NordenBladet — Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjon plaanist Euroopa 2030. aastaks uuesti relvastada. Eesmärk on, et Euroopa Liit muutuks 2030. aastaks usaldusväärseks sõltumatuks tegutsejaks kaitsevaldkonnas. Selleks on saadaval umbes 800 miljardit eurot raha, vahendab Iltalehti.

Valge raamatu keskne eesmärk on ka Ukraina toetamise jätkamine. Kiirustamise põhjuseks on asjaolu, et komisjonile laekunud luureandmete kohaselt võib Venemaa Euroopat rünnata 3-5 aasta jooksul.

Kolmapäeval kirjeldas komisjoni ametlik allikas Venemaa ohtu Euroopale kui ohtu, mis „juba avaldub Ukrainas”.

„Putinile tuleb luua heidutus ja seetõttu on selle dokumendi elluviimine oluline,” ütles kaitsevolinik Andrius Kubilius kolmapäeval komisjoni pressikonverentsil.

Teine kiirustamise põhjus on geopoliitilise olukorra kiire halvenemine.
USA toetust Euroopale ei saa pidada kindlaks, ütles kolmapäeval komisjoni ametlik allikas.

Iseenesest pole kolmapäeval ilmunud valges raamatus midagi uut. See kirjeldab, millised võimed Euroopal puuduvad, kui USA on seni kandnud peamist vastutust nõudlike sõjaliste operatsioonide läbiviimise eest Euroopa kaitsmiseks.

Kahekümneleheküljelises esitluses ei toodud ka uusi rahastamisvõimalusi.
Komisjoni sõnul on valges raamatus uus see, et esmakordselt ühendab komisjon rahastamise, juhtprojektid, kaitsetööstuse tugevdamise ja regulatsiooni lihtsustamise.

Uus on ka väljakutseid pakkuv olukorrapilt ja rõhutamine, et EL-i riikide koostöö suurendamisega saavutavad EL-i riigid rohkem.

EL-i sõjaliste võimete puudujääkide kõrvaldamiseks on valges raamatus välja toodud seitse peamist projekti, mis hõlmavad õhu- ja raketikaitset, suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja rakette, droone, sõjalist mobiilsust, tehisintellekti, kvant-, küber- ja elektroonilist sõda, aga ka strateegilisi võimaldajaid, nagu lahinguvõime ja kriitilise tähtsusega infrastruktuur.

Soome ja teised EL-i Venemaa piiririigid leidsid valges raamatus eraldi äramärkimist seoses EL-i idapiiri ehk niinimetatud „idapiirikilbi” kaitsmise tähtsusega.

Idakilbi projektis võiks osa liikmesriike luua integreeritud maismaapiiri haldamise mehhanismi Venemaa ja Valgevene rünnakute ja hübriidrünnakute vastu.

Valges raamatus on kirjas, et projekt võib hõlmata terviklikku kombinatsiooni erinevatest füüsilistest tõketest, infrastruktuuri arendamisest ja kaasaegsetest valvesüsteemidest.

Raha Euroopa relvastamiseks aastaks 2030 on hinnanguliselt 800 miljardit eurot.

Peamise rahastamisvahendina on komisjon varem välja toonud 150 miljardi suurusel ühisvõlal põhineva rahastamisvahendi Safe, millest saab liikmesriikidele anda laenu ühiste kaitseinvesteeringute toetamiseks.

Tööriist võimaldab ühiseid ostusid ja ühiseid arendusprojekte, mis keskenduvad seitsmele kriitilisele võimekuse valdkonnale.

Komisjon on teise rahastamisvahendina esitanud paindlikkuse riikliku erandiklausli kohaldamiseks.

Praktikas tähendab see nn defitsiidireegli lõdvendamist, mis võimaldab nelja aasta jooksul tõsta liikmesriikide kaitsekulutusi 1,5 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist.

EL-i tasandil tervikuna on see summa hinnanguliselt 650 miljardit eurot.
Soome seisukohalt põhjustas muret, et komisjoni varasemates plaanides oli defitsiidi võrdlusaastaks toodud 2023. aasta, mil Soome panustas palju kaitsesse.

Praktikas tähendanuks 2023. aasta aluseks võtmine seda, et Soome ei saaks endale lubada kaitsekulutustesse nii palju investeerida võrreldes sellega, kui võrdlusaastaks oleks võetud varasemad aastad.

Kolmapäeval avaldatud valges raamatus on vastavalt Soome soovidele võrdlusaastaks seatud 2021. aasta. See võimaldab suuremaid kaitseinvesteeringuid ilma riskita sattuda komisjoni „vaatluskategooriasse”.

Kaitse rahastamise vahendite hulka kuulub ka juba olemasolevate EL-i toetusinstrumentide kasutamine, näiteks kasutamata regionaalarengu vahendite kasutamine kaitseks.

Muud rahastamisviisid on Euroopa Investeerimispanga lisainvesteeringud ja erakapitali kasutamise suurendamine kaitseinvesteeringuteks.

Komisjoni hinnangul peab Euroopa kaitsetööstus liikuma rahuaja režiimilt sõjaaja režiimile.

Sellele üleminek nõuab mitmeid tegevusi, näiteks tööstusvõimsuste suurendamist näiteks ühishangete ja pikaajaliste tellimuslepingute kaudu.

Samuti on võtmetähtsusega Euroopa ühisturu süvendamine, regulatsiooni lihtsustamine ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine.

150 miljardi euro suuruse laenurahaga rahastatavad ühisprojektid on avatud vaid EL-i riikide kaitsetööstusele ja nendele kolmandatele riikidele, kes on EL-iga kaitselepingu sõlminud.

Komisjoni hinnangul peab laenutaotlejaid olema vähemalt kaks ja vähemalt üks peab olema EL-i riik. Partnerriigiks võib olla näiteks Ukraina või mõni muu kolmas riik – teatud tingimustel.

Lisaks tuleb vähemalt 65 protsenti ühiselt hangitud toodete kuludest kulutada EL-is, Norras ja Ukrainas.

Komisjon teeb ettepaneku, et kui ühisprojektid hõlmavad kaitsesüsteeme, mille jaoks ei ole taskukohast EL-i lahendust, peaksid liikmesriigid algatama vastavate Euroopa tehnoloogiate ja võimete arendamise.

„Euroopa pooldamise” lähenemisviis välistab USA, Ühendkuningriigi ja Türgi, kui nad ei sõlmi EL-iga eraldi kaitselepingut.

Kubilius meenutas kolmapäeval, et EL on valmis sõlmima uusi kaitseleppeid.
Kedagi pole välistatud, ütles Kubilius.

Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas seevastu rõhutas, et näiteks Suurbritanniaga on koostamisel kaitselepe, mis tema sõnul valmib loodetavasti mais.

150 miljardi euro suurune laenuelement ei hõlma ka projekte, mille puhul kolmandal riigil, näiteks USA-l, on „disaini privileeg”, mis võib kehtida teatud komponentide või piirangute suhtes.

See piirang suleb näiteks USA õhu- ja raketitõrjesüsteemi Patriot ning muud USA relvasüsteemid, mille jaoks neil on kasutuspiirangud.

EL-i liikmesriigid otsustavad lõpuks, millised üleeuroopalised kaitseprojektid käivitatakse ja milline elluviimise vorm nende jaoks valitakse.

Kaitsekomissar Kubiliuse sõnul võiksid esimesed projektid saada kinnituse suveks.

NordenBladet — Soome valitsus uurib võimalusi pärandimaksu kaotamiseks ja selle asendamiseks kapitali müügitulu maksuga. Eesmärk oleks toetada Soome majandust ja tugevdada kodumaist omandit.

Kapitali müügitulu maksustamisel tasutakse maksu pärandina saadud vara väärtuse kasvult vara müügihetkel, vahendab Helsingin Sanomat.

Pärandimaksu kaotamist on aastaid nõutud, eriti huviorganisatsioon Pereettevõtete Liit. Parlamendi erakondadest on maksu kaotamist toetanud eelkõige koonderakond.

Pärandimaksu tasutakse 20 000 euro suuruse ja suurema pärandi pealt. Maks määratakse pärandiks saadud vara väärtuse ja suhte alusel, vastavalt pärandimaksu skaalale ja maksukategooriatele, kuid sisaldab ka erinevaid soodustusi.

Eelmisel, 2024. aastal oli pärandimaksust saadud tulu miljard eurot. Selle eemaldamine põhjustaks seega riigieelarves mõõdukalt suure augu, mida saaks tõenäoliselt vaid osaliselt katta kapitali müügitulu maksuga.

Helsingin Sanomat uuris kuuelt majandusteadlaselt, kas pärandimaksu kaotamine soodustaks majanduskasvu. Nad on kriitilised pärandimaksu kaotamise suhtes.

Soome Panga juhatuse nõunik Essi Eerola:
„Minu hinnangul ei saa uuringuandmetele tuginedes üheselt öelda, milline on seos pärandimaksu kaotamise ja majanduskasvu vahel. Pärandimaksu üksikasjad võivad nii pärandaja kui ka pärandi saaja käitumist mitmeti mõjutada. Mõned neist mõjudest võivad majanduskasvu nõrgendada.

Kokkuvõttes sõltuvad mõjud sellest, kas pärandimaksu kaotamise tõttu maksustamist vähendatakse või asendatakse pärandimaks mõne muu maksuga. Kui vaadata maksustamise struktuuri muutmist, siis ei tundu, et pärandimaks oleks halvem maks kui muud rikkuse või selle tulu maksustamise viisid.

Näiteks sissetuleku ja kapitalitulu maksustamise mõju käitumisele on tõenäoliselt suurem. Samuti on probleeme kapitali müügitulu maksustamisega. See julgustab ettevõtet mitte müüma, isegi kui teisel omanikul võivad olla paremad tingimused tegevuse jätkamiseks. Lisaks soodustaks pärandimaksu asendamine kapitali müügitulu maksuga omaniku kasutuses olevaid eluasemeid võrreldes muu varaga, kuna eluaseme omandist saadavat kapitalitulu tavaliselt ei maksustata.

Soome praeguse pärandimaksu probleemiks võib pidada seda, et pärandimaks sõltub sellest, millist rikkust ja kellele antakse. Lisaks kehtib pärandimaks sageli ka varadele, mida pole lihtne realiseerida. Nii et pärandimaksu tuleks vähemalt muuta.”

Riigi Konjunktuurikeskuse tegevjuht Tuulia Hakola-Uusitalo:
„Maksustamine on vajalik ühiste kulude rahastamiseks. Samas võib igasugune maksustamine aga moonutada majanduse toimimist ja aeglustada majanduskasvu. Pärandimaks on huvitav, sest üldiselt peetakse seda maksuks, mis tõenäoliselt kõige vähem moonutab majanduse struktuuri. Kuna päranduste saamist saab ennustada vaid piiratud ulatuses, ei suuna see inimeste äri- ega tööotsuseid ette.

Majanduskasv tuleneb tööhõivest ja tootlikkusest. Pärand võib võimaldada saajal tööd vähendada, seega ei vähenda pärandimaks vähemalt töötamise stiimuleid. Ehk siis pärandimaks ei paranda tööhõivet.

Suhe tootlikkusega on seevastu veidi keerulisem. Kui probleemiks oleks ettevõtluse finantseerimine või pärijate ettevõtlusoskused teistest paremad, võiks väita, et pärandimaksul on kasvuefekt. Uurimistulemused aga neid väiteid ei toeta – pigem vastupidi. Teisisõnu, puuduvad reaalsed tõendid selle kohta, et pärandimaksu kaotamine kiirendaks majanduskasvu.

Soome majandusel on suur defitsiit, mistõttu kõik maksusoodustused – ka pärandimaksusoodustused – süvendavad seda probleemi. Olemasolevad vastumürgid on tuttavad: kulutuste vähendamine või maksude tõstmine. Täpsemad valikud on suures osas poliitilised, kuid otsustamine on seotud paljude majanduslike ja praktiliste piirangutega.

Seoses pärandimaksuga räägime tavaliselt selle asendamisest kapitali müügitulu maksuga. Pärandimaks ja kapitali müügitulu maks on siiski rohkem teineteist täiendavad kui alternatiivid, kuna nende maksubaasid ei vasta üksteisele.

Pärandi- ja kinkemaksu tulu on umbes miljard eurot. See on sama summa, mis meil on eelarvesse planeeritud riigi vahenditest kutsehariduse või rakenduskõrgkoolide rahastamiseks. Või kui võrrelda maksutuludega, siis alkoholi või tubaka maksustamisest oodatakse vähem.”

Stockholmi Ülikooli majandusprofessor Markus Jäntti:
„Pärandimaksu kaotamine võiks soodustada majanduskasvu, kui maksu kaotamine suurendaks oluliselt investeeringuid. On mõeldav, et rikkust koguneks tarbimise asemel rohkem, kui omaenda pärijad saaksid pärandina suurema osa varandusest.

Pärandimaksu kaotamine võiks ehk muuta ettevõtete tegevuse efektiivsemaks, kui omanikuvahetuse puhul ei soovita firmat leebema maksukäsitluse lootuses sugulastele üle anda. Kui ettevõte läheb maksukaalutlustel üle pärijatele, mitte parimatele võimalikele ärijärglastele, võib see uuringu kohaselt nõrgendada üldist tootlikkust.
Teisest küljest võivad pärandused avaldada negatiivset mõju pärijate finantstegevusele. Miks investeerida oma intellektuaalsesse kapitali või säästa kõvasti, kui tulemas on märkimisväärne pärand? Pärandi maksustamine nõrgendab sellist potentsiaalset negatiivset stiimulit.

Pärandimaksu poolt- ja vastuargumente on palju. Minu arusaamist mööda ei peeta uuringutes pärandimaksu mõju majanduskasvule – olgu see positiivne või negatiivne – kuigi oluliseks. Teisisõnu ei pea ma uuringute põhjal tõenäoliseks, et pärandimaksu kaotamine soodustaks majanduskasvu.”

Tampere ülikooli majandusprofessor Kaisa Kotakorpi:
„Pärandusmaksu kaotamine majanduskasvu oluliselt ei soodustaks. Pärandi- ja kinkemaks on maksusüsteemi kui terviku lahutamatu osa ning selle kaotamine raskendaks oluliselt riigieelarve tasakaalustamist. Pärandi maksustamine kahjustab majandust suhteliselt vähe, seega saab pärandimaksu kasutada maksutulu tõhusaks kogumiseks.

Eraldi küsimus on see, kuidas tuleks kompenseerida pärandimaksu kaotamisest tingitud maksutulude vähenemist. Pärandimaksu peetakse üheks tõhusamaks maksuks, mistõttu selle asendamine teiste maksudega ei tundu mõistlik ja võib maksimaalselt kahjustada majanduse toimimist. Ma arvan, et praegu on mõttetu spekuleerida alternatiivide üle.”

Hankeni majandusprofessor Topi Miettinen:
„Kiiresti võlgu võtval riigil on hea hoolikalt kaaluda, kuidas tuleks maksustamist muuta, et tagada majanduskasv ja riigieelarve tasakaal. Kui jõuame maksude alandamiseni, oleks targem investeerida pärandimaksu asemel tulumaksu, kapitali müügitulu maksu või ettevõtte tulumaksu alandamisesse.

Avalikus debatis kuuleb sageli pärandimaksu vähendamise või ärajätmise põhjendusena populistlikku väidet juba korra maksustatud tulu kohta. Samas avalduses on aga ka pärandimaksu põhjendus.

Eespool mainitud kolm maksu võtavad palgasaajatelt, omanikelt ja ettevõtjatelt majandustegevuseks stiimuleid rohkem ära kui kasumi, kapitali ja töötulu maksustamine alles eluea lõpus pärandimaksuna.

Pärandimaksu säilitamine ning samal ajal sissetulekute, tulude ja kasumi maksustamise alandamine tugevdab ka järgmise põlvkonna stiimuleid majandustegevuseks ja innovatsiooniks ning oskusteabe omandamiseks tootlikumates sektorites.”

Aalto Ülikooli majanduse emeriitprofessor Matti Pohjola:
„Majandusuuringud ei näita, et pärandimaksuga riikides oleks majanduskasv aeglasem. Hoolimata pärandimaksust on USA ja Taani majanduskasvu juhtivad riigid. Võib arvata, et kõik maksud avaldavad negatiivset mõju, kuid pärandimaksu mõjud on väiksemad kui teistel maksudel.

Pärandi maksustamine ei mõjuta turul kujunevaid hindu ja sissetulekuid nagu seda teevad tarbimis- ja tulumaks, ning seeläbi ka majanduslikke otsuseid. Seetõttu on see parem viis riiklike kulutuste rahastamiseks kui need maksud. Pärandimaks on ka hea viis saavutada ühiskond, kus kõigil on võrdsed võimalused läbi lüüa olenemata päritolust.

Pärandimaksu saab vältida maksuplaneerimise abil, mida tavaliselt saavad endale lubada vaid rikkad. Samuti võib maks teha ettevõtte jaoks keeruliseks põlvkondade vahetuse. Need negatiivsed tegurid olid kakskümmend aastat tagasi Rootsis pärandimaksust loobumise peamised põhjused.

Pärandimaksu kaotamisest tingitud maksutulu vähenemist saaks kompenseerida ekspertide soovitatud ettevõtete dividendide maksustamise korrigeerimisega. Rahandusministeeriumi hinnangul on praeguse süsteemi maksutoetus suurusjärgus pool miljardit, mis muudatusega väheneks.”