Pühapäev, august 17, 2025

SOOME UUDISED

Soome leht soovitab: kui leiate need oma kapist, müüge need kohe kirbuturul maha

By
Helena-Reet Aari
-
Kirbuturg ehk kirpputori on soomlaste seas populaarne

NordenBladet – Soomlaste seas on kirbuturg ehk kirpputori alati populaarne olnud – see on osa Põhjamaade taaskasutuse kultuurist ja tõhus viis seisvad riided rahaks teha. Teise ringi kaup (second hand pood) on ühtviisi huvitav ning soodne. Iltalehti hiljutine artikkel toob välja mitmed esemed, mille müük kirbuturul võib osutuda tõeliselt kasulikuks.

1. Hea kvaliteediga teksad

Tugev, kvaliteetne ja aja jooksul ainult väärtust kasvatav teksapaar (eriti soomlaste lemmikud Levi’s, Wrangler või Lee) on kirbuturul kõrgelt hinnatud. Hea materjal, klassikaline lõige ja märgikorraldus tagavad, et raha tuleb kiiresti ning nõudlus on kõrge.

2. Disainerbrändide jakid ja kampsunid

Põhjamaade kultuurilised erinevused peegelduvad selgelt ka rõivavalikutes. Soomes hinnatakse praktilisust ja stiili – näiteks Marimekko, Samuji, Nanso jms brändide kergejoonelised rõivad leiavad uue omaniku hetkega.

3. Vilditud talvesaapad ja tossud

Kui kapis leidub vanu, ent heas korras vilditud saapaid või tosse (nt Skandinaavia kohalikud või põhjamaised pioneerid), saab neist kirbukates kordades parema hinna kui poes mahakantuna.

4. Retromustriga kampsunid ja sallid

Taaskasutusmeelne kirbuturg hindab originaalseid mustritega villaseid kampsuneid – need ei ole pelgalt riide, vaid trendi sümbol, mis toob raha kiiremini kui moerõivad massist.

5. Kudumid ja tikitud esemed

Tikitud kangad ja kudumid (nt traditsioonilised põhjamaised mustrid või soome rahvuslikud elemendid) on kirbuturul hinnas – sest need räägivad lugusid, mitte ainult ei kata keha.

Miks müüa kirbuturul just nüüd?

  • Taaskasutuse ja uuskasutuse populaarsus: Uuskasutus on asjade korduskasutamine (re-use) või kasutatud asjale uue väärtuse ja kasutuseesmärgi andmine (re-design). Kui taaskasutuse (recycling) puhul peetakse eelkõige silmas pakendite, paberi ja muude esemete ümbertöötlemist toormaterjaliks, siis uuskastususe eesmärk on asja kasutusaja pikendamine või tema väärtuse suurendamine. Inimesed on aru saanud, et lõputu raiskamine ja rõivaprügi tootmine on maakerale halb.

  • Teenimisvõimalus: kiire raha teenimise võimalus — seisvad riided rahaks.

  • Trend ja kultuur: tänapäevane teadlik tarbija otsib unikaalsust ja ajalugu.

  • Nõudlus: kui kappides leidub esemeid, mida enamik meist enam ei kanna, võib otsene müük kirbuturul olla kasulikum kui annetamine.

Kuidas edukalt kirbuturul müüa?

  1. Vali esemed ja valmista need müügiks ette – puhasta, triigi, kontrolli lukud-nööbid jne.

  2. Pildista headest nurkadest – lojaalsed ostjad pööravad tähelepanu detailidele.

  3. Kirjeldus on oluline – märgi bränd, suurus, materjal, alghind poes.

  4. Vali hinnad mõistlikult – uuri turgu ja leia sobiv hind

  5. Ostes ole valmis kauplema ja müües hinda langetama – ka see on osa kirbuturu kultuurist

Soomlaste armastus kirbuturu vastu on kujunenud Põhjamaade laiemas kultuurilises kontekstis – see ei ole vaid turundus, vaid põhimõte. Iltalehti soovitus tuletab juba tuttavaid tõdesid meelde: kui leiate oma kapist kvaliteetseid riideesemeid, eriti brändikaupa või hetkel valitsevaid trende, siis müüge need nüüd kirbuturul maha. Sellel on palju positiivseid külgi –  teenite raha, toetate taaskasutust ning räägite rõivaesemete kaudu kultuurilugusid.

Avafoto: Unsplash

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

By
Helena-Reet Aari
-
Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

Põhjamaade kultuuriline dekodeerija: Miks soomlased ei vasta e-kirjadele?

By
Helena-Reet Aari
-
Kuidas mõista soomlasi? Milline on soomlaste töökultuur?

NordenBladet – Kas olete kunagi saatnud oma Soome kolleegile põhjaliku e-kirja ning oodanud vastust, mis aga kunagi ei saabu? Või vastatakse alles nädala pärast ühe lausega? See pole isiklik – see on soomlaste töökultuuri osa. Tere tulemast Põhjamaade suhtlemisruumi, kus vaikimine ei tähenda hoolimatust ja kultuurilised erinevused mängivad määravat rolli.

Kuidas mõista soomlasi? Kultuurilised erinevused töösuhetes: Mida peaksid teadma, kui töötad soomlastega?

Et mõista töötamist soomlastega, tuleb esmalt avada Skandinaavia (ja laiemalt Põhjamaade) kultuuriline kood. Soome ei pruugi formaalselt kuuluda Skandinaaviasse geograafilises mõttes, kuid kultuuriliselt liigitatakse see sageli sinna. Soomlaste suhtlemiskultuur on vaoshoitud, ratsionaalne ja väga pragmaatiline. Emotsioonid ei kuulu tööpäeva menüüsse ning see, mida mõnes teises kultuuris peetakse ebaviisakaks, on Soomes täiesti tavaline käitumuslik norm.

Soomlaste töökultuur: vaiksed professionaalid

Soomlaste töökultuuri võib kirjeldada kui rahulikku, keskendunud ja eesmärgile suunatud. Efektiivsust hinnatakse kõrgelt ning tööalane suhtlus on tihti napp ja konkreetne. Kui e-kiri ei vaja vastust – siis seda lihtsalt ei kirjutata. Soome kolleeg ei pea vajalikuks kinnitada, et ta sai sinu kirja kätte, kui seal ei olnud konkreetset küsimust või tegevusnõuet.

See käitumine võib tunduda veider neile, kes on harjunud rohkemate kinnituste, tänusõnade ja small talk’iga. Siin avaldubki üks olulisemaid kultuurilisi erinevusi – suhtlemise vorm versus sisu.

Ärikohtumine Soomes: vähem sõnu, rohkem tähendust

Ärikohtumine soomlastega on samuti kogemus omaette. Ei mingit liigset formaalsust ega tühje sõnavõtte. Asjad arutatakse konkreetselt ja ilma liigse sissejuhatuseta. Järgnevad vaikusehetked ei tähenda piinlikkust, vaid võimalust mõelda. See on kohalik norm.

Ärikohtumisel ei tasu karta vaikust – see on osa Soome suhtlemiskultuurist. Samuti ei tähenda vähene tagasiside, et sind ei hinnata. Pigem tähendab see, et sind usaldatakse – sest sinu töö räägib iseenda eest.

Trend: rahvusvaheline töö vajab kultuuritundlikkust

Tänapäeval, mil rahvusvaheline koostöö on igapäevane osa tööelust, on järjest olulisem oskus mõista erinevate riikide ja rahvaste töö- ja käitumuslikke norme. Soome puhul tähendab see ka teadmist, millal mitte oodata vastust – ja millal see siiski tuleb.

Soomlaste puhul on aeg ja prioriteedid võtmetähtsusega. Kui teema on oluline, pööratakse sellele tähelepanu. Kui mitte – võib see langeda vaikimisse. See ei tähenda, et sind ignoreeritakse. See tähendab, et soomlane töötab – täpselt nii, nagu temale kohane.

Kokkuvõtteks: töötamine soomlastega vajab kultuurilist dekodeerimist

Töötamine soomlastega võib esialgu tunduda karge ja suletud kogemus, kuid see on kõigest Põhjamaade kultuuri peegeldus. Kui mõista seda, miks soomlased ei vasta e-kirjadele, suudate ka paremini suhestuda nende vaikse, ent siira ja tõhusa tööviisiga.

Nii et järgmine kord, kui ootate vastust – küsige endalt: „Kas see kiri vajas vastust?“ Või veel parem: mõista, et vaikus Soomes ei ole eitus – see on lihtsalt teistsugune kultuur.

Avafoto: NordenBladet

Soome saabunud ukrainlased ei soovi enam lahkuda – see mõjutab tulevikus Ukraina ülesehitamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Ukrainlanna Olena Melnõki hinnangul jäävad noored ja tööealised ukrainlased tõenäoliselt Soome ka pärast sõja lõppu.
Melnõk töötab teenuste planeerijana integratsiooniprojektis Suonenjokis ja selle ümbruses asuvates omavalitsustes. Piirkonnas elab umbes 200 ukrainlast ja paljud neist on piirkonnas aastaid hooajatööd teinud, vahendab Yle.

Mõned ukrainlased on kodumaalt eemal olnud üle kolme aasta. Neil on olnud aega oma elu ja ka tulevikku Soomes üles ehitada.

„Me ei saa oma elu sõja pärast peatada,” ütleb  Olena Melnõk.
Paljud ukrainlased, kes on saabunud teistesse Põhjamaadesse, sooviksid samuti oma uuele kodumaale jääda. Norra Oslometi ülikooli juhitud uuringus küsitleti ukrainlasi, kes olid tulnud ajutise kaitse all Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani.

Veebiküsitlused viidi läbi eelmise, 2024. aasta sügisel ja talvel. Kokku oli vastajaid ligi 3400. Soomes tegeles andmete kogumisega Ida-Soome ülikool.

Vanemteaduri Vilde Hernese sõnul on uuringu kõige olulisem järeldus see, et vaid üheksa protsenti ukrainlastest ütleb, et nad tahavad pärast sõda kodumaale naasta.
„Ukraina vaatenurgast on tulemused murettekitavad, sest riik vajab pärast sõda ülesehitamiseks inimesi,” ütleb Hernes e-kirjas.

Hernese sõnul seisavad Põhjamaade valitsused tulevikus silmitsi raske otsusega. Kas Ukraina pagulastel lubatakse jääda või avaldatakse neile survet tagasi pöörduda?
Need, kes ei saa oma endistesse kodulinnadesse naasta, on tagasipöördumise suhtes kõige negatiivsemad. Otsust mõjutab ka laste ebakindel tulevik. Pooled vanematest on mures oma laste kohanemise pärast Ukrainaga pärast pikka eemalolekut. Vastustes oli ka muret selle pärast, kuidas sõja ajal Ukrainas elanud inimesed suhtuvad oma kodanikesse, kes sõja eest põgenesid.

Osa sõja eest Soome põgenenud ukrainlastest on naasnud kodumaale ja samal ajal on Ukrainast Soome tulnud uusi inimesi. Soome migratsiooniameti esialgse hinnangu kohaselt on sel aastal Soome saabunud 8000–12 000 ajutise kaitse taotlejat. EL soovib pikendada Ukraina pagulaste elamislubasid liidus 2027. aasta märtsini.
Töö leidmine soodustab integratsiooni, kuid viimasel ajal on see olnud keerulisem kui varem. Olukord on kõige keerulisem väikestes omavalitsustes. Põhjuseks on muuhulgas praegune palgatoetuse raha nappus.

Ukrainlased soovivad leida püsivat töökohta, sest siis on neil lihtsam oma elu edasi planeerida. Stabiilne sissetulek toob ellu ka kindlustunde.
„Siis ei pea muretsema raha ja kõigi arvete maksmise pärast,” ütleb Melnõk.
Mõned ukrainlased on hakanud väikeettevõtjateks või töötavad ühistus.

Viimastel kuudel on ukrainlased jälginud, kas Venemaa ja Ukraina suudavad kokku leppida korralikus relvarahus ja alustada tõelisi rahuläbirääkimisi. Melnõki sõnul ootavad inimesed iga päev sõja lõppu, kuid neil on raske uskuda, et rahu saabub.
Olukord on psühholoogiliselt keeruline, sest samal ajal on Ukrainas lähedased ohus. Melnõk ise alustab oma päeva sellega, et kontrollib, kas tema täiskasvanud tütre ja vanematega on kõik korras.

Kunagi ei tea, millal rünnak tuleb. Sa ei saa normaalselt lõõgastuda ja magada, sest kardad kogu aeg, sõnab ta.

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpus

By
Helena-Reet Aari
-
Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpus

NordenBladet – Kolmanda Eesti-Soome vahelise elektriühenduse Estlink 3 planeerimine on käimas ning esimesed ettevalmistavad sammud tehtud. Kuigi projekt on alles algusjärgus, pööratakse juba suurt tähelepanu kaabli turvalisusele ja keskkonnamõjudele.

Estlink 3 kaabel hakkab Eestis randuma Aulepas, kus arvestatakse kohaliku traalpüügi intensiivsusega. Vajadusel on plaanis muuta trassi asukohta, et minimeerida mõju kalandusele ja tagada ohutus ka võimalike rikete korral. Üks eesmärk on hoida uue ja olemasolevate ühenduste vahel piisav vahemaa, et hajutada riske.

Eleringi sõnul kaalutakse juba ka võimalikke sabotaaže, mis on saanud päevakajaliseks teemaks Läänemerel toimunud intsidentide valguses. Kaabel plaanitakse paigaldada sügavamale merepõhja ja lisakaitset käsitletakse vastavalt geoloogilistele tingimustele.

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpusPlaanitav Estlink 3 (Elering)

Projekt viiakse ellu koostöös Soome võrguoperaatori Fingridiga, kes soovib enne tehnilist panustamist paika saada ärilise poole. Soome geoloogilised olud – graniitkaljud ja savised lõigud – toovad kaasa keerukaid paigaldustingimusi, kuid ei ohusta ajakava.

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, valmib Estlink 3 ühendus eeldatavasti 2030. aastate keskpaigaks.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

123...597Page 1 of 597