NordenBladet — Ligi pooltel Soome pensionäridel on arvel säästud, selgus pensionikindlustusseltsi Ilmarinen värskest uuringust. Nii oli see ka eelmisel, 2024. aastal.
Teiste vahendite populaarsus on seevastu langenud. Oma eluaseme soetamist varalise kindlustamise vahendina nimetavad 35 protsenti (2023. aastal 40%), fondi-, aktsia- või kinnisvarainvesteeringuid 30 protsenti (32%) ja lisapensioni 14 protsenti (15%) vastanutest, vahendab Iltalehti.
Enam kui iga neljas pole aga oma pensioniks rahaliselt kuidagi valmistunud.
Meie hiljutise uuringu järgi on pensionile jäämisele eelnev finantsettevalmistus kümne aastaga oluliselt nõrgenenud, ütleb Ilmarineni teadur Jouni Vatanen pressiteates.
Seetõttu ohustavad autoremont, ootamatud ravikulud või muud ootamatud väljaminekud veelgi enamate pensionäride rahaasju. Kuigi olukord on endiselt mõõdukalt hea, on suund murettekitav. Nüüd vajame laiemat arutelu ja konkreetseid lahendusi, mis aitavad inimestel õigel ajal valmistuda.
Finantsoskuste tugevdamine noores eas ja teadmine, kuidas pensionipõlves ots otsaga kokku tulla võib aidata rahaliselt tulevikku kindlustada, jätkab Vatanen.
Tööpensionikindlustuse Ilmarinen uurimus uuris pensioniks majandusliku ja rahalise ettevalmistumisega seotud küsimusi nagu pensionäride majanduslik olukord ning finants- ja digioskused. Küsitlusele vastas detsembris-jaanuaris 1069 pensionäri.
NordenBladet — Soomes on üle viie aasta tugevaim gripihooaeg. Gripi seireperioodi alguseks loetakse 40. nädal ehk septembri ja oktoobri vahetus. Terviseameti nakkushaiguste registri andmetel on Soomes alates oktoobri algusest laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 16 200 gripijuhtumi. Ainuüksi sel aastal on laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 14 700 haigusjuhu, vahendab Ilta-Sanomat.
Viimati registreeriti suuremaid numbreid 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta septembrini, mil registreeriti 18 500 kinnitatud gripijuhtu.
Gripijuhtumeid on juba registreeritud rohkem kui kahel eelmisel hooajal, kuigi oleme alles 15. nädalal, ütleb terviseameti juhtivekspert Niina Ikonen.
Ikonen märgib, et käesolev gripihooaeg erineb kahest eelmisest selle poolest, et epideemia kõrgaeg on olnud alles veebruaris-märtsis.
Kahel eelmisel hooajal saabus epideemia kõrgaeg erakordselt vara, aastavahetuse paiku nädalatel 51 ja 52. Sel hooajal on epideemia haripunkt langenud veebruarisse-märtsi, ütleb Ikonen.
Kahel viimasel hooajal langes ka tipp kiirelt, mis on selgelt näha ka nakkushaiguste registrile edastatud arvudel. 2023. aasta märtsis teatati registrisse kokku 1227 ja 2024. aasta märtsis 1005 gripijuhtumit. Käesoleva 2025. aasta märtsis teatati 6217 juhtumist.
Sel hooajal algas gripiepideemia aeglaselt, kuni veebruaris hakkas haigestumiste arv järsult tõusma. Veebruari keskpaigast märtsi lõpuni on igal nädalal registreeritud üle tuhande haigusjuhtumi, ütleb Ikonen.
Ikoneni andmetel hakkas gripisituatsioon kerget langust näitama aprilli esimesel nädalal. Ikonen rõhutab, et hinnang ei ole täiesti usaldusväärne, kuna nädalavahetuse tõttu võivad teatatud juhtumid viibida.
Juhtude arv on hakanud veidi langema, kuid mitte väga järsult. Gripi aktiivsus veidi väheneb, kuid on endiselt kõrgel tasemel peaaegu kogu riigis, sõnab ta.
Aprill on veel gripikuu, nii et Ikoneni hinnangul võib see hooaeg jõuda samade numbriteni kui hooajal 2018–19.
