NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas Soomes eelmise aasta veebruariga võrreldes 31 600 inimese võrra. Uusi tööpakkumisi kuulutati veebruaris välja 66 700. Veebruaris oli vabu töökohti kokku 151 400, mida on 46 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Töötuid tööotsijaid oli veebruari lõpus kokku 289 700. See on 31 600 võrra rohkem kui aasta varem ja 1500 võrra vähem kui eelmisel kuul. Teave ilmub Töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.

Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalprojektide kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötutest tööotsijatest oli munitsipaalprojektide klientideks 160 400 inimest, mida on 19 600 võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris.

Veebruari lõpus oli kogu riigis sundpuhkusel 45 700 inimest, mida on 15 200 võrra rohkem kui aasta varem. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusel 35 300 inimest, mida on 11 100 võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Jaanuarist kasvas täiskohaga sundpuhkusel olijate arv 300 võrra.

Pikaajalisi töötuid oli 92 200
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta töötuid oli 92 200, mida on 7000 võrra rohkem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 102 200, mida on 6500 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 5000 rohkem kui eelmise aasta veebruaris ehk kokku 32 000. Jaanuaris-veebruaris lõppes enne kolme kuud töötust 53,2 protsenti noorte töötusest, mida on 2,7 protsendipunkti vähem kui aasta varem.
Uute vabade töökohtade arv vähenes

Veebruaris kuulutati välja 66 700 uut tööpakkumist ehk 25 200 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Kokku oli veebruaris avatud 151 400 töökohta, mida on 46 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Veebruari lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvestatavatel teenustel 113 600 inimest, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.

Soome statistikaamet: töötuse määra trend 7,7 protsenti
Soome statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli veebruaris hõivatud 11 000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 73,2 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta veebruaris. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 220 000, mida on 34 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,7 protsenti ehk 0,8 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Tööhõivestatistika ja tööjõu-uuringute peamised erinevused
Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistikal ning Soome Statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste projektide kliendiregister, Soome Statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.

Ministeeriumi statistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei tööta ettevõtluses. Lisaks on statistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusel olijad, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome Statistikakeskuse tööjõu-uuringu definitsioon töötuse kohta on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Olles rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome Statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.

NordenBladet — Soome väljaanne on otsustanud eemaldada endise ajakirjaniku Matti Kuusela kirjutatud üle viiesaja artikli. Lisaks on tehtud parandusi kolmes artiklis. Aamulehti uurib, mil määral on kustutatud lood välja mõeldud. Kokku on kustutatud 551 artiklit, vahendab Helsingin Sanomat.

Otsus on Soome ajakirjanduses väga erandlik.
Aamulehti peatoimetaja Sanna Keskinen põhjendab lugude eemaldamist puudutavas artiklis erandlikku otsust ajakirjanduse usaldusväärsuse ja ajakirjaniku juhistega.

„Avalikkusel on õigus tõesele teabele,” märgib peatoimetaja Keskinen Aamulehti artiklis.
Helsingin Sanomat on Aamulehtiga toimunud artiklivahetuse raames avaldanud Matti Kuuselalt paar üksikut artiklit. Need lood on praegu lugejatele kättesaadavad. Küll aga käib kirjutistega kaasas märge Aamulehti tegemistest ja ebaselgustest seoses Matti Kuusela lugudega.

Väljamõeldised tulid välja, kui toimetus sai kätte Matti Kuusela värske mälestusteraamatu. Kuusela mälestusteraamatu nimi on Journalisti – Toisenlainen toimittaja (Žurnalist – Teistsugune ajakirjanik).

Aastal 1956 sündinud ja praegu pensionil Kuusela on sageli kuulunud Soome kõige sõltumatumate ajakirjanike hulka. Kuusela on pälvinud Bonnieri suure ajakirjandusauhinna (praegu suur ajakirjandusauhind) aasta parima loo eest, Lumilapio uuriva ajakirjanduse auhinna, riikliku teabe avalikustamise auhinna ja mitmed teised valdkonna-auhinnad.

Raamatus ütleb Kuusela, et mõtles välja vähemalt kolm lugu.
Kuusela räägib, et mõtles välja rootsi autori „Per-Olov Ekelöf” ja tema pooleli jäänud raamatu „Båtman”, et elavdada omaenda sõudmise-teemalist artiklit. Lugu ilmus 1. augustil 2008 Aamulehti lisas Valo (Valgus).

