NordenBladet — Põhja-Vantaa uus keskus Kivistö oma kõrghoonetega tuleb esimesena vastu, kui Hämeenlinnanväylä kaudu põhja poolt Helsingise sõita.
Sama uudsuse võlu jätkub Kivistö jaamas rongist välja astudes, vahendab Yle.
Keskuses teenindab linlasi uus kaubanduskeskus Kivis. Seintel on värve ja kujundeid. Jaama lähedal asuva kõrge elumaja klaasitud rõdud paistavad olevat kasutusel. Seal on näha mööblit, kardinaid ja muud kraami.
Noored kiirustavad jaama poole.
Siin-seal on uute majade vahel tühje krunte. Jaama kõrval pöörleb tulevase supermarketi ehitusplatsil vaid üksik tornkraana.
Piirkonna pikaajaline projektijuht Gilbert Koskela Vantaa linnakeskkonna osakonnast kinnitab, et elamuehitus on uues linnaosas täiesti soiku jäänud.
Koskela on Kivistö jaamapiirkonna arenduse projektijuht olnud aastast 2007. Tema sõnul on praegu Kivistös üle kolmekümne tühja maatüki, kus on valmis ehitatud kommunikatsioonid.
Hetkel ei taha ükski ehitusfirma Kivistösse midagi uut ehitada, sest piirkonnas on korterid müümata. Uute korterite müük on pikalt toppama jäänud.
Linn proovis hiljuti ehitusfirmadele krunte ilma miinimumhinnata pakkuda. Tulemuseks oli see, et keegi ei taha praegu ehitada, isegi kui saab tasuta maad, nendib Koskela.
Vastu jalutab oma koera Ramiga kohalik naine Merja. Ta ütleb, et on selles piirkonnas elanud kümme aastat ja veedab mõnusalt aega.
See on kena uus piirkond. Korterid on uued ja korralikud, sõnab ta.
Ta on rahul, et piirkond areneb ja teenuseid tuleb juurde.
Järgmisena tuleb vastu noor pere, kuhu kuuluvad ema Fanny, isa Harry ja vankris beebi Teo.
Fanny ja Harry räägivad, et on seitse-kaheksa aastat Kivistös elanud. Nad kolisid siia koos elama.
Me elame veidi eemal. Seal on rahulik. Jaama piirkond on ehk veidi rahutu, ütleb Fanny. Harry nõustub.
Seevastu me millegipärast ei liigu õhtul ega öösel, kui jaamas võib rahutum olla, nendib ta.
Fanny ütleb, et on elukutselt linnauurija. Tal on selge nägemus, mis Kivistös viltu on läinud: jaama piirkonda on planeeritud ja ehitatud liiga palju väikseid ühetoalisi ja kahetoalisi kortereid.
Väikestes korterites on inimeste voolavus suur. Suurtest perekorteritest on puudus, resümeerib ta.
Perekond on teenuste paranemisega rahul ja need sobivad hästi ka lastega peredele. Beebiga Kivistös elamine on olnud lihtne.
„Meil pole selles osas kaebusi,” ütleb Fanny.
Politsei teatas eelmisel suvel, et alustas Kivistös tõhustatud valvet. Politsei kavatseb nõnda tegeleda piirkonnas täheldatud narkoainete ja liiklusega seotud probleemidega.
Aasta Kivistos elanud Mahmudi sõnul pole sellest kasu.
Mahmud ja tema sõber, kohalik pizzeriaomanik Hasan on Kivistö jaama õhtu- ja ööeluga tuttavad. Mahmud kolis Jyväskyläst Vantaale aasta tagasi.
Algul oli rahulik, kuid nüüd tunneb ta, et sealkandis on palju lärmi, eriti nädalavahetustel.
Siin on päris palju, kui otse ütlen, uimastitarbijaid, ohkab Mahmud.
Hasan noogutab. Lähedal asuvate majade trepikodadesse kandub pidevalt korteritest leviv kanepilõhn. Nädalavahetustel on mõlemad narkojoobes inimesi näinud.
Inimesed vahelduvad Kivistö väikestes korterites pidevalt, on Mahmud märganud.
Ka tema tahab Kivistöst ära kolida.
Lähen sõbraga vaatama korterit vaikses piirkonnas, Klaukkalas või Ilolas.
