Kolmapäev, detsember 31, 2025

SOOME UUDISED

JÕULUVANA Lapimaa kodu lugu: Kuidas Soome lastesaate “Onu Markus” legendi lõi ja Eleanor Roosevelt selle kogemata ametlikuks tegi

By
Helena-Reet Aari
-
Jõuluvana Lapimaa kodu lugu

NordenBladet – Meil kõigil on mälusopis lapselik nägemus jõuluvanast: punane kuub, valge habe, põhjapõdrad ja aadressiks “Soome, Rovaniemi”. Tundub, nagu oleks see olnud nii aegade algusest. Aga tegelikult on see lugu soomlaste geniaalsest turundusest, ühest armastatud lastesaate raadiohäälest ja ootamatust diplomaatilisest visiidist, mis muutis Lapimaa igaveseks.

See on lugu sellest, kuidas soomlased “varastasid” Jõuluvana Põhjapooluselt ja andsid talle kodu.

I vaatus: Raadiomees, kes rääkis lastele saladuse (1927)

Enne 1920ndaid arvas maailm (eriti ameeriklased), et Jõuluvana elab Põhjapoolusel. Soomlaste jaoks oli see aga ebaloogiline – seal on ju ainult jää ja külm tuul, põhjapõdrad ei saa seal süüa sammalt!

Mängu astus mees nimega Eino Markus Rautio, keda terve Soome tundis nime all Markus-setä (Onu Markus). Ta juhtis Soome Yleisradio ülipopulaarset saadet “Lastentunti” (Lastetund).

Ühes 1927. aasta saates teatas Onu Markus eetris kuulsa lause, mis muutis ajalugu:

“Jõuluvana (JOULUPUKKI) ei ela Põhjapoolusel. Ta elab Soomes, Lapimaal, Korvatunturil!”

Miks just Korvatunturi? Markus Rautio selgitus oli geniaalne ja laste jaoks täiesti loogiline:

  1. Mäe kuju: Korvatunturi (“Kõrva mägi”) on kujuga nagu kolm suurt kõrva.

  2. Funktsioon: Tänu nendele “kõrvadele” kuuleb Jõuluvana täpselt, mida lapsed üle maailma soovivad ja kas nad on sõnakuulelikud. See on nagu hiiglaslik looduslik radar.

  3. Salapära: Korvatunturi asub sügaval metsikus looduses, täpselt Soome-Vene piiril. See on ligipääsmatu koht, mis sobis ideaalselt selgituseks, miks keegi Jõuluvana maja kunagi näinud polnud.

Sellest hetkest alates teadsid soome lapsed tõde aga maailm vajas veel veenmist.

II vaatus: Maailma esimene leedi külastas Soomet

Hüppame ajas edasi aastasse 1950. Rovaniemi linn oli Teises maailmasõjas Saksa vägede taganemise käigus peaaegu täielikult hävitatud. Linn oli tuhas, sillad purustatud, inimesed elasid äärmises vaesuses.

Siis saabus teade, mis pani kohalikud ametnikud higistama: Rovaniemisse tuleb visiidile Eleanor Roosevelt – USA varalahkunud presidendi Franklin D. Roosevelti lesk ja ÜRO Inimõiguste Komisjoni esimees.

Miks ta tuli? Eleanor Roosevelt ei tulnud otsima Jõuluvana. Tema missioon oli tõsine ja humanitaarne. Ta soovis näha:

  • Kuidas edeneb Lapimaa ülesehitustöö pärast sõda.

  • Kuidas kasutatakse UNRRA (ÜRO abiorganisatsiooni) toidu- ja riideabi.

  • Ja üks isiklik soov: ta tahtis külastada Polaarjoont.

III vaatus: Paanika ja onn keset tühermaad

Rovaniemi linnaisadel oli probleem. Polaarjoon jookseb linnast veidi põhja poolt, kuid aastal 1950 oli seal vaid tühi mets, soo ja miljonid sääsed (räkkä). Jah, just sääsed kaugel Põhjamaal! Kuigi me seostame Rovaniemit Jõuluvana ja lumega, on seal juunis täiesti tavaline suvi. Lumi on sulanud, päike paistab ööpäevaringselt (keskööpäike) ja temperatuur võib tõusta +15 kuni +25 kraadini. Kuna Eleanor Roosevelt maandus Rovaniemis 11. juunil 1950 ei olnud seal midagi vaadata – polnud isegi teed, kus peatuda. Kuidas viia maailma tähtsaim naine keset võsa ja öelda: “Palju õnne, siin see Polaarjoon on”?