„Nii Ekelöfi kui ka kogu raamatu olen ise välja mõelnud,” tunnistab Kuusela oma mälestustes.

Lisa Valo artiklis selgitab Kuusela enda leiutatud raamatu lünklikkust: „hetkel, mil Ekelöfi käed muutuvad aerudeks, peab ta kirjutamise lõpetama”.

„Kui ma noorem olin, kasutasin vahel veidi fantaasiat ja nalja ning libistasin heasüdamliku väljamõeldise faktilooks,” tunnistab toimetaja oma mälestustes.
Kuusela räägib raamatus ka luuletaja Eeva-Liisa Mannerist (1921–1995). Esiteks räägib ta, et kohtus luuletajaga kord Tamperes kino Pirkka trepil möödaminnes. Kuusela sõnul ei öeldud kohtumisel sõnagi.

Pärast seda aga räägib Kuusela, kuidas ta 2021. aastal Aamulehtis kohtumisest hoopis teistmoodi kirjutas.

Aamulehti loos arutlevad Kuusela ja Manner luule üle kinotrepil. Kuusela minajutustaja nendib kohtumise alguses häbelikult: „Preili Manner, kas ma julgen teile üht asja öelda?”

Luuletaja pöördub ja näeb enda ees pika habemega noormeest, kes vaatab talle otse silma. Manner noogutab ja pärast väikest rabelemist ütleb mees lause, mille peale on selgelt pikalt mõelnud.

„Olin ette kujutanud, et teie luuletused on maailma eredamad, ilusamad ja kurvemad. Aga ma eksisin. Teie silmad on veelgi ilusamad, säravamad ja kurvemad.”

Luuletaja naeratab ja küsib siis: „Kuule, poiss, kas sa oled näinud oranži karvaga hobust varjulisest allikast vett joomas?”

Noormees raputab pead. „Siis ei tea sa ilust, eredusest ja kurbusest midagi”, ütleb Eeva-Liisa Manner, lisades sõbralikult: „Aitäh, siiski” ja kaob koos sõbraga pimedusse.
Mälestuste Mannerit puudutavas osas nendib Kuusela, et „mõned lood on nii head, et vastavad tõele ka siis, kui neid pole kunagi juhtunud”.

Aastal 2006 avaldas Aamulehti mitmeosalise reisireportaaži Kuuselast ja temaga Bakuust Pekingisse sõitnud fotograafist.

Oma mälestustes ütleb Kuusela, et ütles Usbekistanis Taškendis fotograafile:
„Nüüd võtame asja nii kergelt kui võimalik. Istume rahus sellel pingil, sina pildistad igasuguseid autosid, mina mõtlen neile lood välja.”

Pärast seda loetleb Kuusela oma raamatus novellilaadseid „jutte” Taškendi ringristmikul möödasõitvatest autodest: vana Gazi veoautoga sõitmas Boriss, kelle vanaisa kunagi Brežnevi kätt surus, oranži Ladaga reisivad õnnelikud mehed, elektrik Oleg ja keevitaja Vitali ning Jawa mootorrattaga sõitmas Valeri ja külgkorvis istuv Natalia, kes lähevad pulmareisile Baikali järve äärde, kus Natalia on alati tahtnud kuuvalgel ujuda.
Reportaažide sari ilmus Aamulehtis 48-leheküljelise lisana 2006. aasta jõulude ajal. Lugu sisaldas ka lugusid autodest ja nende reisijatest ringristmikul.

Selle reisisarja eest pälvis Kuusela ka Bonnieri ajakirjandusauhinna.
Reedel teatas Aamulehti, et ühes reisisarjas „esinevad loos inimesed, keda pole kunagi intervjueeritud”.

Aamulehti on juhtunu osas algatanud sisejuurdluse. Aamulehti andmetel on uurimine praeguses etapis viinud selleni, et „mitmest Kuusela eri aegadel tehtud loost on leitud tõendatavalt fiktiivseid osi”.

Seetõttu on toimetus otsustanud enam kui 500 Kuusela artiklit veebist eemaldada.

Kustutusi käsitlevas Aamulehti artiklis tuuakse välja, et osa Kuusela kirjutisi esindasid möödunud aastakümnete nn gonzo stiili, kus fakt ja väljamõeldis põhimõtteliselt segunevad.