Kõigi aegade gripirekord aga ohus ei ole. 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini registreeriti Soomes koguni 38 000 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu.
See oli väga karm epideemiaperiood. Sel ajal teatati igal nädalal 3500–3600 uuest haigusjuhtumist. Sel ajal oli palju nii A- kui ka B-gripiviiruste põhjustatud nakatumisi. Eeskätt B-gripi epideemia oli erakordselt tugev, kuna A-gripi nakatumisi registreeriti vähem kui B-tüüpi. Tegemist oli väga erandliku B-gripihooajaga, meenutab Ikonen.
Ikoneni andmetel pole selget põhjust, miks gripiepideemia on praegu tugevam, kui see on olnud pikka aega. Epideemia algus, kestus ja intensiivsus varieeruvad hooajaliselt. Lisaks on gripiviiruste erinevad A-gripi alatüübid, mille levimus varieerub hooajaliselt.
Viirus ka muteerub, mis tähendab, et see mõjutab ka seda, kui hästi kaitseb vaktsiin epideemia ajal ringlevate viiruste eest.
Tänavune epideemia on varasemate hooaegadega võrreldes pikemaajalisem ja selle langus toimub tõenäoliselt hiljem kevadel, ütleb Ikonen.
Ikonen tuletab meelde, et gripi – nagu ka kõigi teiste hingamisteede nakkushaiguste – vastu võitlemisel on võtmeroll kodanike enda tegevusel: oluline on meeles pidada õiget käte- ja köhahügieeni ning eelkõige jääda haigena koju ning haigena mitte välja minna, kui see pole vältimatu.
NordenBladet — Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) väidab, et ründab praegu mitmeid Soome organisatsioone. Rühm teatab sotsiaalmeedia vahendusel, et rünnakud põhjustasid „president Alexander Stubbi üleskutse president Donald Trumpile nõuda Venemaalt 20. aprilliks tingimusteta relvarahu”.
Rühmituse teatel on Stubb ähvardanud ka sanktsioonide ja sõjalise toetuse suurendamisega Ukrainale.
Soovitame russofoobsetel Soome võimudel oma entusiasmi ohjeldada – oleme nende rahustamiseks sulgenud mitu nende veebisaiti, kirjutab rühmitus.
Rünnak on praegu suunatud Soome keskerakonna veebilehe vastu.
Lisaks väidab rühmitus, et on rünnanud Soome sotside, koonderakonna, põlissoomlaste ja roheliste veebisaite. SDP veebisait on praegu maas.
Grupp teatas varem, et sihtmärkideks on logistikafirma Kaukokiito, investeerimisettevõte Panostaja, tööjõu värbamisfirma Eezy, investeerimisfirma Taaleri ja finantsgrupp Osuuspankki.
Finnish President Alexander Stubb has called on Trump to demand Russia demand a ceasefire from 20 April without conditions, threatening to increase sanctions and military support for Ukraine. Earlier he said that Ukraine should not repeat the fate of Finland, which “lost”… pic.twitter.com/XLKu5wJ2lj — NoName057(16) (@Noname05716) April 7, 2025 .
We continue the delivery of DDOS surges to Finland siteshttps://t.co/PjZyLTssSk finland center ” – Political Party in Finlandhttps://t.co/QklFQWT8HW Istin Finns portal authorization (dead by ping)https://t.co/QzIAavIqSo National coalition – a legalist Finnish… pic.twitter.com/DgNIku7TjA — NoName057(16) (@Noname05716) April 8, 2025
NordenBladet — Põhja-Vantaa uus keskus Kivistö oma kõrghoonetega tuleb esimesena vastu, kui Hämeenlinnanväylä kaudu põhja poolt Helsingise sõita.
Sama uudsuse võlu jätkub Kivistö jaamas rongist välja astudes, vahendab Yle.
Keskuses teenindab linlasi uus kaubanduskeskus Kivis. Seintel on värve ja kujundeid. Jaama lähedal asuva kõrge elumaja klaasitud rõdud paistavad olevat kasutusel. Seal on näha mööblit, kardinaid ja muud kraami.
Noored kiirustavad jaama poole.