Soome kiirreageerimine:

  • Vaid kaks nädalat enne visiiti otsustati ehitada Polaarjoonele väike vastuvõtuonn.

  • Arhitekt Ferdinand Salokangas joonistas projekti ühe ööga (legend räägib, et ta kasutas inspiratsiooniks vana palgiparvetajate onni).

  • Ehitusmeeskond eesotsas meister Jarl Sundquistiga töötas ööpäevaringselt. Palke toodi otse Ounasjoki jõest.

  • Kuna täpsed mõõtmisvahendid puudusid ja aega nappis, pandi onn püsti “umbes-täpselt” sinna, kus arvati polaarjoon olevat (hilisemad mõõtmised näitasid, et nad panid tegelikust joonest ca 100 meetrit mööda, aga see ei häirinud kedagi).

Pühapäev, 11. juuni 1950 Onn sai valmis täpselt hetkeks, kui lennuk maandus. Eleanor Roosevelt astus onni, jõi seal kohvi, saatis oma sõbrale (toonasele president Harry S. Truman) postkaardi – esimene kiri, mis saadeti “Polaarjoone postkontorist” – ja kiitis kohalikke nende vastupidavuse eest. Saates esimese postkaardi uhiuuest “Polaarjoone postkontorist” (mis oli toona lihtsalt üks laud seal onnis) maailma võimsaimale mehele, andis Eleanor sellele kohale koheselt rahvusvahelise tähtsuse.

IV vaatus: Kuidas onnist sai Jõuluvana kontor

See pisike onn, mida täna tuntakse nime all Roosevelt Cottage (vaata infot SIIT), jäigi sinna seisma.

  1. Turistid, kes sõitsid Põhja-Norra poole (Nordkappi), hakkasid seal peatuma, et juua kohvi ja osta suveniire.

  2. Kuna Markus Rautio oli juba loonud legendi (1927. a.), et Jõuluvana elab “kuskil siin lähedal”, hakkasid turistid küsima Jõuluvana järele. 1958. aastal pälvis Rautio selle lennuka laste jaoks välja mõeldud vastuse eest Soome Kultuurifondi tunnustusauhinna ning 1967. aastal omistati talle Teatterineuvose aunimetus (sõna-sõnalt „teatrinõunik”).

  3. Soomlased panid pildi kokku: Korvatunturi on Jõuluvana kodu (privaattsoon), aga Rovaniemi ja see onn võiksid olla tema kontor, kus ta külalisi vastu võtab!

Aastal 1985 kuulutas Rovaniemi end ametlikult Jõuluvana Kodulinnaks (The Official Hometown of Santa Claus). Roosevelti onni ümber ehitati terve küla, peapostkontor ja vastuvõtukeskus.




5 x Rovaniemi (NordenBladet)

Faktide ja maagia sulam

Täna on Rovaniemi üks maailma tuntumaid turismisihtkohti. Aga selle sära taga on tegelikult südamlik lugu:

  • Onu Markus andis Jõuluvanale hinge ja aadressi (Korvatunturi).

  • Sõjajärgne puudus sundis soomlasi olema leidlikud.

  • Eleanor Roosevelt andis põhjuse ehitada esimene maamärk, millest sai kogu Jõuluvana Küla nurgakivi.

Tänaseks on sellest imelisest juhuste jadast kasvanud midagi palju enamat kui lihtsalt üks Põhjamaine turismimagnet. See on elav tõestus sellest, kui väga me kõik – olenemata vanusest – vajame usku imedesse ja kohta, kus muinasjutt saab reaalsuseks. Soome turundajad tegid ajalooliselt fantastilise töö!

Mõnes mõttes tuletab see “Jõuluvana kodu lugu” meile meelde, et tõeline jõuluime ei peitu mitte palkmajades ega polaarjoones, vaid inimestes endis – meie soovis luua rõõmu, hoida elus legende ja pakkuda killukest maagiat keset karget ja pimedat põhjamaa talve.

Avafoto: NordenBladet

Briti väed ja Soome kaitsejõud harjutasid ühisel NATO suurõppusel Venemaa piiri vahetus läheduses

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Edinburghis baseeruva 3. laskurüksuse sõdurid läbisid Soome põhjaosas karmi arktilise väljaõppe ning osalesid koos Soome ajateenijate ja reservväelastega ulatuslikul operatsioonil, mis toimus vaid 32 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Ligikaudu 50 meest Briti armee C-kompaniist veetsid kuus nädalat Soome Arktikas, et lihvida oma ellujäämis- ja lahinguoskusi temperatuuridel, mis langesid kuni -28 °C-ni. Ühisõppuse eesmärk oli tugevdada liitlasvägede koostööd ja valmistuda Soome kaitsmiseks võimaliku agressiooni korral.