„Libauudiste ja erinevate mõjutamispüüdluste ajastul pole ajakirjanduses kohta gonzo-laadsel jutustamisel,” ütleb peatoimetaja Sanna Keskinen Aamulehtis. Tema sõnul ei suuda gonzo seletada asju, mis Matti Kuusela loomingus nüüd ilmsiks on tulnud.
Kuusela on Aamulehtile oma tööd puudutavat reportaaži lühitekstiga kommenteerinud.

Vastuses kirjutab ta:
Olen oma lugudes alati püüdnud julgelt minna asjade ja inimeste tuumani ning rääkida tõtt ausalt. Stiilivahendina olen kasutanud muuhulgas kavalat mängu, liialdamist, sarkasmi ja segadust, et panna lugejad nägema enda eelarvamusi.

Mõnikord on tõde peidus nii sügaval, et selle väljatoomiseks tuleb kasutada üllatavaid vahendeid, millest luule on üks parimaid.

Ma ei ole oma lugudes kordagi moonutanud seda, mida inimene ise ütles.
Aeg-ajalt on maailmas varemgi sarnaseid juhtumeid ette tulnud. 2002. aastal vallandas uudisteagentuur AP reporter Christopher Newtoni, kes oli oma lugudes välja mõelnud eksperte ja organisatsioone. Järgmisel aastal osutus New York Timesi reporter Jayson Blair valelugude seeriatootjaks.

Saksa ajakirja Der Spiegel staarajakirjanik Claas Relotius jäi 2018. aasta lõpus vahele faktide moonutamisega ja intervjueeritavate väljamõtlemisega. 2022. aastal eemaldas USA Today 23 lugu, kus olid väljamõeldud allikad.

Juhtumid on viinud assistentide suhete katkemiseni, toimetajate ja juhendajate vallandamiseni ning laiaulatuslike juurdlusteni toimetuse tegevuse kohta.

NordenBladet — Soome siseministeerium lisab liikumis- ja viibimispiirangute määrusesse presidendi ajutise elukoha. Presidendi ametiresidentsi renoveerimise käigus on määrusesse lisatud riigi külalistemaja piirkond Helsingis Munkkiniemis. Piirkonnas ei tohi liikuda ega viibida ilma presidendi kantselei loata.

Siseministeeriumi määrus hõlmab piirkondi, kus politseiseaduse alusel on liikumis- ja viibimispiirangud. Määrusega nähakse ette ka need piirkonnad, kus riigi tippjuhtkonna turvalisuse tagamiseks on liikumis- ja viibimispiirangud.

NordenBladet — Mõne kuuga on üle idapiiri Soome saabunud mitukümmend isikut, kes võivad kujutada ohtu sisejulgeolekule. Nii väidab keskkriminaalpolitsei, kellelt Yle instrumentaliseeritud migratsioonist tulenevate turvariskide kohta küsis.

Varem on näiteks siseministeeriumi taustaaruande järgi politsei hinnangul Soome saabunud seoses instrumentaliseeritud migratsiooniga potentsiaalselt siseturvalisust ohustavaid isikuid, kuid arvu osas pole seisukohta võetud.

Varem on kaitsepolitsei rääkinud ka võimalikest julgeolekuohtudest, mis on seotud üle idapiiri tulnud varjupaigataotlejatega.

Alates eelmise, 2023. aasta augusti algusest on idapiiri kaudu Soome sisenenud umbes 1300 kolmandate riikide kodanikku.

Keskkriminaalpolitsei hinnangul võib sisejulgeolekut ohustav isik viidata paljudele taustateguritele.

Isik võib kuuluda äärmusorganisatsiooni, tema tegevuses võib olla viiteid relvastatud rühmitusse kuulumisele või sõjalistel operatsioonidel osalemisele, võib olla rahvusvaheline tagaotsimisteade, ta võib olla kasutanud reisidokumenti, mis on võltsitud või võis ta osaleda inimsmugeldamises.

Lisaks saab selliseks lugeda ka isikut, keda on kahtlustatud või kes on süüdi mõistetud Schengeni ala kuriteos või kellele on kehtestatud Schengeni alale sisenemise keeld.

Keskkriminaalpolitsei juhib tähelepanu, et sisejulgeoleku ohustamine ei pruugi tähendada, et Soome saabunud inimese puhul on otsene ja vahetu oht.

See puudutab esialgset ülevaatust koos tol hetkel kättesaadava teabega, mille alusel on isik edasisele ülevaatusele üle viidud, edastab politsei oma vastuses.

Kui isikud saabuvad Soome varjupaigataotlejana, tuleb nad politsei info kohaselt kiiresti registreerida.

Üle idapiiri saabunud inimeste suur hulk on raskendanud ja viivitanud riskiisikute tuvastamist.

Keskkriminaalpolitsei lisab, et sageli on info alguses piiratud. Sellistel juhtudel on asüüli taotlenud isikute hindamine keeruline ning seda tuleb teha puuduliku teabega.

Keskkriminaalpolitsei nendib, et isikute suure arvu tõttu ei ole võimalik ohuhinnangut teha kõikidele isikutele.

Seoses Venemaa instrumentaliseeritud migratsiooniga on idapiir reisijate piiriületuseks suletud vähemalt 14. aprillini.

NordenBladet — Möödunud nädalal (22. veebruarill) pidas tööminister Arto Satonen pressikonverentsi töörahu seadusandluse muudatustest. Valitsus teeb ettepaneku piirata poliitiliste streikide kestust maksimaalselt 24 tunniga, vahendab Iltalehti.

Sama asja eest saab streikida ainult üks kord, ütles Satonen.
Eelnõu kohaselt ei tohiks muud poliitilised tööaktsiooni meetmed, näiteks ületunnitöö või vahetuste vahetamise keeld kesta kauem kui kaks nädalat.

Satonen rõhutas, et piirang ei kehti töötajate enda töötingimuste mõjutamiseks.
Poliitilist streiki ei tohiks korraldada, kui see tegelikult jätkab varem korraldatud poliitilist tööaktsiooni.

Valitsusnõunik Nico Steiner töö- ja majandusministeeriumist ütles, et mõju avaldab ka ajaline seos: kui olete näiteks valitsusperioodi alguses mingis küsimuses streigi korraldanud, võiksite selle ehk korraldada perioodi lõpus uuesti samal teemal.
Steiner ütles, et võib juhtuda, et ametiühingud suunavad poliitilised streigid senisest täpsemalt teatud aktsioonile, mille puhul on võimalik poliitiline streik mõnel muul teemal läbi viia.

Näiteks nüüd on SAK ja STTK korraldanud poliitilisi streike, et olla vastu valitsuse tööturumeetmetele. Edaspidi võiks neid konkreetse valitsuse ettepanekuga seoses rohkem individuaalselt korraldada.

Satoneni sõnul peaks poliitilise streigi „akuutse mõju periood” olema 24 tundi. See tähendab Steineri sõnul, et tööstusharud, kus tegevuse tõusud ja mõõnad võivad kesta kauem kui streik ise, peaksid püüdma võimalikult hästi piirata poliitilise streigi mõju 24 tunniga.

Steineri sõnul ei võeta sellega teatud sektoritelt poliitilist õigust protestida, vaid neilt saab nõuda erikorda. See võib tähendada näiteks seda, et osa tootmisliinist jäetakse käima ka poliitilise streigi ajal.

Eelnõu keelaks ka „ebaproportsionaalsed solidaarsusstreigid”. Minister Satonen tõi pressikonverentsil sellekohase näite.

Kui postifirma Posti ja posti ja logistika ametiühingi PAU puhul oleks töövaidlus ning auto- ja transporditööstuse töötajaid esindav ATK sooviks PAU-d toetada, võiks AKT Posti kaubaliikluse peatada, aga mitte näiteks täielikult sadamaid sulgeda.

Edaspidi oleks ebaseadusliku streigi kompensatsioonitrahv 10 000–150 000 eurot. Seda võiks erilisel põhjusel vähendada või eemaldada, kui sanktsiooni tõttu satuks näiteks väikese ühingu tegevus ohtu.

Steiner ütles, et praegused karistused ebaseaduslike streikide eest ei ole olnud piisavad. Sanktsioonide maksimumsumma on jäänud alla 40 000 euro.

Samuti võib töötajat ebaseaduslikus streigis osalemise eest karistada 200 euro suuruse rahatrahviga. Tingimuseks on, et isik jätkab ebaseaduslikku streiki ka siis, kui töökohus on streigi ebaseaduslikuks tunnistanud ja isik on teadlik, et tegemist on ebaseadusliku streigiga.