Siin-seal on uute majade vahel tühje krunte. Jaama kõrval pöörleb tulevase supermarketi ehitusplatsil vaid üksik tornkraana.
Piirkonna pikaajaline projektijuht Gilbert Koskela Vantaa linnakeskkonna osakonnast kinnitab, et elamuehitus on uues linnaosas täiesti soiku jäänud.
Koskela on Kivistö jaamapiirkonna arenduse projektijuht olnud aastast 2007. Tema sõnul on praegu Kivistös üle kolmekümne tühja maatüki, kus on valmis ehitatud kommunikatsioonid.
Hetkel ei taha ükski ehitusfirma Kivistösse midagi uut ehitada, sest piirkonnas on korterid müümata. Uute korterite müük on pikalt toppama jäänud.
Linn proovis hiljuti ehitusfirmadele krunte ilma miinimumhinnata pakkuda. Tulemuseks oli see, et keegi ei taha praegu ehitada, isegi kui saab tasuta maad, nendib Koskela.
Vastu jalutab oma koera Ramiga kohalik naine Merja. Ta ütleb, et on selles piirkonnas elanud kümme aastat ja veedab mõnusalt aega.
See on kena uus piirkond. Korterid on uued ja korralikud, sõnab ta.
Ta on rahul, et piirkond areneb ja teenuseid tuleb juurde.
Järgmisena tuleb vastu noor pere, kuhu kuuluvad ema Fanny, isa Harry ja vankris beebi Teo.
Fanny ja Harry räägivad, et on seitse-kaheksa aastat Kivistös elanud. Nad kolisid siia koos elama.
Me elame veidi eemal. Seal on rahulik. Jaama piirkond on ehk veidi rahutu, ütleb Fanny. Harry nõustub.
Seevastu me millegipärast ei liigu õhtul ega öösel, kui jaamas võib rahutum olla, nendib ta.
Fanny ütleb, et on elukutselt linnauurija. Tal on selge nägemus, mis Kivistös viltu on läinud: jaama piirkonda on planeeritud ja ehitatud liiga palju väikseid ühetoalisi ja kahetoalisi kortereid.
Väikestes korterites on inimeste voolavus suur. Suurtest perekorteritest on puudus, resümeerib ta.
Perekond on teenuste paranemisega rahul ja need sobivad hästi ka lastega peredele. Beebiga Kivistös elamine on olnud lihtne.
„Meil pole selles osas kaebusi,” ütleb Fanny.
Politsei teatas eelmisel suvel, et alustas Kivistös tõhustatud valvet. Politsei kavatseb nõnda tegeleda piirkonnas täheldatud narkoainete ja liiklusega seotud probleemidega.
Aasta Kivistos elanud Mahmudi sõnul pole sellest kasu.
Mahmud ja tema sõber, kohalik pizzeriaomanik Hasan on Kivistö jaama õhtu- ja ööeluga tuttavad. Mahmud kolis Jyväskyläst Vantaale aasta tagasi.
Algul oli rahulik, kuid nüüd tunneb ta, et sealkandis on palju lärmi, eriti nädalavahetustel.
Siin on päris palju, kui otse ütlen, uimastitarbijaid, ohkab Mahmud.
Hasan noogutab. Lähedal asuvate majade trepikodadesse kandub pidevalt korteritest leviv kanepilõhn. Nädalavahetustel on mõlemad narkojoobes inimesi näinud.
Inimesed vahelduvad Kivistö väikestes korterites pidevalt, on Mahmud märganud.
Ka tema tahab Kivistöst ära kolida.
Lähen sõbraga vaatama korterit vaikses piirkonnas, Klaukkalas või Ilolas.
NordenBladet — USA president Donald Trump teatas eile kolmapäeval 2. aprillil oma seni ulatuslikumast tollimaksude paketist, mille ta oli kuulutanud „vabanemise päevaks”.
Muuhulgas kehtestas Trump 10-protsendilised imporditollid kõikidele USA-sse imporditavatele toodetele. Lisaks kehtestaks ta täiendavad tollimaksud EL-ile ja kümnetele riikidele üle maailma, sealhulgas USA lähimatele kaubanduspartneritele, vahendab Iltalehti.
Trump kehtestas EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu.
„Me oleme kaubandussõjas, sellest pole pääsu,” ütleb Soome tööstuse keskliidu (Elinkeinoelämän keskusliitto) rahvusvahelise kaubanduse ja kaubanduspoliitika juht Timo Vuori.
Võib öelda, et kaubandussõda on välja kuulutatud ja sellel on kindlasti lühiajalised negatiivsed mõjud majandusele. See kehtib ka Soome, meie ekspordi ja majanduse kohta, märkis ta.
USA on Soome tähtsaim ekspordiriik, kuna Soome ekspordi koguväärtus USA-sse on viimase nelja aastaga kahekordistunud. Praegu läheb umbes 10 protsenti Soome kaubaekspordist USA-sse.
Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Juhana Brotherus reageeris Trumpi teatele sotsiaalmeedias teravalt.
„Tolliloterii nagu halb unenägu. 20% tolli EL-i jaoks. Sinna läheb Soome jooksva aasta majanduskasv, kui seda tõesti üleüldse on,” kirjutas ta.
„Lühiajalisest perspektiivist hullem on läänemaailma liidri USA sisemine kokkuvarisemine, kust vaevalt enam pikaks ajaks tagasiteed on,” lisas ta.
See mõjutab ka soomlaste rahalist olukorda. Vuori sõnul mõjutab Trumpi algatatud kaubandussõda vähemalt lühiajaliselt soomlaste rahakotti inflatsiooni ja negatiivsete majandusmõjude näol.
„Jah, siin on kõigil põhjust muretsemiseks,” ütles ta ja tuletas meelde, et USA ja EL-i keskmised tollimaksud olid varem üle nelja protsendi.
Kui tariifid tõusevad nüüd 20 protsendini ja mõne riigi puhul kõrgemaks, tekivad rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu suuremad kulud, mis nihkuvad kiiresti hindade ja seeläbi inflatsioonini.
Vuori lisab, et see tekitab paljudele operaatoritele rahalisi väljakutseid. Kui imporditollid jäävad kehtima pikemaks ajaks, peavad ettevõtted USA turul edu saavutamiseks varem või hiljem oma äri kohandama.
Siis tuleb kas Soomest või kusagilt mujalt tootmine USA-sse üle viia, nagu Trump soovib, kui ettevõte seda mõistlikuks peab, selgitas ta.
Eriti pikemas perspektiivis on Vuori sõnul suur võimalus, et töökohti hakatakse erinevate riikide vahel liigutama, nagu Trump soovib. Sellega seoses Vuori veel väga tumedaid pilvi taevasse ei maali, kuid ta ärgitab vaatama, kuidas see kaubandussõja esimene faas välja kukub.
Vaatame, kas see on selline raske kahuripauk, millega üritatakse neid riike läbirääkimiste laua taha sundida, kes Trumpi sõnul USA-d rahvusvahelises kaubanduses kiusavad, ütles ta.
Vuori tuletas meelde, et isegi kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu, on liidul siiski vahendeid vastumeetmete rakendamiseks.
EL-il on ka võime USA-ga tariife ja kaubandustõkkeid alandada, nii et mäng pole veel täielikult kaotatud, kuigi hommik on veidi segane, ütleb ta.
Vuori sõnul on Soome suutnud teatud aspektides valmistuda Trumpi õhutatud kaubandussõjaks. Soome valmisolekuga seoses tõstab ta esile Euroopa Komisjoni väljatöötatud kaubanduspoliitika vahendeid, millega saab Trumpile vastata.
Vuori tuletas meelde, et ka EL-i vastumeetmed pole päris probleemideta, kuna tekitavad ise impordi osas negatiivseid mõjusid.
„Muidugi on Soome ettevõtted oma kohalolekut USA turul suurendanud, näiteks sealset tootmist suurendades, aga see on nüüd nii, et see ei ole ainult Soome ja USA vaheline asi,” ütles ta.
Ka kõikidele teistele riikidele kehtivad tollimaksud, millel on loomulikult negatiivsed mõjud nii otseselt kui kaudselt tarne- ja väärtusahelatele.
Vaatamata kõigele näeb Vuori Trumpi teates ka väikest võimalust.