Arktiline väljaõpe ekstreemsetes oludes

Sõdurid, kes olid varem läbinud kuuma kliima väljaõppe Keenias ja Marokos, pidid kiiresti kohanema diametraalselt erineva keskkonnaga. Väljaõppe käigus omandati elutähtsad oskused külmas kliimas toimetulekuks:

  • Külmakahjustuste vältimine: Õpiti kehasoojust säilitama ja varustust õigesti kasutama.

  • Jääkülmas vees tegutsemine: Harjutati vette kukkumise ja sealt pääsemise stsenaariume.

  • Mobiilsus ja lahingutegevus: Treeningud hõlmasid lumes võitlemist ning suuskadel laskmist.

Operatsioon Northern Axe

Pärast esmast väljaõpet liitusid Briti sõdurid Soome armee Kainuu brigaadi korraldatud operatsiooniga Northern Axe. Õppus leidis aset Vuosanka metsades, mis asuvad Helsingist umbes 640 kilomeetrit põhja pool ja vaid 32 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Viis päeva ja ööd kestnud laiaulatuslikus ja keerukas simuleeritud lahingus osales kokku 3000 sõdurit, sealhulgas ajateenijad, reservväelased ja regulaarväelased. Briti luurespetsialistid viisid koos soomlastega läbi operatsioone, mille käigus testiti vägede kaitsevõimet, viivitustaktikat, öist võitlust ja rünnakutegevust. Ülemad jälgisid üksuste liikumist ja sooritust reaalajas.

Totaalkaitse ja NATO uus põhjapiir

Soome liitumine NATO-ga 2023. aastal pikendas alliansi põhjapiiri Venemaaga enam kui 1300 kilomeetri võrra. Õppus rõhutas Soome kaitsemudeli tugevust:

  • Kohustuslik ajateenistus: Meestele kehtib ajateenistuskohustus ja nad jäävad reservi kuni 50. eluaastani.

  • Massiivne mobilisatsioonivõime: Vaid 5,5 miljoni elanikuga riik suudab rünnaku korral mobiliseerida kuni 900 000-mehelise armee.

Vastastikune õppimine ja austus

Briti kontingendi ülem, major Henry Wootton, tunnustas kõrgelt soomlaste ettevalmistust ja suhtumist riigikaitsesse.

“On tõeliselt muljetavaldav näha riiki, mis on orienteeritud kaitsele. Neil on kivisse raiutud kaitseplaan ja kõik panustavad sellesse oma ajateenistusega,” sõnas major Wootton.

Ta lisas, et kuigi Briti sõdurid on professionaalid, andis koostöö soomlastega – keda ta kirjeldas kui “õues elavaid mehi ja naisi” – neile hindamatuid teadmisi kohaliku maastiku ja keskkonnaga kohanemise kohta. “Me oleme nõrgemas olukorras, sest me ei tunne riiki ja keskkonda nii hästi kui nemad,” nentis Wootton, rõhutades kohalike reservväelaste rolli olulisust.

Soome hävitajate ost ja droonisõja väljakutsed: kas tehti ajalooline viga?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — 2021. aasta lõpus teatas Soome kaitseminister Antti Kaikkonen riigi ajaloo kalleimast kaitsehankest: 8,4 miljardi euro eest hangitakse 64 Ameerika F-35A mitmeotstarbelist hävitajat, mis asendavad vananevad Hornetid. Otsus langes enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse – sündmust, mis tõi lahinguväljale uue keskse jõu: droonid.

Droonide mõju sõjapidamisele

Ukraina sõda on tõestanud, et odavad ja paindlikud droonid võivad põhjustada tohutuid kaotusi. Erinevate allikate järgi moodustasid droonid 2025. aastaks kuni 70–80% Venemaa ja Ukraina kaotustest. Ukraina võitlejad hoiatavad, et Euroopa ja Soome ei ole droonisõjaks valmis. Maaväe ülem Pasi Välimäki möönab, et Soomel on endiselt „väga vähe droone”.

Droonide tõhusus ja madal hind on tekitanud vaidlusi mehitatud hävitajate vajalikkuse üle. Kritiseerijate seas on ka tehnoloogiaettevõtja Elon Musk, kelle sõnul on hävitajatesse investeerimine ajast maha jäänud.

Hävitajate roll laiemas kaitsesüsteemis

Soome endine õhuväe ülemjuhataja Jarmo Lindberg rõhutab, et droonid ei asenda hävitajaid, sest nende võimekus ja ülesanded on erinevad. Hävitajad on osa laiemast, mitmekihilisest õhutõrjesüsteemist, mis peab suutma reageerida eri tüüpi ohtudele.

F-35 eeliseks on:

  • kiirus ja ulatus – liikumiskiirus kuni 15 km minutis ning üle 200 km laskeulatus;

  • kõrgtasemel sensorid ja luurevõimekus, mis ületavad droonide omad;

  • paindlikkus rünnaku- ja kaitseoperatsioonides kogu riigi ulatuses.

Lindberg rõhutab, et ükski relvasüsteem ei suuda katta kõiki õhutõrjevajadusi. Suure riigi (nagu Soome) kaitseks on vaja kombineeritud lähenemist, kus hävitajad täidavad ülesandeid, milleks droonid ei ole veel võimelised.

Kulutõhususe dilemma

Odavaid droone on sageli mõistlik hävitada odavamate vastumeetmetega, mitte miljonite eurode väärtuses rakettidega. Õhutõrje jääb alati „kivi-paber-käärid“ olukorda, kus tuleb valida ohu tüübile sobivaim ja kulutõhusaim lahendus.

Samas on ka hävitajad ise haavatavad – neid on vähe ja lennuväljale pargituna on nad kerge sihtmärk. Seetõttu rõhutatakse pikamaa täppisrelvade ja liikuvate platvormide olulisust.

Ukraina kogemus: vaja on mõlemat

Ukraina on droonisõja peamine uuendaja, kuid sellest hoolimata on riik otsustanud osta ka 150 Rootsi Gripen E ja 100 Prantsuse Rafale hävitajat. See kinnitab Lindbergi seisukohta: tänapäevases sõjas on vaja nii droone kui ka hävitajaid.

Kuigi droonid on muutnud sõjapidamist pöördumatult, ei ole need muutnud hävitajaid üleliigseks. F-35 ei ole mitte üksik relv, vaid osa laiemast kaitsearhitektuurist, mis peab tagama Soome julgeoleku suures ja hajutatud ruumis.

Seetõttu ei ole Soome F-35 ost tõenäoliselt ajalooline viga, vaid investeering võimekusse, mis täiendub droonide ja muude õhutõrjesüsteemidega.

Karjala Vabariigi ja Soome suhted muutuvas geopoliitilises olukorras

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Hollandis baseeruv sõltumatu meediaväljaanne The Moscow Times avaldas analüüsi Venemaa Karjala Vabariigi olukorrast. Artikkel keskendub piirkonna muutunud dünaamikale NATO liikmesriigi Soome naabruses ning kohalike elanike meeleoludele pingestunud suhete taustal.

Ajalooline seotus ja majanduslik sõltuvus

Karjala Vabariigil* on aastakümneid olnud Soomega erakordselt tihedad sidemed. Enne Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal oli karjalaste igapäevaelu ja majandus sügavalt integreeritud lääne naabriga:

  • Majanduspartnerlus: Soome oli piirkonna olulisim majanduspartner.

  • Haridus: Soome õppeasutused värbasid Karjalast aktiivselt õpilasi ja tuhanded noored omandasid haridust teisel pool piiri.

“Ajude äravool” ja põgenemine Läände

Kuigi Soome lähedus pakkus võimalusi, tekitas see Karjala Vabariigile probleeme juba enne sõda, meelitades piirkonnast ära andekaid noori. Sõja puhkedes on see protsess kiirenenud, muutudes sisuliselt paguluseks.

„Ma arvan, et pooled minu klassikaaslastest elavad nüüd Soomes. Me oleme piiriala, seega pole see sugugi imelik,” nentis Olonetsi linnast pärit ja nüüdseks Soome kolinud naine.

Kuigi Soome oli üks esimesi Euroopa riike, mis piiras pärast 2022. aastat venelastele viisade väljastamist, ei laienenud need piirangud õpilasviisadele. See on jätnud paljudele peredele võimaluse saata lapsed välismaale, et:

  1. Anda neile Euroopa haridus.

  2. Kaitsta neid Venemaal langeva “raudse eesriide” mõjude eest.

  3. Vältida noormeeste sattumist sõjaväeteenistusse ja rindele.

Kultuuriline paradoks ja keeleküsimus

The Moscow Times toob esile märgilise tendentsi: karjala keel** areneb praegu Soomes jõudsamalt kui Karjala Vabariigis endas.

