NordenBladet – Fääri saared esitasid ametliku taotluse ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) eraldi tolliterritooriumina kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. Taotlus tähistab olulist teetähist teel iseseisva ja eraldiseisva WTO liikmesuse poole.
„See on Fääri saarte jaoks oluline samm, mis tugineb paljude aastate ettevalmistustele. Eraldi WTO liikmesuse saavutamine on otsustava tähtsusega, et tagada Fääri saarte täielik ja tõhus osalemine mitmepoolses kaubandussüsteemis,“ ütles Sirið Stenberg, Fääri saarte välisasjade, tööstuse ja kaubanduse minister, vahendab government.fo.
WTO-l on praegu 166 liiget, kellest neli on eraldi tolliterritooriumid. „Fääri saared on avatud, turupõhine majandus, millel on WTO jaoks asjakohastes valdkondades kõrgelt arenenud õigusraamistik. Olen kindel, et need tugevused toetavad tõhusat ja konstruktiivset ühinemisprotsessi,“ lisas Sirið Stenberg.
NordenBladet –Taani mitme erakonna veebilehed langesid kohalike ja piirkondlike valimiste eelõhtul väidetavalt venemeelsete häkkerite küberrünnaku sihtmärgiks.
Esmaspäeva hommikul olid lühiajaliselt kättesaamatud nii konservatiivide kui ka Puna-Rohelise Alliansi veebilehed. Rünnak mõjutas ka ingliskeelset Taani uudiseid vahendavat väljaannet The Copenhagen Post, mis oli mitu tundi maas, kuvades veateadet “502 – Bad Gateway,” kuid taastus pärastlõunal.
Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) teatas sotsiaalmeedias, et on rünnanud mitme Taani erakonna ja rahvusringhäälingu DR veebilehti. Samas teatas DR, et neil ei ole registreeritud ühtegi intsidenti, mis oleks mõjutanud nende tavapärast toimimist.
Tegemist pole esimese rünnakuga, mille eest rühmitus vastutuse võtab. Eelmisel nädalal sihtis sama rühmitus küberrünnakutega mitme Taani omavalitsuse, valitsuse veebilehe ja kaitsetööstusettevõtte süsteeme.
Taani luureteenistus oli juba novembri alguses kohalike valimiste eelses riskianalüüsis märkinud, et küberrünnakute tõenäosus on suur, pidades võimalikuks venemeelsete häkkerirühmituste poolt läbiviidavaid DDoS-rünnakuid valimistega seotud veebisaitide vastu.
NordenBladet – Täna, 04. oktoobril toimus Kopenhaageni Tivolis “Danish Giant Pumpkin Championship” ehk kõrvitsate meistrivõistlus. Toredat aiasõprade võistlust peeti juba 18. korda. Võidukõrvits oli lausa nii suur, et selle kaalule tõstmiseks läks vaja kraanat. Vihmasajus toimunud võistlusel osales üheksa kasvatajat, kes kõik jahtisid ihaldatud rahvuslikku tiitlit.
Kõigist osalejatest osutus parimaks Põhjamaade rekordiomanik Peter Holst Olsen, kes kindlustas esikoha kõrvitsaga, mille kaaluks mõõdeti muljetavaldavad 903,5 kg. Teise koha saavutas Emil Troung Hansen, kelle kõrvits kaalus 439,5 kg. Kehtiv Taani ja Põhjamaade rekord, mis püstitati 2024. aastal, on endiselt 1115,8 kg.
See oli Olsenile juba teine meistritiitel. Tema sõnul kulus hiidkõrvitsa kasvatamiseks üle 1000 tunni ning võidu tõid õige seeme, hoolikas hoolitsus ja aastaid komposteeritud hobusesõnnik.
Video: Hiiglaslike kõrvitsate meistrivõistlused 2025 Tivolis:
Tuhat tundi tööd, kraanaga kaalule
Sügis andis endast Tivolis laupäeval häälekalt märku, kui 18. iga-aastastel meistrivõistlustel kõrvitsaid kaaluti. Pealtvaatajad hoidsid hinge kinni, kui kraana millimeetrise täpsusega hiiglaslikku vilja kaalule manööverdas. Kaalumistulemust tervitati aplausi ja tunnustusega, mis kinnitas Olseni teist riiklikku meistritiitlit.
Kui Olsenilt küsiti, kas igaüks võiks hiidkõrvitsa kasvatamisega hakkama saada, selgitas ta:
“Igaüks võib õigete seemnete abil kasvatada suhteliselt lihtsalt 200–300 kg kaaluva kõrvitsa. Saladus peitub suures hooles, allikavees ja ohtras kana- ning veisesõnnikus. Minu kõrvitsal olid parimad võimalikud tingimused – soojus, hoolikalt mõõdetud vesi ja rohkelt päikesepaistet. Olen selle võidu üle uskumatult uhke ja eesmärk on järgmisel aastal püstitada uus rekord. Aga kõigepealt naudin veidi vaba aega, sest hiidkõrvitsa kasvatamine nõuab palju aega ja tähelepanu.”
Võitjana pälvis Olsen 7500 Taani krooni suuruse preemiatšeki ning kingipaketi Tivoli elamustega. Kõik üheksa võistlusel osalenud kõrvitsat jäävad Tivoli Halloweeni hooaja raames külastajatele vaatamiseks välja kuni 2. novembrini.