Üks positiivne asi, mille leidsin, on see, et EL-i maksud ei ole kõige kõrgemad. Näiteks Hiinal, Šveitsil ja mõnel teisel riigil on kõrgemad tollimaksud, ütles ta.
USA turul nõrgeneb EL-i riikide ja Soome ettevõtete konkurentsipositsioon võrreldes Ameerika ettevõtete ja madalamate maksudega riikidega nagu Suurbritannia.
Aga siis said mitmed meiega konkureerivad riigid karmimad maksud ja selles osas olukord meie vaatenurgast ei halvene, sõnas ta.
Teine positiivne asi, mida Vuori näeb, on see, et teatud tööstusharudes ja toodetes saab tolle ja vastutolle alati alandada või täielikult kaotada, kui USA ja EL jõuavad kaubandusläbirääkimistel mingisugusele kokkuleppele.
Tema sõnul oleneb kõik Brüsseli ja Washingtoni tahteseisundist, kuid tee läbirääkimiste laua taha ning EL-i ja USA vaheliste tehingute sõlmimiseni on igal juhul sillutatud.
Iseasi on see, mida Trump tahab. USA eelmine president Joe Biden kasutas rohkem präänikut, kuid Trump eelistab USA lähedasi liitlasi ja partnerriike piitsaga lüüa.
Võib juhtuda, et Trump tahab ka selles osas võtta karmi positsiooni ja hoida makse ühtlasena kogu ametiaja jooksul, leiab Vuori.
Trump on korduvalt ekslikult viidanud imporditollidele kui maksule, mida teised riigid USA-le maksavad. See pole tõsi, sest lõppkokkuvõttes maksavad selle kinni USA tarbijad.
Näiteks Trumpi eelmine asepresident Mike Pence kritiseeris teravalt Trumpi „vabastuspäeva” ja iseloomustas imporditariife „põhimõtteliselt maksuna Ameerika tarbijatele”.
Paljud on kahtlustanud, et Trump lihtsalt ei mõista imporditolle ning nende mõju ja tagajärgi. Isegi Vuori ei mõista Trumpi tegevust lõpuni.
Siin on palju küsimärke, et kust pärineb see mõtlemine, mil Trump endale lubab, imestab ta.
Vuori peab Trumpi tollipoliitikat vanamoodsaks, sest eesmärk on viia tootmine ühest riigist teise. See põhineb vähemalt mõnes mõttes ideel, et toodet valmistataks algusest lõpuni ühes riigis.
Fakt on see, et ühes riigis valmistatakse algusest lõpuni üha vähem tooteid, vaid see on arvukate globaalsete väärtusahelate summa, ütleb ta.
Nii on toote hind muudetud mõistlikuks ja toote kvaliteet võimalikult kõrgeks, kuna on suudetud ära kasutada parimat tehnoloogiat erinevatest maailma paikadest, lisab ta.
Teisipäeval ühendasid Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea jõud, teatades, et nad reageerivad ühiselt Trumpi tollidele. Seda on iseloomustatud kui ebatõenäolist liitu, mis on Trumpi kaubanduspoliitika otsene tulemus.
Briti väljaanne Telegraph kuulutas Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahelise liidu USA 40 aasta šokeerivaimaks majanduslikuks lüüasaamiseks. Telegraph tõi välja, et Trumpi tegevus ähvardab USA vaesumist ja isoleerimist.
Tegemist võib olla nähtusega, kus teised riigid püüavad omavahelist kaubavahetust suurendada ja siis väheneb USA tähtsus kaubanduspartnerina, hindab Vuori.
USA positsioon iseenesest on aga parem kui paljudel teistel riikidel, sest väliskaubanduse tähtsus on Vuori sõnul vaid kümme protsenti USA sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas ja Soomes on vastav näitaja 40 protsendi ringis.
Nii et USA enda turu dünaamika mingil tasandil aitab ja toetab Trumpi teatud mõttes. Muidugi pakub USA tulevikus huvi ka välisinvestoritele ja -ettevõtetele, ütleb ta.
Aga samas võib juhtuda, et teiste riikide kaubavood suurenevad ja USA-le võivad olla negatiivsed mõjud, lisab ta.