NordenBladet — USA president Donald Trump teatas eile kolmapäeval 2. aprillil oma seni ulatuslikumast tollimaksude paketist, mille ta oli kuulutanud „vabanemise päevaks”.
Muuhulgas kehtestas Trump 10-protsendilised imporditollid kõikidele USA-sse imporditavatele toodetele. Lisaks kehtestaks ta täiendavad tollimaksud EL-ile ja kümnetele riikidele üle maailma, sealhulgas USA lähimatele kaubanduspartneritele, vahendab Iltalehti.
Trump kehtestas EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu.
„Me oleme kaubandussõjas, sellest pole pääsu,” ütleb Soome tööstuse keskliidu (Elinkeinoelämän keskusliitto) rahvusvahelise kaubanduse ja kaubanduspoliitika juht Timo Vuori.
Võib öelda, et kaubandussõda on välja kuulutatud ja sellel on kindlasti lühiajalised negatiivsed mõjud majandusele. See kehtib ka Soome, meie ekspordi ja majanduse kohta, märkis ta.
USA on Soome tähtsaim ekspordiriik, kuna Soome ekspordi koguväärtus USA-sse on viimase nelja aastaga kahekordistunud. Praegu läheb umbes 10 protsenti Soome kaubaekspordist USA-sse.
Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Juhana Brotherus reageeris Trumpi teatele sotsiaalmeedias teravalt.
„Tolliloterii nagu halb unenägu. 20% tolli EL-i jaoks. Sinna läheb Soome jooksva aasta majanduskasv, kui seda tõesti üleüldse on,” kirjutas ta.
„Lühiajalisest perspektiivist hullem on läänemaailma liidri USA sisemine kokkuvarisemine, kust vaevalt enam pikaks ajaks tagasiteed on,” lisas ta.
See mõjutab ka soomlaste rahalist olukorda. Vuori sõnul mõjutab Trumpi algatatud kaubandussõda vähemalt lühiajaliselt soomlaste rahakotti inflatsiooni ja negatiivsete majandusmõjude näol.
„Jah, siin on kõigil põhjust muretsemiseks,” ütles ta ja tuletas meelde, et USA ja EL-i keskmised tollimaksud olid varem üle nelja protsendi.
Kui tariifid tõusevad nüüd 20 protsendini ja mõne riigi puhul kõrgemaks, tekivad rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu suuremad kulud, mis nihkuvad kiiresti hindade ja seeläbi inflatsioonini.
Vuori lisab, et see tekitab paljudele operaatoritele rahalisi väljakutseid. Kui imporditollid jäävad kehtima pikemaks ajaks, peavad ettevõtted USA turul edu saavutamiseks varem või hiljem oma äri kohandama.
Siis tuleb kas Soomest või kusagilt mujalt tootmine USA-sse üle viia, nagu Trump soovib, kui ettevõte seda mõistlikuks peab, selgitas ta.
Eriti pikemas perspektiivis on Vuori sõnul suur võimalus, et töökohti hakatakse erinevate riikide vahel liigutama, nagu Trump soovib. Sellega seoses Vuori veel väga tumedaid pilvi taevasse ei maali, kuid ta ärgitab vaatama, kuidas see kaubandussõja esimene faas välja kukub.
Vaatame, kas see on selline raske kahuripauk, millega üritatakse neid riike läbirääkimiste laua taha sundida, kes Trumpi sõnul USA-d rahvusvahelises kaubanduses kiusavad, ütles ta.
Vuori tuletas meelde, et isegi kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu, on liidul siiski vahendeid vastumeetmete rakendamiseks.
EL-il on ka võime USA-ga tariife ja kaubandustõkkeid alandada, nii et mäng pole veel täielikult kaotatud, kuigi hommik on veidi segane, ütleb ta.
Vuori sõnul on Soome suutnud teatud aspektides valmistuda Trumpi õhutatud kaubandussõjaks. Soome valmisolekuga seoses tõstab ta esile Euroopa Komisjoni väljatöötatud kaubanduspoliitika vahendeid, millega saab Trumpile vastata.
Vuori tuletas meelde, et ka EL-i vastumeetmed pole päris probleemideta, kuna tekitavad ise impordi osas negatiivseid mõjusid.