  • Venemaal on karjala keelel küll ametliku keele, kuid mitte riigikeele staatus, mis takistab selle kasutamist ametlikus asjaajamises.

  • Probleemiks peetakse asjaolu, et karjala keel ei läinud kunagi üle kirillitsale.

  • Tänaseks moodustavad etnilised karjalased vabariigi elanikkonnast vaid ligikaudu 5%.

Propaganda versus tegelikkus

Pärast Ukraina sõja algust ja Soome liitumist NATO-ga on Venemaa ametlik retoorika muutunud agressiivseks, maalides Soomest pilti kui sõjalisest ohust. Paguluses elav Karjala ajakirjanik Valeri Potašov märgib aga, et kohalik elanikkond seda narratiivi täielikult ei jaga.

Potašovi hinnangul on ühiskonnas selge lõhe:

  • Vanem põlvkond: On vastuvõtlikum propagandale ja võib näha Soomet ajaloolise vaenlasena.

  • Keskealised ja noored: Vaatamata tugevale propagandale ei ole avalikus arvamuses drastilist muutust toimunud ning Soomet ei tajuta vaenlasena.

__________________________________
* Karjala Vabariik (Venemaa Föderatsioon)
Karjala Vabariik on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis asub Loode-Venemaal, mis piirneb läänes Soomega.

Pealinn: Petroskoi (vene keeles Petrozavodsk).

Loodus: Karjala on tuntud oma tohutute metsade ja järvede poolest (sealhulgas Euroopa kaks suurimat järve: Laadoga ja Äänisjärv).

Rahvastik: Tänapäeval moodustavad suurema osa rahvastikust venelased. Karjalased on jäänud oma ajaloolisel kodumaal vähemusrahvuseks.

** Karjala keel
Karjala keel (karjalan kieli) kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome rühma. See on eesti ja soome keele lähisugulaskeel.

Sarnasus: Karjala keel on soome keelele väga lähedane, kuid see ei ole soome keele murre, vaid iseseisev keel. Ka eestlased võivad paljudest sõnadest aru saada, kuigi grammatika ja hääldus erinevad.

Staatus: Karjala keelel ei ole Karjala Vabariigis riigikeele staatust (ainus riigikeel on vene keel), kuid sellel on ametlikult tunnustatud vähemuskeele staatus.

Murded: Keelel on mitu peamist haru, millest suurimad on:

Päriskarjala (kõige lähedasem soome keelele).

Livviko ehk Aunuse karjala (kõneldakse Laadoga järve ümbruses).

Lüüdi (mõnikord peetakse eraldi keeleks, sarnaneb vepsa keelele).

Kirjakiri: Tänapäeval kasutatakse karjala keele kirjutamiseks ladina tähestikku (sarnaselt eesti ja soome keelega), kuigi ajalooliselt on katsetatud ka kirillitsat.

Soomes pikeneb Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaeg

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Sotsiaalkindlustusamet Kela teatas, et Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaega pikendatakse järgmisel 2026. aastal viie aastani. Seni on kaart kehtinud kaks aastat.

Kela teatel ei nõua muudatus klientidelt mingeid lisameetmeid, kuna kaardid uuenevad automaatselt pärast kehtivusaja lõppu. Aasta alguses võib aga uute kaartide väljastamisel esineda lühike katkestus. Samuti ei mõjuta muudatus juba kehtivaid ravikindlustuskaarte, vahendab Yle.

Euroopa ravikindlustuskaart on ühtne ja tasuta dokument, mis tõendab inimese ravikindlustuse kehtivust mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Island, Liechtenstein, Norra), Šveitsis või Ühendkuningriigis. Kaardi omanikul on ajutiselt teises riigis viibides (näiteks turismireisil, õppimas või lühiajaliselt töötades) õigus saada vajaminevat riiklikku arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatud elanikega. See tähendab, et arstiabi osutatakse vastava riigi seadusandluse ja tariifide alusel, mitte patsiendi koduriigi reeglite järgi.

Oluline on silmas pidada, et kaart ei asenda reisikindlustust ega kata erameditsiini kulusid, päästeteenuseid ega haige transporti kodumaale. Kaardi ettenäitamisel ei pruugi ravi olla täiesti tasuta: patsient peab ise tasuma kõik omavastutustasud (nt visiiditasu, voodipäevatasu) samas ulatuses nagu kohalikud elanikud ning neid kulusid hiljem koduriigis ei hüvitata. Seetõttu on alati soovitatav lisaks ravikindlustuskaardile sõlmida ka eraldi reisikindlustus, mis kataks ootamatud lisakulud.

 

123...601Page 1 of 601