Esmaspäev, märts 31, 2025

SOOME UUDISED

Tallinki laevadele on soetatud on erivahendid enesetapu kalduvustega reisijate jaoks

NordenBladet — Laevafirma Tallink Silja on soetanud enesetapu kalduvustega reisijatele erivahendid, milleks on turvatekid ja -padjad. Laevafirma on tellinud ka kombinesoonid, mida kasutavad politsei ja kriminaalhoolduse amet. Selliste kombinesoonide ja voodipesuga ei saa inimene endale haiget teha, vahendab Yle.

Neid saab kasutada juhul, kui kinnipeetud enesetapu kalduvustega reisija võib oma riiete abil enesetapu sooritada.

Selliseid turvarõivaid ja voodipesu hangitakse, sest õiguskantsler on leidnud, et need peaksid olema kättesaadavad.

Õiguskantseler Petri Jääskeläinen tegi kaks aastat tagasi laeva Baltic Princess kontrolli.
Toona leiti, et meesturvatöötajad olid kinnipeetud naised kahel juhul enesetapu katse pärast alasti koorinud. Sel ajal ei leitud laevalt enesetapu kalduvustega reisijatele sobivaid rõivaid ega voodipesu.

Vähemalt üks naistest pidi mõnda aega täiesti alasti ja ilma tekita olema.
Õiguskantsler leidis, et sarnaste alandavate olukordade vältimine eeldab, et laevadel oleks ka naisturvatöötajad.

Laevafirma on õiguskantslerit teavitanud, et naisturvatöötajaid ei ole alati laevadele võimalik leida, kuid neid püütakse juurde palgata. Laevafirma teatel on nad leidnud veel ühe.

Siseministeeriumi määrus näeb ette, et turvakontrolli läbiviija peab olema kontrollitavaga samast soost, kui seljast tuleb võtta muu riietus peale ülerõivaste.
Laevafirma hinnangul on koolituste kaudu parandatud ka reisijate ohutust. Politsei käis laeval jaanuari lõpus, et korraldada koolitusi, kuidas enesetapule kalduva kliendiga toime tulla. Koolitus toimus turvatöötajatele ja laevaõdedele.

Õiguskantsler tegi laevafirmale ülesandeks teatada jaanuari lõpuks, milliseid meetmeid ta on kontrolli käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks rakendanud.

Kopenhaageni lennujaam suleti droonide tõttu, Finnairi lennuk suunati Malmösse

NordenBladet — Taani Kopenhaageni lennujaam oli ööl vastu tänast laupäeva 1. veebruari paar tundi suletud. Lennujaama ümbritsev õhuruum suleti droonivaatluste tõttu.

Droonide vaatlustest teatati ka Kopenhaagenisse suunduval Finnairi lennukil.
Helsingist väljunud lennukis istus Lõuna-Savo hoolekandepiirkonna vanemarst Olli-Pekka Leppänen ja oli sunnitud maanduma Malmös, vahendab Iltalehti.

Leppänen ütles, et lennukis oli vaatamata ootamisele positiivne õhkkond. Reisijaid ei lastud lennukist välja.

Peamiselt pettumus, et pere ja tütar peavad ootama. Muidu on siin hea tuju, ütles Leppänen.

Inimesed saavad aru, et see pole Finnairi pärast, lisas ta. Kella kahe paiku öösel teatati lennukis, et võib teekonda jätkata.

Soome ei kavatse veel niipea idapiiri avada

NordenBladet — Soome siseministeerium on algatanud seaduseelnõu instrumentaliseeritud migratsiooni vastu võitlemise ajutiste meetmete seaduse (nn piiriturvalisuse seaduse) kehtivuse pikendamiseks. Seaduse eesmärk on võidelda Soome survega immigrantidele neid instrumentaliseerides.

Soome idapiiri julgeolekuolukord on praegu pingeline, kuid stabiilne. Siiski peab olema valmis kiireteks ja tõsisteks muutusteks. Soome ei kavatse endiselt idapiiri avada, ütles siseminister Mari Rantanen.

Soome idapiir on ühtlasi EL-i ja NATO pikim välispiir Venemaaga.
Täname oma partnereid toetuse eest ja usume, et see jätkub. Soome ei kavatse tulevikus oma välispiiril instrumentaliseeritud Euroopasse sisenemist lubada, jätkab minister.

Piiriturvalisuse seadus on oluline vahend riigi julgeoleku kaitsmisel
Piiriturvalisuse seadus jõustus 22. juulil 2024 ja kehtib aasta pärast selle jõustumist. See sätestab tingimused, mille alusel Soome võib otsustada piirata rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmist piiritletud alal Soome riigipiiril ja selle vahetus läheduses. Seaduse eesmärk on takistada välisriigil Soomet migrantide kuritarvitamisega mõjutada.

Soome idapiir jääb suletuks kuni edasise teatamiseni
Soome ja Venemaa vahelise maismaapiiri piiripunktid on suletud alates 15. detsembrist 2023 valitsuse otsustega, millest viimane anti välja 15. aprillil 2024. See otsus kehtib kuni edasise teatamiseni.

