusi korraldanud iga kahe aasta tagant, viimane oli 2015. aastal.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT