NordenBladet — Soome suur parkimisfirma Europark keelustas oma parkimismajades teatud Audi pistikhübriidmudelite (A7, Q7 ja Q8) laadimise.
Otsuse põhjuseks on hiljutine ulatuslik parkimismaja tulekahju Tamperes, mis sai alguse just laadima pandud Audi hübriidautost.
Tuleohtlik akurike tõi kaasa autode tagasikutsumise
Pärast tulekahju on 552 sama tüüpi Audit kutsutud kontrolli.
Probleem: Autodel kahtlustatakse aku defekti, mis võib laadimisel põhjustada tuleohu.
Ametlik teavitus: Transpordiamet Traficom andis teada Audi mudelite tagasikutsumisest.
Europarki reaktsioon: Vastuseks sellele lisas Europark oma veebilehele teate, mis keelab just nende tagasikutsumisega hõlmatud autode laadimise oma parklates.
Kuidas viga parandatakse?
Tagasi kutsutud autod vaadatakse töökojas üle. Kui akus avastatakse defekt, saab selle teadete kohaselt kõrvaldada lihtsa tarkvarauuendusega.
Keeld mõjutab paljusid parkimismaju
Europark on Soomes väga suur parkimisoperaator, mis haldab parkimismaju ja -alasid üle kogu riigi. Ainuüksi Helsingi piirkonnas on neil üle saja parkla. Nende hallata on näiteks paljud suured parkimismajad, nagu Forum, Eliel, Tripla ja Kamppi.
NordenBladet — Soome metsatehnika ettevõte Ponsse teatas, et alustab läbirääkimisi, mis puudutavad kogu nende Soome töötajaskonda ehk enam kui 1080 inimest, kirjutab MTV. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €)
Ettevõtte sõnul peetakse läbirääkimisi majandusliku ebakindluse ja metsatööstuse probleemide tõttu, mis on vähendanud nõudlust metsatehnika järele.
Siin on peamised punktid:
Võimalik tagajärg: Läbirääkimised võivad viia selleni, et töötajad saadetakse 2026. aastal täielikule või osalisele sundpuhkusele.
Kestus: Sundpuhkus võib kesta maksimaalselt 90 päeva.
Oluline selgitus: Ettevõte rõhutab, et koondamisi ehk töökohtade lõplikku kaotamist nendel läbirääkimistel ei arutata.
Muud meetmed: Kulude kokkuhoiu eesmärgil võidakse vähendada ka tootmist Vieremä tehases Põhja-Savos.
Erand: Läbirääkimised ei puuduta Ponsse tütarettevõtet Epec.
Uudis (Ponsse alustas Soomes kogu töötajaskonda hõlmavaid koondamis- ja sundpuhkuse võimalikke meetmeid käsitlevaid „yhteistoimintaneuvottelut“ seoses turu nõrgenemisega.) avaldati kolmapäeval, 22.10.2025 kell 10:50 EET. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €).
Taustaks: päev varem (21.10) kukkus kurss juba −2,20% ning vahetult pärast uudist järgnes 23.10 kerge taastumine (+0,38%). See viitab, et läbirääkimiste teade lisas negatiivset survet, kuid paanikamüüki ei tekitanud.
_____________________________________
Ponsse (Ponsse Oyj) on Soome metsatehnikaettevõte, mis toodab ja hooldab peamiselt „cut-to-length“ meetodil töötavaid harvestere ja forvardereid. Firma asutas 1970. aastal ettevõtja Einari Vidgrén ning peakontor asub tänaseni Vieremäs. Ponsse tooted on kasutusel umbes 40 riigis ning valdav osa käibest tuleb ekspordist.
Ettevõte viidi börsile 1995. aastal – Ponsse aktsiad noteeritakse Nasdaq Helsingis, väärtpaberikoodiga PON1V.
Majandusnäitajatest: 2024. aastal oli Ponsse müügitulu 750,4 mln eurot, ärikasum 36,8 mln eurot ja puhaskasum 12,5 mln eurot. 2025. aasta I poolaasta vahearuande järgi oli II kvartali müük 172,3 mln eurot (aasta varem 188,0 mln), kuid ärikasum paranes 7,4 mln euroni (-0,6 mln aasta varem). Ettevõte on andnud 2025. aastaks suunise, et ärikasum jääb veidi kõrgemaks kui 2024. aastal.
Juhtimisest ja omandist: Ponsse on perejuurtega börsifirma; nõukogu esimees on Jarmo Vidgrén ja tegevjuht Juho Nummela. Tootmine toimub peamiselt Vieremäs ning ettevõte rõhutab kvaliteedisertifikaate ja teenindusvõrku kui konkurentsieeliseid.
NordenBladet — Soome kütusefirma Neste on peatanud kütuse müümise Teboili tanklaketile. Otsus järgnes Suurbritannia teatele, et nad kehtestavad sanktsioonid Venemaa naftaettevõtetele. Üks nendest ettevõtetest on Lukoil, millele kuulub Teboil.
Olukord on juriidiliselt keeruline
Kuigi sanktsioonid kehtestas Suurbritannia (mis pole Euroopa Liidu liige), mõjutavad need siiski Neste tegevust, tõenäoliselt pankade ja finantstehingute kaudu.
Soome töö- ja majandusministeeriumi esindaja Riku Huttuneni sõnul on olukord ebaselge, sest tegu on EL-i-välise riigi sanktsiooniga. “See oleks hoopis teine asi, kui EL ise oleks sellise sanktsiooni kehtestanud,” sõnas ta STT-le.
Teboili sõltuvus Nestest
Suurem osa Teboili tanklates müüdavast kütusest ostetakse sisse just Nestelt.
Neste ise kommenteeris olukorda väga napilt. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Hanna Maula ütles, et nad on sanktsioonidest teadlikud ja uurivad nende mõju, kuid kliendisuhteid nad täpsemalt ei kommenteeri.
Varasem boikott
Juba enne ametlike sanktsioonide kehtestamist, kohe pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse, algatasid Soome tarbijad ulatusliku boikoti Venemaa omanduses olevate Teboili tanklate vastu. Teboil ise pole boikotti kommenteerinud.
Selgitav taust: Neste ja Teboil
Mis on Neste?
Kes: Neste Oyj on Soome suurim kütusetootja ja energiaettevõte.
Mida teeb: Toodab ja müüb bensiini, diislikütust ja muid naftatooteid. Viimastel aastatel on Neste saanud maailmakuulsaks just oma taastuvatest allikatest (nt jäätmetest ja õlidest) toodetud diislikütuse (Neste MY) poolest.
Kellele kuulub: Neste on avalik börsiettevõte (NESTE.HE). Selle suurim üksikaktsionär on Soome riik, kellele kuulub veidi üle 1/3 (umbes 36%) ettevõttest. Ülejäänud aktsiad on jaotunud erinevate investorite ja fondide vahel.
Mis on Teboil?
Kes: Oy Teboil Ab on Soomes tegutsev tanklakett.
Mida teeb: Müüb kütust ja määrdeaineid ning opereerib tanklapoode ja teenindusjaamu üle kogu Soome.
Kellele kuulub: Teboili ainuomanik on Venemaa naftagigant LUKoil. Kuigi Teboil tegutseb Soomes ja müüb osaliselt Soome päritolu kütust (mida ostetigi Nestelt), läheb kogu ettevõtte kasum selle Venemaa emafirmale.
Viimase 6 kuu jooksul on Helsingi börsil kauplev Neste aktsia enam kui kahekordistunud (u +115%), taastudes aprillikuu põhjadest. Praegu kaupleb see ~17.29 € juures.
NordenBladet – Soome tolliameti peadirektor Sami Rakshit leiab, et Hiina kaupade ja nende posti teel Euroopasse saatmise mahtu tuleb piirata. Tema sõnul ei suuda tolliteenistused üksikpakkide laviiniga toime tulla ega tagada piisavat järelevalvet.
Rakshiti andmetel on saadetiste hulk kasvanud erakordselt: Soomes suurenes väljaspool EL-i pärit pakkide arv 2022. aasta 850 000-lt 2024. aastal 28,2 miljonini ning tänavu prognoositakse ligikaudu 50 miljonit. Euroopa majanduspiirkonda jõudis mullu kokku 4,6 miljardit saadetist, neist 1,1 miljardit Hollandisse. Väidetavalt pärineb 98% EL-i sisenevatest pakkidest Hiinast.
Tolliametniku sõnul tekitab olukorra, kus iga e-kaubanduse pakk tuleb eraldi vormistada, riikidele tohutu halduskoormuse. Lisaks on ilmnenud maksudistsipliini probleemid: osa platvorme kogub küll tarbijalt käibemaksu, kuid ei kanna seda EL-ile täielikult edasi.
Rakshit rõhutab, et suured platvormid peavad end EL-is registreerima ja võtma ametliku kohustuse makse tasuda. Praktikas teab toll aga üksnes üksikute saadetiste lõikes, kas kogutud käibemaks laekub õigesti.
Hiina kaupade voog toob kaasa ka mitmeid tõsiseid riske
Ületarbimine: madalad hinnad ergutavad tarbimist, mis on ühiskondlikult ebasoovitav.
Keskkonnamõju: Hiinast tellitud kaubavoog tekitab Euroopasse märkimisväärse jäätmekoormuse.
Konkurentsivõime: odoav import õõnestab EL-i ettevõtete hinnakonkurentsi ja majanduslikku vastupidavust.
Tooteohutus: odavplatvormidelt imporditud kaupade kvaliteet ja ohutus pole tagatud.
Soovitatud lahendused
Rakshiti hinnangul tuleks piirata üksikute pakkide saatmist otse tarbijatele üle maailma. Eelistada tuleks kaupade importi suurtes partiides otse tolliladudesse, kus on võimalik teha turva- ja maksukontrolle.
EL-is käib praegu tollireform, mille eesmärk on parandada e-kaubanduse järelevalvet nii turvalisuse kui maksustamise vaates. Rakshiti sõnul ei pruugi riikide üksiktegevus piisata ning reformi mõju võib avalduda aeglaselt.
NordenBladet — Tornio õlletehas lõpetab Hilla Cloudberry Longdrinki tootmise kehva murakasaagi tõttu, seisab ettevõtte teates. 2019.aastal turule toodud Hilla Cloudberry Longdrinki tootmiseks kasutatakse liitri kohta 100 grammi päris murakaid, vahendab Iltalehti.
Tahtsin arendada maitset, mis oleks lähemal päris murakate värskusele kui turul olevad äärmiselt suhkrused murakaliköörid ja muud sarnased, ütleb Tornio tehase õllemeister Kaj Kostiander teates.
Murakate hind on peaaegu igal aastal tõusnud. Sel aastal kukkus aga murakasaak kokku ja samal ajal tekkis korjajate puudus.
Ootasime suurt hinnatõusu, aga tegelikkus oli palju karmim – jaemüüjatelt pole marju üldse saada, ütleb Kostiander teates.
Õlletehas Tornion Panimo kasutab aastas tuhandeid kilosid murakaid, seega ämbrite kaupa väikestelt erakorjajatelt ostmine olukorda ei päästa.
Tornio õlletehas on otsustanud oma longerot mitte toota päris marjade asemel maitseainetega. Teate kohaselt on ettevõte soovinud pakkuda alternatiivseid maitseid, mis põhinevad päris marjadel.
Kuigi sinise mustika ja punase vaarika longero tootmine jätkub esialgu, on ka nende tooraine kättesaadavus ebakindel.
Tornio õlletehas ütleb teates, et jälgib olukorda pidevalt ja otsib lahendusi tooraine kindlustamiseks.
