Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

Soome 6 lapse ema Marjut Rahkola asutas miljonifirma, mis müüb rõivaid üle maailma

NordenBladet — Ämmaemandaks õppinud, aga siis lastega koju jäänud 40-aastane 6 lapse ema Marjut Rahkola asutas neli aastat tagasi oma Vantaa paarismaja köögis nullist ettevõtte, mille käive ulatub sel aastal mitme miljoni euroni ja kasum oli möödunud aastal 274 tuhat eurot.

Firma nimi on Vimma ja selle brändi rõivaid müüakse üle terve maailma, vahendab Helsingin Sanomat.

Vimma alustas lasteriietega, aga nüüd on pool riietest juba täiskasvanute omad. Firmas töötab ainult kaheksa põhikohaga inimest pluss kaheksa hooajalist töötajat. Rõivad valmivad tehastes Soomes ja Eestis. Mahepuuvill on pärit Indiast. Firmal on Soomes kaks poodi, veebipood ja 30-40 edasimüüjat, lisaks edasmüüjaid üle maailma kuni Singapurini välja.

Rahkola on üles kasvanud suures peres Põhja-Soomes Kempeles. Tema ema tahtis, et temast saaks haiglaõde ja ta läks seda eriala isegi õppima ja spetsialiseerus ämmaemanda kutsele. Rahkola jõudis vastu võtta ligi 40 sünnitust, enne kui oma lastega koju jäi. Oma laste kõrvalt hakkas ta tegelema oma vana kiindumuse õmblemisega, õppis disaini, oli vabakutselise disainerina mõned aastad Marimekko juures ja siis asutas päris oma ettevõtte.

Vimma rõivaste juures hindavad kliendid eelkõige kodumaisust ja ökoloogilisust. Soomes on viimastel aastatel tekkinud kodumaiste rõivaste buum, kus inimesed ei osta mitte margirõivaid, vaid kodumaiste väikeste tootjate riideid. Müügile aitab kaasa sotsiaalmeedia, nii et kallist reklaami pole vaja tehagi.

Firma asutaja Rahkola ise sotsiaalmeediast suurt lugu ei pea, tal pole isegi isiklikku Facebooki kontot. Aga firma lehekülgedel ta käib ja paneb sinna üles toodete pilte.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Paljud Soome firmad komandeerivad töötajad kaamose ajaks Hispaania päikse alla

NordenBladet — Paljud Soome firmad võimaldavad töötajatel kaamose ajal teha tööd Hispaanias, kuna see parandab inimeste motivatsiooni ja tõstab tööviljakust. Nii näiteks on Hispaania lõunarannikul Fuengirolas, kus elab ja töötab palju soomlasi, võimalik ka talvel väljas süüa. Hispaania päikse alla veedetakse tavaliselt nädal ning saabutakse tagasi Soome tervisest pakatava ja puhanuna.

Midagi erilist Hispaanias ei toimugi, lihtsalt soojema ilma tõttu on võimalik rohkem väljas viibida ja liikuda, vahendab Yle.

Töötajatele võimaldab jaanuari ja aprillikuu vahelisel ajal Hispaanias töötamist näiteks personaliotsingufirma StaffPoint. Tööandja pakub töötamiseks omalt poolt kohta, aga kõik muud kulud tasub töötaja. Korraga saab nädalaks ära minna kaks töötajat. Kokku käis möödunud talvel nõnda ettevõttest ära kümme inimest.

Kogemus näitab, et lõunamaal ära käinud töötajad on tagasi tulles rõõmsamad ja energilisemad. Sellist mujal töötamise võimalust pakuvad Soomes paljud klienditeeninduse-, müügi- ja kommunikatsiooni valdkonna ettevõtted. Näiteks digitaalseid tooteid valmistav Helsingi ettevõte Frantic on mitu aastat katsetanud töötajate saatmisega Taimaale. Käesoleval aastal saavad töötajad sihtkoha omale ise valida.

Töö on Soomes üha vähem kinni kindlas asukohas. Eri töökohtadel töötavad Soomes juba üle pooled palgasaajad. Töötamine Hispaania päikse all võib kaamose ajal anda juurde energiat ka teadlaste arvates.

Kõiki probleeme aga päikse käes töötamine ei lahenda. Näiteks võib töötaja sealgi end üle koormata. Selleks, et töötajate olukord paraneks, pole vaja tingimata Hispaaniasse minna. Näiteks võib inimesed lihtsalt nädalaks-paariks viia teise keskkonda loodusesse. Keskkonnavahetus mõjub töötajatele enamasti hästi.