Rahvusvahelise kaitse taotlemine on koondunud Soome välispiiril avatud lennu- ja veeliikluse piiripunktidesse.

Eelnimetatud valitsuse otsused ja piiriturvalisuse seaduse kehtestamine on andnud soovitud tulemuse, st instrumentaliseeritud migratsioon Soome idapiiril on praeguseks peatatud.

Eesmärk on esitada valitsuse eelnõu parlamendile aprillis 2025. Eelnõud menetletakse perioodil 9. jaanuar – 30. mai 2025.

Soomes on käsil üks ajaloo suurimaid pankrotimenetlusi – algas värvifirma RTV lõpumüük

NordenBladet — Eelmisel kolmapäeval pankrotiavalduse esitanud Soome värvifirma RTV pankrotimenetlus liigub edasi.

Pankrotihaldur Heikki Vesa ütles Kauppalehtile, et reedel avati lõpumüügiks 22 kauplust. Kaup müüakse korraliku allahindlusega, kuna ülejäänud tooted müüakse käibemaksuvabast soovituslikust jaehinnast 60 protsenti odavamalt.

Loodetakse, et müük läheb hästi. Vähemalt esimestel päevadel on palju elevust olnud, ütles Vesa.

Vesa sõnul on poed avatud kahest kuni mitme nädalani. Eesmärk on laovarud võlausaldajate jaoks võimalikult kuluefektiivselt ära müüa.

Täna esmaspäeval oli pankrotimenetluse neljas päev. Haldur Heikki Vesa ütles, et tal on hetkel vaid ligikaudne ettekujutus võlgade suurusest ja pankrotivara suurusest. Võlgadega seotud üksikuid numbreid ta ei andnud.

Pankrotiavalduse avalikust osast selgub aga, et seitsme suurima võlausaldaja nõuded on ligikaudu 33 miljonit eurot. Suurim võlausaldaja on jae- ja hulgifirma Carlson, kellel on pankrotivarast võlgnevusi hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot.

Lisaks on ettevõte miljoneid võlgu ka Oma Säästöpankkile, Vakuutusosakehtiö Garantiale, maksuametile, värvitootjale Tikkurilale, tööpensionikindlustusseltsile Elo ja Hämeen Osuuspankkile.

Seitsme suurima võlausaldaja võlgnevused varieeruvad umbes 2,5 miljonist ülespoole.

Heikki Vesa ütles, et realistlik võlgade ja varade hinnang valmib mõne kuu pärast.

Realistlik hinnang on, et jaanipäeva paiku, sõnas ta.

RTV pankrotimenetlus on mahult suur. Ettevõttel on kümneid esindusi ja sadu töötajaid, kelle pankrotipesa peab koondama.

Tegemist on ühe suurema pankrotiga, mis Soomes viimastel aastatel juhtunud on, ütles pankrotihaldur Heikki Vesa.

Vesa töötab advokaadibüroos Krogerus, mis tegeles 2016. aastal kaubamajade keti Anttila pankrotiga.

Pankrotimenetluse algfaasis on hakatud muuhulgas lõpetama RTV töötajate töölepinguid ning selgitama ettevõtte arvukate lepingutega seonduvat.
Pankrotimenetluse algus on alati selline kontrollitud kaos. See on palju tööd, kuid see pole üllatav, märkis ta.

RTV pankrot arvudes
Kolmapäeval 8. jaanuaril pankrotiavalduse esitanud RTV-l oli pankrotti mineku ajal umbes 30 kauplust. Neist 22 on lõpumüügiks avatud.
Töötajaid on ligikaudu 420. Nad kõik koondatakse.

Ettevõttes töötas 2023. aasta lõpus ligi 800 töötajat. Ligikaudu 182 miljoni euro suuruse käibe juures jäi see ligi 10 miljoni euroga kahjumisse.

 

NATO saadab Läänemerele kaks sõjalaeva ja suurendab kohalolekut

NordenBladet — Soome välisminister Elina Valtonen saatis Venemaale tugeva sõnumi, ütles Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgujuht Jukka Savolainen telekanalile MTV.

NATO saadab Läänemerele kaks sõjalaeva ja suurendab kohalolekut, reageerides Vene varilaevastiku võimalikule tegevusele. Soome võimude teatel hakati kahtlustama Vene varilaevastikule kuuluvat tankerit Eagle S Läänemerel merekaablite tahtlikus lõhkumises.

Savolaineni hinnangul katsetab Venemaa NATO reageerimist merekaablite lõhkumisele ja muudele pahatahtlikele tegudele. Ta peab tõenäoliseks, et Venemaa võib eskaleerida, saates varilaevu koos sõjalaevadega. Savolainen on korduvalt rõhutanud, et Venemaa hübriidoperatsioonid on alles „testifaasis”.

Läänemere julgeolek sõltub riikide koostööst – kiire reageerimine ja ühised jõupingutused võivad tõkestada Vene hübriidrünnakuid.