Halloween Tivolis on alanud
Sellel hooajal saavad Tivoli külastajad lisaks hiidkõrvitsatele näha enam kui 22 100 kõrvitsat, uusi kaunistusi, atraktsioone ja nõidade etendusi. Tivoli auhinnatud kummitusmajad “Villa Vendetta” ja “The Haunted” pakuvad taas nii õudset kui ka peresõbralikku põnevust täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele.
Lisaks saab Tivoli kontserdisaalis nautida maagilist muusikali “Kaunitar ja Koletis” ning Klaassaalis uut lavastust “Alice Imedemaal”. Halloweeni pidustused saavutavad haripunkti 18. oktoobril “Koletiste paraadiga” (Monsters’ Night Out), mil kostümeeritud koletised, zombid ja teised tegelased marsivad läbi pargi suures rongkäigus.
Foto: Kõrvitsavõistluse võitja Peter Holst Olsen (Jakob Melgaard)
NordenBladet – Taani peaminister Mette Frederiksen ütles kolmapäeval Kopenhaagenis, et Euroopa seisab silmitsi raskema ja ohtlikuma julgeolekuolukorraga kui kunagi pärast Teist maailmasõda ning peab Venemaa hübriidsõjale reageerima märksa jõulisemalt.
Frederikseni sõnul on viimased juhtumid — alates droonidest Taani sõjaväeobjektide lähedal kuni lennujaamade ajutise sulgemiseni — osa samast mustrist, mille eesmärk on eurooplasi heidutada ja segadust külvata. Ta viitas, et intsidentide taga võib olla Moskva, rõhutades samas, et imerohtu pahatahtlike sammude lõpetamiseks ei ole.
Kopenhaagenis kogunenud EL-i liidrid arutasid Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja Ukraina finantstoetuse kasvatamist. Arutelu keskmes oli ka konkreetsete projektide käivitamine, sealhulgas nn „droonimüür“, mis peaks aitama hübriidohte tõrjuda.
„Me peame taasrelvastuma, hankima rohkem võimekusi ja olema uuenduslikumad,“ ütles Frederiksen, lisades, et ohtude täielik kadumine pole tõenäoline, mistõttu peab Euroopa valmis olema püsivaks vastutegevuseks.
NordenBladet – Euroopa Liidu liidrite mitteametlik ülemkogu Kopenhaagenis kulges pingelise julgeolekuolukorra taustal, ent sisuliste läbimurrete asemel kujunes kohtumine pikaks aruteluks, kirjutas Politico. Christiansborgi lossis venis algselt kaheks tunniks planeeritud ühiskaitse teema neljale tunnile, kuid kokkuleppeid ei sündinud.
Liidrid kirjeldasid olukorda teravate sõnadega: räägiti Venemaa eskalatsioonist, hübriidrünnakutest ja sõjast Ukrainas kui katsest kogu Euroopat heidutada. Praktikas jäi aga enamik prioriteete lahtiseks. Arutati „droonimüüri“ ideed vaenulike droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, võimalust suunata Ukrainale abi Venemaa külmutatud varade arvelt ning EL-i otsustuskorra muutmist, et vältida ühe liikmesriigi veto takistavat mõju Ukraina liitumisprotsessile. Ametnike kinnitusel edusamme ei toimunud ning pole kindel, kas plaanid küpsevad ka oktoobri lõpus Brüsselis toimuva ametliku ülemkogu ajaks.
Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutas, et kohtumine oli vajalik julgeolekuotsuste ettevalmistamiseks ning liidrid peavad olema valmis kokkulepeteks lühikese aja jooksul. Samas tunnistasid mitmed diplomaatilised allikad Politicole, et tegemist on riiklikku suveräänsust puudutavate keeruliste küsimustega, millele „üleöö“ lahendust ei ole kunagi eeldatud.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz suhtus komisjoni juhitavasse droonimüüri skeptiliselt ja püüdis tõsta päevakorda konkurentsivõime teemat, kuid see ei murdnud ametlikku kava. Ukraina toetusele keskendunud arutelu lükati päeva lõppu; Costa ideed lihtsustada EL-i reegleid Ukraina liitumisprotsessi kiirendamiseks vaevu puudutati ning Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis selle siiski maha teha.
Peamised järeldused Politico järgi
Külmutatud varad: EL-i juhid ei toetanud veel plaani kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina laenude tagatiseks; Belgia ja teised riigid soovisid suuremat juriidilist kindlust. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et konfiskeerimist ei kavandata, kuid konsensust ei saavutatud.
Kaitsepoliitika juhtimine: Riigid tervitasid komisjoni algatusi, ent rõhutasid, et vastutus kaitse eest jääb liikmesriikidele. Droonitõrjesüsteemi („droonimüüri“) täpne kujundus on veel välja töötamata; Prantsusmaa ja Saksamaa väljendasid komisjoni rolli suhtes skepsist, lõunapoolsed riigid soovisid laiemaid piirimõõtmeid.
Merzi fookus ei jõudnud päevakorda: Püüdlus nihutada arutelu majanduskonkurentsivõimele ebaõnnestus; ametlik kava keskendus kaitsele ja Ukrainale.
Laiendamine jääb üksmeele taha: Costa ettepanek otsustada Ukraina liitumiskõneluste alustamine kvalifitseeritud häälteenamusega ei saanud toetust; lisaks Ungarile olid kriitilised ka mitmed teised liikmesriigid.
Kokkuvõttes kinnitas Kopenhaagen kriisimeeleolu, kuid mitte otsuseid – suured suunad on laual, detailid ja poliitiline tahe veel leidmata. Politico hinnangul jäi ülemkogu pigem jutuajamiseks, mis ei vastanud üha ärevamale julgeolekupildile.