Töövahendusfirma Barona näiteks pakub ettevõtetele vajadusel oma ruume Hispaanias. Tõsi, lisaks Hispaaniale on Soome töötajatel võimalus minna nädalaks-kaheks ka hoopis teises suunas – Lapimaale.

Sellist töötajate liikumist põhjustab eelkõige põlvkondade vahetus. Noorema põlvkonna jaoks pole raha töö juures enam esmatähtis, vaid hea enesetunne ja saadavad elamused ning kogemused. Samas suureneb vajadus heade töötajate järele, mistõttu ollakse nõus neile võimaldama paremaid tingimusi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Suurvesi põhjustab Soomes jätkuvalt peavalu

NordenBladet — Erakordne sügisene suurvesi teeb Soomes jätkuvalt muret. Nimelt on Helsingisse Turu poolt sisenedes käigus jätkuvalt ainult üks sõidurada, kuna teine on vee all.

Vesi tõusis Turunväylä teele Espoos Kirkkojärvi juures.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhiseaduskomisjon: hoolekandeasutuste elanikke tuleb kohelda kodus elavate eakatega võrdselt

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna õiguskantsler Ülle Madise poolt Riigikogule üle antud ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse see osa, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival inimesel riigi toel hankida vajalikke abivahendeid võrdselt kodus elavate inimestega. Põhiseaduskomisjon leidis, et sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 on põhiseadusega vastuolus.

“ Sõltumata sellest, kas riik on raha kokku hoidnud või mitte, tuleb vastuolu põhiseadusega kõrvaldada. Lahendus peab sündima Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni koostöös, kuna sotsiaalhoolekande seaduse põhiseadusega kooskõlla viimine omab riigieelarvelist mõju,“ ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Põhiseaduskomisjoni liikme Jaak Madisoni sõnul on kummaline, et keegi pole 16 aasta jooksul, mil vastav regulatsioon on kehtinud, arvestust pidanud, kui palju on riik kokku hoidnud hoolekandeasutuses viibinud inimeste arvelt. „Ka täna ei oska keegi öelda, kui palju on hoolekandeasutuses inimesi, kes võiks tulevikus hankida abivahendeid riigi toel ja kui palju sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 muutmine riigile maksma läheks.“

Riik toetab kodus elavale inimesele abivahendi (näiteks käimisabivahendi, pimedale vajaliku punktkirjavarustuse või audiolugeri ehk Daisy-pleieri) soetamist, makstes kinni suure osa selle ostu- või üürihinnast. Kui inimene elab hoolekandeasutuses, siis ta abivahendi soetamiseks või üürimiseks samasugust toetust ei saa. Nii peavad hoolekandeasutuse elanikud kandma oluliselt suuremat rahalist koormust kui kodus elavad abivajajad.

Hoolekandeasutuste elanike halvem kohtlemine on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus. Sellist diskrimineerimist ei saa tema sõnul õigustada ei kokkuhoiuvajadusega ega sooviga soodustada abivajajate kodus elamist, leidis õiguskantsler.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõik 3 põhiseaduspärasust hindab neljapäeval, 26.oktoobril ka Riigikogu sotsiaalkomisjon.

 

Avafoto: Ülle Madise (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu aseesimeesteks valiti Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur

NordenBladet — Riigikogu valis tänasel istungil aseesimeesteks Enn Eesmaa ja Hanno Pevkuri. Riigikogu esimees on Eiki Nestor. Erakorraline valimine toimus seoses Taavi Rõivase tagasiastumisega aseesimehe kohalt. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele toimus korraga kahe aseesimehe valimine.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu esitas uuesti Enn Eesmaa kandidatuuri aseesimehe kohale.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees Artur Talvik esitas Krista Aru kandidatuuri ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri esitas Hanno Pevkuri kandidatuuri aseesimehe kohale.

Salajasel hääletusel sai Eesmaa 52 häält ja osutus valituks I aseesimeheks, Pevkur sai 33 häält ja osutus valituks II aseesimeheks. Aru sai 9 häält. Hääletusest võttis osa 95 Riigikogu liiget. Kehtetuid sedeleid oli üks.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja valitud aseesimehed annavad pärast istungi lõppu Toompea lossi Valge saali kõrval asuvas ruumis L240 pressikonverentsi.

Fotod: Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu