NordenBladet — Rootsi peaministri sõnul kinnitab al-Qaeda ähvardus, et oht Rootsile on suurenenud. Terroriorganisatsioon al-Qaeda on pärast Koraani põletamist oma propagandakanalis ähvardanud Rootsit ja Taanit. Terrorirühmitus kutsub üles kättemaksule kõnealuste riikide vastu.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles Expressenile antud kirjalikus kommentaaris, et avaldus „tõstab esile olukorra tõsiduse ja kinnitab seda, mida me juba teame – et oht Rootsile on suurenenud”.
Rootsi julgeolekuteenistus on öelnud, et on asjast teadlik. Turvateenistuse sõnul on avaldus kooskõlas varasemate Rootsi vastu suunatud vihasõnumitega.
Ma mõistan täielikult, et inimestele võib see praegu tunduda laiem ja võib-olla hirmutavam, ütleb pressisekretär Fredrik Hultgren-Friberg.
Briti välisministeerium hoiatas pühapäeval terrorirünnakute võimalikkuse eest Rootsis. Ka USA välisministeerium muutis juulis oma reisiinfo soovitust Rootsi.
Soome välisministeerium peab Rootsit turvaliseks reisisihtkohaks.
NordenBladet – Viimasel ajal on Ozempicu, Rybelsuse, Wegovy, Mounjaro ja teiste kaalulangetusravimite populaarsus hĂĽppeliselt kasvanud, avaldades märkimisväärset mõju kaalulangetamistööstusele. Suured farmaatsiaettevõtted on tunnistajaks kullapalavikule, mis “imeravimeid ja imesĂĽste” ĂĽmbritsevad ning mida reklaamitakse laialdaselt. Alternatiivid ravimite näol on muutnud inimestel kehakaalu langetamise lihtsamaks ja tõhusamaks, ilma et peaks kasutama traditsioonilisi meetodeid, nagu dieet, treening ja muudatused elustiilis.
80 miljardi dollari suurune kaalukaotuse tööstus, kuhu kuuluvad sellised tuntud ettevõtted nagu WeightWatchers, Jenny Craig, Nutrisystem ja Noom, seisab silmitsi uue ajastuga, sest nende kliendid pöörduvad uute (ravi)lahenduste poole. Aastakümneid on kaalulangetusettevõtted propageerinud elustiili- ja tahtejõu muutusi, kuid tänane farmaatsiapõhine ajastu seab nüüd väljakutse nende traditsioonilistele lähenemisviisidele ja toob silmitsi rahaliste väljakutsetega.
WeightWatchers ja Noom, tunnustades arenevat teadust ja muutuvaid tarbijaeelistusi, pĂĽĂĽavad kohanevad uue trendiga. Näiteks WeightWatchersi tegevjuht Sima Sistani ostis Sequence’i, teletervise ettevõtte, mis võimaldab patsientidel saada virtuaalseid kaalulangetusravimite retsepte. Noom avas sarnase eesmärgiga teletervise platvormi Noom Med. 40-aastane Jenny Craig aga pidi tunnistama kaotust ning lõpetas hiljuti tegevuse, mĂĽĂĽes oma kaubamärgi Nutrisystemi emaettevõttele.
Kaalulangetusravimite, nagu Ozempic, tõus kujundab ümber kaalulangetamise tööstuse, pakkudes nii väljakutseid kui ka võimalusi ettevõtetele, kes on pikka aega tuginenud traditsioonilistele meetoditele. Kaalulangetusravimid ei ole ainult ärilugu, vaid peegeldavad ka kultuurilisi ja ühiskondlikke muutusi selles, kuidas inimesed lähenevad kaalukaotusele.
NVO ühe aasta kauplemisgraafik: Novo Nordisk (NVO) aktsiad on alates Wegovy debüüdist 2021. aasta juunis tõusnud peaaegu 120%. See teeb sellest luksusbrändi LVMH järel Euroopa väärtuselt teise börsiettevõtte. Taani ravimitootja suurendab ka tootmist, et rahuldada kasvavat nõudlust USA-s (Yahoo Finance väljavõte seisuga 25.juuli 2023)
_________________
Semaglutiid, mida müüakse kaubamärkide Ozempic, Wegovy ja Rybelsus all, on 2. tüüpi diabeedi raviks kasutatav diabeedivastane ravim ja pikaajaliseks kaalujälgimiseks kasutatav rasvumisvastane ravim, mille töötas välja Novo Nordisk 2012. aastal. See on peptiid, mis sarnaneb hormooni glükagoonitaolise peptiidiga-1 (GLP-1 modifitseeritud ahelaga).
