Kolmapäev, juuli 16, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

eHealthTallinn 2017: „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“

NordenBladet – 16.-18. oktoobrini toimub Tallinnas Kultuurikatlas tipptasemel e-tervise konverents „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“, kus näidatakse, kuidas uued tehnoloogiad ja laialdane terviseandmete kasutamine muudavad nii elukorraldust kui tervishoidu.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimuval konverentsil esitletakse uudseid digitaalseid lahendusi, millega on võimalik tagada inimese terviseandmete turvalisus ja privaatsuse kaitse kõigile Euroopa Liidu elanikele, pakkudes samal ajal mugavaid ja tõhusaid teenuseid.

Tallinnas tulevad tutvustamisele kõige värskemad arengud kolmel teemal:

– Inimeste vajadustest lähtuv nõudlus e-tervisele
– E-tervise roll elujõuliste ja tõhusate tervishoiu- ning sotsiaalteenuste tagamisel
– E-tervis roll innovatsioonis ja majandusarengus

Arutlusele tulevad inimeste parem ligipääs oma terviseandmetele ja kontroll nende kasutamise üle; terviseandmete piiriülene liikumine; nende kasutamine teadus- ja arendustegevustes; tingimuste loomine digitaalsele ühisturule ka tervise valdkonnas ka palju muud põnevat.

Kolmepäevane sündmus toob Tallinnasse kokku Euroopa Liidu poliitikakujundajad, liikmesriikide terviseministrid, patsiendi organisatsoonid, IT- ja tervisesektori, tervishoiujuhid, arstid ja teadlased.

Täpne programm ja info osalemise kohta avaldatakse kevadeks.
Seni jälgige meid Twitteris @eHealthTallinn ja andke oma huvist teada, tellides endale konverentsi e-teavitused.

Konverentsi korraldavad Sotsiaalministeerum ja Riigikantselei.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Jüri Ratas „Kuldse Maski“ avamisel: kultuur saab meid ühendada

NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas osales täna, 09.oktoobril, Venemaalt alguse saanud teatrifestivali „Kuldne Mask“ 13. Eesti hooaja avaüritusel. „Kuni vaatame samu etendusi, kuulame sama muusikat, aplodeerime Tallinnas ja Moskvas samadele artistidele, seni ühendab meid kultuur ja huvi teineteise vastu. Sellest ühisest huvist võime me mõlemad lõpuks vaid võita,“ ütles Ratas Rahvusooperi laval, mis on ka festivali üks etenduspaiku.

Peaministri sõnul teeb talle rõõmu, et Eesti ja Venemaa kultuurilised sidemed püsivad tihedad. „Tänavu aprillis algas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise programm, mille üks esimesi üritusi toimus Peterburis. Sealses Eesti Jaani kirikus peetud tänujumalateenistusel ja kontserdil astus üles Eesti Rahvusmeeskoor. Meie Rahvusooperi artistid esinesid mullu Moskvas, Linnateater Peterburis ning Helikon-Opera käis külas Tallinnas. Venemaa artistid osalevad meie Birgitta festivalil ja Saaremaa Ooperipäevadel. Mul on väga hea meel, et meil on selles vallas üksteisele palju anda,“ sõnas Ratas.

Ratas tuletas publikule meelde, et omal ajal sai just Eestist esimene välisriik, kus hakati regulaarselt näitama festivali „Kuldne Mask“ parimaid etendusi. Sel aastal hõlmab festivali kava lisaks pealinnale veel Tartut, Narvat ja Sillamäed.

„Kuldne Mask“ on Venemaa Teatriliidu 1994. aastal asutatud teatriauhind. Selle laureaatideks võivad saada etendused kõikvõimalikes žanrites, draamast muusikalini ja nukuteatri näidendist balletietenduseni. Eestis esitatakse „Kuldse Maski“ lavastusi aastast 2005 ning lisaks korraldatakse töötube, seminare, loenguid ja näitusi. Mitme päeva jooksul saavad kohalikud loomeinimesed ja teatrihuvilised mitmekülgse ülevaate kaasaegse Vene teatri arengust. Sel aastal toimub „Kuldse Maski“ festival Tallinnas, Tartus, Narvas ja Sillamäel ning viimases pakutakse spetsiaalselt lastele mõeldud programmi ning „Helikon-Operi“ kontserti. Kõigil etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.

Festival korraldatakse kahe riigi kultuuriministeeriumi vahelise kokkuleppe raames mõlema riigi saatkonna, Kultuurkapitali ning Tallinna Linnavalitsuse toel.

 

Avafoto: “Kuldne Mask” avaüritus (Jürgen Randma/Riigikantselei)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Andres Ammas: valitsus pole suutnud ette näha haldusreformi mõju Riigikogu valimisringkondade suurusele

NordenBladet — Vabaerakonna saadikud esitasid justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimise, milles soovivad teada, mis põhjusel ei ole Justiitsministeerium ja kogu valitsus ette näinud vajadust korrigeerida valimisseadust selliselt, et tagatud oleks valimisringkondade võrdne esindatus ka haldusreformi järgsel maakondade piiride muutmisel.

 „Viimane aeg on algatada Riigikogus seaduseelnõu, mis võimaldaks vähendada haldusreformi järel maakonnapiiride ümbertegemisega kaasnevat ebaühtlust. Tegemist on väga olulise küsimusega, millest sõltub Riigikogu valimistulemuse vastavus põhiseadusele, piirkondlik esindatus parlamendis ning valimissüsteemi usaldusväärsus valijate silmis,“ ütles Vabaerakonna saadik Andres Ammas.

Vabaerakonna hinnangul on tekkimas olukord, kus maakondade suuruse muutus vähendab veelgi mõnede ringkondade esindatust, sest seal on võrreldes teiste ringkondadega liiga vähe mandaate. Näiteks isikumandaadi hind on suurema ja väiksema mandaatide arvuga valimisringkondades protsentuaalselt väga erinev.

Ammas lisab, et valitsus pole suutnud ette näha maakonnapiiride nihkumist ja rände mõju Riigikogu valimisringkondade suurusele. „Meil on väga erineva mandaatide arvuga ringkonnad ja see lõhe süveneb. Seni on olnud kirjutamata ideaal ja kokkulepe, et valimisringkonnad on enam-vähem ühesuurused,“ lisas Ammas.

Kõige suuremad käärid mandaatide arvu osas on Lääne-Viru ja Harju-Rapla ringkondade vahel, vastavalt 5 ja 14 (2015. a Riigikogu valimised). Seoses suure ala eraldamisega Läänemaast jääb oluliselt väiksemaks ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ühine ringkond. Kuuldavasti on aga Harju-Rapla ringkonna mandaatide arv suurenemas 15-ni, seega kaob väiksemates ringkondades veel üks mandaat.

Saadikurühm soovib justiitsministrilt vastust, mis põhjusel ei suutnud Reinsalu juhitud Justiitsministeerium ja kogu valitsus arvestada maakondade piiride võimalike muutustega haldusreformi käigus ja näha ette vajadust valimisseadust korrigeerida. Veel soovitakse justiitsministrilt teada, kas oleks vaja muuta ringkondade arvu (väiksemaid ringkondi liites ja suuremaid jagades), lahutada valimisringkonnad maakondlikest piiridest (maakonnad kui sellised kaotavad oma tähenduse) või näiteks muuta mandaatide jaotamise süsteemi. Ka seda, kuidas on probleemi käsitlenud valitsuskabinet ning kas justiitsminister on teinud konkreetseid ettepanekuid vastava seaduseelnõu algatamiseks Vabariigi Valitsus poolt. Samuti huvitab saadikurühma, kuidas justiitsminister suhtub piirkondliku ebavõrdsuse suurenemisse ja mida ta ette võtab selle piiramiseks?

Vastavalt Riigikogu valimise seadusele moodustuvad Riigikogu valimiste ringkonnad maakondade põhjal.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Põhjamaade kultuurinädalal (9.-15. okt) toimub Ida-Virumaal ligi 30 Põhjalaga seotud sündmust

NordenBladet — 9.-15. oktoobrini toimuv Põhjamaade kultuurinädal kutsub huvilisi avastama Põhjamaid nii kultuuri, spordi kui erinevate haridussündmuste kaudu. Põhjamaade ühiskonda ning kultuuri tutvustavad näitused jäävad terves maakonnas avatuks kuni oktoobri lõpuni. 

„Tõenäoliselt pole kunagi varem Ida-Virumaal korraga nii palju Põhjamaade kultuurisündmusi olnud,“ räägib nädala projektijuht Jevgeni Timoštšuk Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest. „Programmi kokku pannes pidasime silmas, et avastamisväärset leiduks igas vanuses kultuurisõbrale, alates lastest ja lõpetades kuldsesse ikka jõudnutega. Meie eesmärgiks on tutvustada just nüüd ja praegu olulisi muusikuid, kunstnikke ning linateoseid; rääkida loengutel Põhjamaades tähtsatest arengutest  haridusvallas ning tutvustada erinevate näitustega Põhjala ühiskondades olulisi teemasid, alates trükivabadusest ja lõpetades rändega.“

