Me kõik tuleme siia maailma, kaasas esivanemate pärandus. Kõigis meis on soodumusi ühe või teise haiguse tekkeks. Nii on meil ka soodumus olla terve, olla andekas ja lausa geniaalne.
Oluline on oma anded ja geniaalsus ära tunda, välja arendada ja ellu rakendada. Selleks vajame koosmeelt ja koostegemisi selles eluvõitluses. Vajame koosmeelt kodus, koolis, ühiskonnaelu poliitilistes tegemistes, ühiskonnas tervikuna.
Vaid nii saame realiseerida oma organismi andekuse ning geniaalsuse potentsiaalid.
Vaid nii saame olla õnnelikud. Vaid nii saame olla elurõõmsad ja iseseisvalt toimetulevad kuni 100. eluaastani.
Elame 100-aastaseks!
Jüri Ennet
Psühhiaater,
Spordiarst,
Kohtupsühhiaatria ekspert
Keskerakond
Kristiine nr 416
NordenBladet – Vabaerakond andis täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 1080 allkirja kahe tooli seaduse tühistamise toetuseks. Vabaerakond on veendumusel, et nn kahe tooli seadus, mis lubab Riigikogu liikmetel olla samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikogu liige, koondab võimu väheste inimeste kätesse ega vasta kohalike kogukondade huvidele.
„Me kutsume Riigikogu kehtestama reeglit, mille alusel uus omandatud mandaat tühistab eelmise. Sellest hetkest, kui Riigikogu liige on valitud kohaliku volikogu liikmeks, lõpeb tema mandaat Riigikogu liikmena ja vastupidi,“ ütles Vabaerakonna esinduskogu eestseisuse liige Silver Liiv.
Vabaerakonna hinnangul on haldusreformiga tugevdatud erakondade positsioone ning nõrgestatud kohalikke valimisliite, kus tegutsevad kogukondlikud liidrid. Kohalike volinike arvu vähenemine haldusreformi tulemusel ligi tuhande inimese võrra ning Riigikogu saadikute samaaegne tungimine volikogudesse tähendab jõhkrat võimu tsentraliseerimist, mis põhjustab kodanike võõrandumist poliitikast ja vähendab usaldust ühiskonnas.
„Riigikogu liikme tööd tuleb võtta täie tõsidusega. Kohaliku poliitika allutamine erakonnapoliitikale ei ole Riigikogu liikme ülesanne. Juba praegu on suurte erakondade pingiread Riigikogus tihti tühjad ning võime ennustada, et kohalikes volikogudes osalemise puhul tühjenevad need veelgi. Kohaliku omavalitsuse autonoomiat tuleb austada. Riigivõimu esindajate jõuline sekkumine kohalikesse asjadesse mõjutab kohaliku elu arengut negatiivselt,“ ütles Liiv.
Liiv lisas, et hullem lugu on peibutuspartidest ministritega. Kõik me teame, et kohalikel valimistel kandideerivad ministrid ei asu pärast piirkonnas valituks saamist seal tööle, vaid osalevad valimistel ainuüksi häältemagnetina.
Selle lahendamiseks algatas Vabaerakond 2016. aastal eelnõu, mille sisuks oli põhimõte, et uus omandatud mandaat tühistab eelmise mandaadi. See annab Riigikogu liikmetele põhiseaduse kohase õiguse kohalikul tasandil kandideerida, kuid seab nad selge valiku ette, sest pole võimalik uuest mandaadist loobuda, säilitades vana.
Toetusallkirju kahe tooli seaduse tühistamiseks korjas Vabaerakond 1. maist kuni 5. oktoobrini.
Avafoto: Vabaerakond andis Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 1080 allkirja kahe tooli seaduse tühistamise toetuseks (Riigikogu) Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Riigikogus läbisid täna esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega soovitakse teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning suunata toetuse saajaid tööturule.
„Toimetulekutoetuse saajatest väga vähesed on saanud samaaegselt ka töötasu. Uuesti tööle minemine on inimestele sageli keerukas ja seotud nii teatud kulutuste kui hirmudega. Samas on just töötamine parim kaitse nii vaesuse kui ka sotsiaalse tõrjutuse eest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Soovime paindlikumate tingimuste ja üleminekuaja loomisega julgustada toimetulekutoetuse saajaid astuma esimest sammu ning uuesti tööle minema.“
Toimetulekutoetuse süsteemi peamised muudatused:
Kui praeguses süsteemis väheneb toetus juba esimesel palgapäeval, siis uue süsteemi järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Edaspidi, kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata. Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Kirjeldatud erand on mõeldud neile inimestele, kellele on vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetukekutoetus ilma töist sissetulekut arvesse võtmata ning seda on võimalik kasutada üks kord kahe aasta jooksul.
Õpilastele luuakse paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna edaspidi ei arvata kooliõpilaste töötasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka.
Tõuseb toimetulekupiir. Alates 2018. aastast on plaanis tõsta toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajaduspõhisest peretoetusest ning selle asemel tõstetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus.
Lapsetoetused arvatakse edaspidi toimetulekutoetuse arvutamisel täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka.
Kohalikud omavalitsused saavad suurema kaalutlusõiguse otsustamaks, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta. Samuti võivad kohalikud omavalitsused pikemat aega järjest toimetulekutoetust saanud perede puhul võtta toetuse määramisel arvesse ka ühekordseid vältimatult vajalikke eluasemekulusid. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele õigus teatud juhtudel vähendada määratava toimetulekutoetuse suurust.
Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu vältel ehk loobutakse nõudest, mille kohaselt on seni tulnud taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu 20. kuupäeval.
2016. aastal maksid KOV-id toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest. Tööealistest toimetulekutoetuse saajatest 70% (12 221 inimest) said toimetulekutoetust vähemalt kolmel järjestikusel kuul ning neist vaid 13% (1640 inimest) said vähemalt ühel kuul töist tulu.
Muudatused on planeeritud jõustuma alates 1. jaanuarist 2018.
Riik suurendab 2018. aastal investeeringuid inimeste toimetulekut toetavatesse teenustesse, laiendades abi kättesaadavust dementsuse diagnoosiga eakatele ja erihoolekande klientidele. Suurenevad ka erihoolekande, abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarved, et tagada teenuste parem kättesaadavus.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel (11.oktoober) istungil heaks seaduse, millega kohalikud omavalitsused saavad õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik.
Seadusega tehakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Vajadusel saab laps edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Seadusega kaotatakse maavalitsuste juures tegutsevad alaealiste komisjonid ja tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (360 SE) poolt hääletas 75 saadikut.
Riigikogus läbis esimese lugemise kuus eelnõu:
Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Peale selle muudetakse transporditeenuse korraldamise kohustust ja riigieelarvest väikesaarte toetamise põhimõtteid.
Eelnõu järgi kuulub väikesaar püsiasustusega väikesaarte nimistusse siis, kui selle pindala on alla saja ruutkilomeetri ja seal elas eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt viis isikut (vähemalt kuue kuu jooksul aastas). Eelnõu järgi kehtestab väikesaarte nimistu Vabariigi Valitsus oma määrusega. Praegu on väikesaared nimetatud seaduses.
Eelnõu näeb ette erinevat liiki transpordivahenditega transporditeenuse korraldamise väikesaarele kooskõlas ühistranspordiseadusega. Kui kehtiva seaduse järgi peab olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega, siis eelnõu järgi tuleb arvestada elanike liikumisvajadusi, samuti põhjendatud liikumisviise. Näiteks kui regulaarse liiniveo korraldamine ei ole otstarbekas, siis on võimalik toetada väikesaarele kuuluva väikelaeva soetamist. Kehtivas seaduses nimetatud teistes teenustes (näiteks ööpäevaringne avariiside, varustamine elektrienergiaga, samuti looduskeskkonnaga ja maapõuega seonduv) muudatusi ei tehta.
Samuti muudetakse püsiasustusega väikesaarte elanikele teenuste tagamiseks täiendavate kulude katmiseks rahastamise korda. Väikesaarte toetuse vahendid nähakse eelnõu järgi ette iga-aastase riigieelarve tasandusfondis senise kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi asemel. Eelnõuga tehakse ka muid väiksemaid muudatusi, väikesaar võib kuuluda ka linna kui haldusüksuse koosseisu, saarvallas ei ole üldkogu kokkukutsumine kohustuslik ning saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus kavandab väikesaare või saarterühma arengut oma arengukavas või eraldi väikesaare või väikesaarte arengukavas.
Eelnõu rakendussätte kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus esmakordselt väikesaarte nimistu 2018. aastal ja sinna arvatakse peale eelnõus nimetatud tingimustele vastavatele väikesaarte ka seni seaduses nimetatud väikesaared. Püsiasutusega väikesaarte seaduse reguleerimisalas olevate väikesaarte elanike arv rahvastikuregistri andmetel on ligikaudu 1700.
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenuseid rahastab kas Sotsiaalministeerium või Terviseamet.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist suuremas määras. Nii parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust.
Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist.
Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse toimetulekutoetust endises ulatuses. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulgast välja. See suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.
Uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Eelnõu järgi taastatakse matusetoetus, mille maksmiseks suunatakse raha toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele (KOV). Raha eraldamisel lähtutakse põhimõttest, et keskmiselt saaks surmajuhtumi kohta maksta toetust 250 eurot. KOV-id kehtestavad ise tingimused ja korra matuse korraldamisega soetud kulude hüvitamiseks ehk otsustavad, kellele ja mis summas matusetoetust maksta. Riigieelarvest eraldatavat raha võivad KOV-id kasutada ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matustega seotud kulude katmiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi. Eelnõu järgi kehtestatakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.
Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
NordenBladet — Sel nädalal jätkub Võrumaal kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse väliharjutus, kus osalevad ka Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad.
„Käimasolev harjutus on suurepärane näide, kuidas õppeasutused ja jalaväepataljon teevad asju koos. Juba järgmine nädal viivad needsamad õppurid läbi ajateenijatele laskmisi. See kõik tagab, et õppuritel on pidev kontakt meie tähtsaima ressursi – sõduriga,“ ütles lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.
Väljaõpe on jagatud kolmeks põhietapiks: kaasnevad tegevused, kaitsvad tegevused ja pealetungilahing. Eelmisel nädalal õpiti kaasnevate tegevuste raames, kuidas juhtida rännakus kuni rühma suurust üksust, kuidas hõivata paiknemisala ja püstitada varitsust. Reedel lõppevate kaitsvate tegevuste põhirõhk on rühma suuruse üksuse juhtimisel viivituses ja kaitses.
Novembris toimuva pealetungilahingu käigus õpitakse üksuse juhtimist kiirrünnakus avatud, poolkinnisel ja kinnisel maastikul, hoonestatud ala hõivamist ja julgestamist.
Harjutusel osalevad lahingukooli 61 vanemallohvitseri põhikursuslast ja Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii ajateenijad.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