Semaglutiid on GLP-1 retseptori agonist, mis tähendab, et see jäljendab inimese inkretiini GLP-1 toimet, suurendades seeläbi insuliini sekretsiooni ja veresuhkru vabanemist ning parandades glükeemilist kontrolli. Kõrvaltoimete hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja kõhukinnisus.
2020. aastal oli semaglutiid USA-s 129. kõige sagedamini välja kirjutatud ravim, mida on välja kirjutatud rohkem kui 4 miljonit.
Avafoto: Taani ravimitootja Novo Nordisk poolt toodetud Rybelsuse tabletid (NordenBladet)
NordenBladet — Kopenhaagenis asuv Väikese Merineitsi kuju, mis on üks Taani tähelepanuväärsemaid vaatamisväärsusi, on võõbatud Vene lipuvärvidesse.
Punase, valge ja sinise lipu värvid kanti ööl vastu tänast neljapäeva, 2. märtsi kivile, millel istub Hans Christian Anderseni muinasjutu kangelanna kuju.
Kopenhaageni politsei teatas, et käis sündmuskohal ja registreeris „vandalismi juhtumi” ning üritas piirkonnast „jälgi” leida, vahendab Guardian.
Teo kohta, mida peetakse Moskva toetamiseks Ukraina sõjas, on algatatud uurimine.
Mõned hämmeldunud turistid pildistasid rikutud kuju neljapäeva hommikul.
Väike Merineitsi, mis on inspireeritud Taani kirjaniku Anderseni 1837. aasta samanimelise muinasjutu tegelasest, on skulptor Edvard Erikseni loodud 175 kg kuju.
Kopenhaagenis suhteliselt eraldatud Langelinie sadamas asuva kuju kallal on korduvalt vandaalitsetud. Merineitsi pea varastati 1964. aastal ja käsi lõigati maha 1984. aastal. 1998. aastal eemaldasid vandaalid ta pea uuesti, kuid see tagastati hiljem, enne kui kuju 2003. aastal õhku lasti.
Kuju on korduvalt märgistatud ja maalitud, viimati 2020. aastal salapärase kirjaga „rassistlik kala”.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
NordenBladet – Suurpanga Danske Bank A/S eksjuht Thomas Borgen mõisteti Taani Danske Banki Eesti haru rahupesuskandaalis õigeks. Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas, vahendab domstol.dk.
Tsiviilvaidluse lõppemine järgneb Taani võimude otsusele eelmine aasta lõpetada Borgeni suhtes kriminaalmenetlus.
Panga investorid väitsid, et Borgen vastutas panga Eesti filiaali vastutustundetu juhtimise eest aastatel 2013-2018, kui oli ametis tegevjuhina. Samuti avaldasid investorid, et said kahju, kuna omandasid panga aktsiaid ülepaisutatud hindadega, kuna Danske Bank ei avalikustanud probleeme Eesti filiaalis.
Kohus leidis, et vastutustundetu tegevuse tulemusena võib nõudeid esitada ainult pank ise, mitte selle üksikud aktsionärid.
Samuti ei tuvastanud kohus, et Borgen oleks saanud või oleks pidanud omama teavet, mis oleks mõjutanud panga aktsiat arvestataval määral.
Aktsionärid nõudsid Borgenilt 2,4 miljardi taani krooni (ligikaudu 233 miljoni euro) suurust hüvitist.
Danske teatas eelmine kuu, et on jõudmas lõpule skandaali keskmes olnud kahtlaste tehingute analüüsiga. Kahtlaseid tehinguid tehti 15,5 miljardi taani krooni ulatuses.
2018. aastal selgus, et Danske oli eiranud varasemaid hoiatusi, mille käigus väideti, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu liigutasid kriminaalid miljardeid eurosid lääneriikidesse.