Muusikasõpradel on võimalik nautida rootsi jazzieliiti kuuluvate muusikute Erik Söderlindi ja Ola Bengtssoni kontserti Narvas ning soome trummarist Mika Kalliost ning tantsukunstnikust Satu Rinnetmäkist koosneva koosluse etteastet Sillamäel. Jõhvis ja Narvas jookseb kogu nädala vältel värskete Põhjala filmide programm, mille hulgas on linateoseid alates thrilleritest ja komöödiatest ning lõpetades lastefilmidega. Narva kunstiresidentuuris toimuvas avatud stuudios räägivad oma tööst huvilistele Norra fotograafid Ellen Suhrke ja Hans Hansen; sealsamas avatakse ka Ahvenamaal kokku pandud fotonäitus „Hetked“, kus teeb kaasa ka Sillamäelt pärit tunnustatud fotograaf Karel Kravik. TÜ Narva kolledžis toimuvad avatud loengud haridus- ja sotsiaalteemadel, mis on ühiselt olulised nii Põhjamaades kui Eestis. Haridustöötajatele suunitletud seminaril Connector räägib Kjell Helge Kleppestø uusimast õppeainest Norra üldhariduskoolides, mis käsitleb teadlike valikute tegemist hariduses ja karjääris. Kogu maakonnas on oktoobrikuu jooksul avatud kümmekond erinevat kultuuri, ajalugu ja sotsiaalseid teemasid avavat näitust. Nädala lõpus saab aga kogu pere selga sirutada ning Põhjamaade spordipäeval proovida erinevaid vahvaid Põhjala mänge ja liikumisharrastusi.

Valdav osa kultuurinädala sündmustest on huvilistele tasuta.

Tutvu Põhjamaade kultuurinädala programmi ja ajakavaga.

Põhjamaade kultuurinädal toimub Ida-Virumaal sisuliselt juba kolmandat korda – mõtteliseks alguseks võib pidada 2015. aastal toimunud filminädalat. Aasta-aastalt on koostööpartnerite arv kasvanud ja seekord saab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel toimuv sündmus teoks tänu järgmistele organisatsioonidele: Põhjamaade saatkonnad Eestis, Soome Instituut, NIPÅ, TÜ Narva Kolledž, Tallinna Fotokuu, Narva kunstiresidentuur, Narva Jazziklubi, Sillamäe Jazz Time Club, Vitatiim, Vestifex, Jõhvi kontserdimaja kino Amadeus, Narva Apollo kino Astri, Narva Gate OÜ.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Populaarne Skandinaaviast pärit rõivabränd “Ohmygossip Couture” liitus Instagram´iga!

NordenBladet – Ligi 10 aastat turul olnud populaarne Skandinaavia rõiva- ja aksessuaaribränd “Ohmygossip Couture” liitus möödnud nädal esmakordselt Instagram´iga. Siiani peamiselt Brasiilia turul tegutsenud Eestist pärit bränd teatas pressiteates, et lähiaastatel plaanitakse tulla tugevamalt ka Skandinaavia turule ning Instagrami konto tegemine oli möödapääsmatu.

“Tänapäeval on sotsiaalmeediast mööda vaatamine vältimatu,” ütles Ohmygossip Couture´i asutaja Helena-Reet Ennet NordenBladet´ile. “Noored, kes on meie peamine sihtgrupp, kolivad Facebook´ist Twitterisse ja Instagrami. Kuna meil Facebooki ja Twitteri lehed on juba aastaid, siis leidsime, et on viimane aeg ka Instagrami konto teha. Paari päeva jooksul oleme teinud ligi 200 postitust ning saanud üle 6000+ järgija. Kui selline kasvutempo kasvõi mõnda aega jätkub, oleme peagi üks kiiremini kasvav moe-bränd internetis.”

“Ligi kümne aasta jooksul on tehtud kõvasti tööd ning modellid, avaliku elu tegalased, missid, lauljad, näitlejad ja kõik teised kaunitarid, kes meie brändi on tutvustanud, jõuavad tasapisi ka meie Insta kontole. Materjali on väga palju ning uusi postitusi kavatseme teha regulaarselt! Kõik rõivabrändi austajad, kes on endale mõne meie toote soetanud, saavad seda tagida (hastagiga #ohmygossipcouture) ning lahedamad postitused jõuavad kindlasti ka meie esilehele ning teistele sotsiaalmeedia lehtedele,” lubab Helena-Reet.

Ohmygossip Couture´i Instagram´i kontot näete SIIT

https://www.instagram.com/p/BZ55HcUHuye/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ8Xb22H0P9/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ6UKL8nWhW/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ6CoyTHzzb/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ5xMyeHa3r/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ8q_vpHUbt/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ5pmmynNxP/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ5hSX-n8wv/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ5d1-fHhea/?taken-by=ohmygossipcouture

https://www.instagram.com/p/BZ5V_AAncDb/?taken-by=ohmygossipcouture

Avafoto modell Triin Tulev. Foto: © Ohmygossip Couture/ Ingrid Eloranta (Lifebeach studio) PRESSIFOTO AVALIKUKS KASUTMISEKS