„Muidugi on Soome ettevõtted oma kohalolekut USA turul suurendanud, näiteks sealset tootmist suurendades, aga see on nüüd nii, et see ei ole ainult Soome ja USA vaheline asi,” ütles ta.
Ka kõikidele teistele riikidele kehtivad tollimaksud, millel on loomulikult negatiivsed mõjud nii otseselt kui kaudselt tarne- ja väärtusahelatele.
Vaatamata kõigele näeb Vuori Trumpi teates ka väikest võimalust.
Üks positiivne asi, mille leidsin, on see, et EL-i maksud ei ole kõige kõrgemad. Näiteks Hiinal, Šveitsil ja mõnel teisel riigil on kõrgemad tollimaksud, ütles ta.
USA turul nõrgeneb EL-i riikide ja Soome ettevõtete konkurentsipositsioon võrreldes Ameerika ettevõtete ja madalamate maksudega riikidega nagu Suurbritannia.
Aga siis said mitmed meiega konkureerivad riigid karmimad maksud ja selles osas olukord meie vaatenurgast ei halvene, sõnas ta.
Teine positiivne asi, mida Vuori näeb, on see, et teatud tööstusharudes ja toodetes saab tolle ja vastutolle alati alandada või täielikult kaotada, kui USA ja EL jõuavad kaubandusläbirääkimistel mingisugusele kokkuleppele.
Tema sõnul oleneb kõik Brüsseli ja Washingtoni tahteseisundist, kuid tee läbirääkimiste laua taha ning EL-i ja USA vaheliste tehingute sõlmimiseni on igal juhul sillutatud.
Iseasi on see, mida Trump tahab. USA eelmine president Joe Biden kasutas rohkem präänikut, kuid Trump eelistab USA lähedasi liitlasi ja partnerriike piitsaga lüüa.
Võib juhtuda, et Trump tahab ka selles osas võtta karmi positsiooni ja hoida makse ühtlasena kogu ametiaja jooksul, leiab Vuori.
Trump on korduvalt ekslikult viidanud imporditollidele kui maksule, mida teised riigid USA-le maksavad. See pole tõsi, sest lõppkokkuvõttes maksavad selle kinni USA tarbijad.
Näiteks Trumpi eelmine asepresident Mike Pence kritiseeris teravalt Trumpi „vabastuspäeva” ja iseloomustas imporditariife „põhimõtteliselt maksuna Ameerika tarbijatele”.
Paljud on kahtlustanud, et Trump lihtsalt ei mõista imporditolle ning nende mõju ja tagajärgi. Isegi Vuori ei mõista Trumpi tegevust lõpuni.
Siin on palju küsimärke, et kust pärineb see mõtlemine, mil Trump endale lubab, imestab ta.
Vuori peab Trumpi tollipoliitikat vanamoodsaks, sest eesmärk on viia tootmine ühest riigist teise. See põhineb vähemalt mõnes mõttes ideel, et toodet valmistataks algusest lõpuni ühes riigis.
Fakt on see, et ühes riigis valmistatakse algusest lõpuni üha vähem tooteid, vaid see on arvukate globaalsete väärtusahelate summa, ütleb ta.
Nii on toote hind muudetud mõistlikuks ja toote kvaliteet võimalikult kõrgeks, kuna on suudetud ära kasutada parimat tehnoloogiat erinevatest maailma paikadest, lisab ta.
Teisipäeval ühendasid Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea jõud, teatades, et nad reageerivad ühiselt Trumpi tollidele. Seda on iseloomustatud kui ebatõenäolist liitu, mis on Trumpi kaubanduspoliitika otsene tulemus.
Briti väljaanne Telegraph kuulutas Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahelise liidu USA 40 aasta šokeerivaimaks majanduslikuks lüüasaamiseks. Telegraph tõi välja, et Trumpi tegevus ähvardab USA vaesumist ja isoleerimist.
Tegemist võib olla nähtusega, kus teised riigid püüavad omavahelist kaubavahetust suurendada ja siis väheneb USA tähtsus kaubanduspartnerina, hindab Vuori.
USA positsioon iseenesest on aga parem kui paljudel teistel riikidel, sest väliskaubanduse tähtsus on Vuori sõnul vaid kümme protsenti USA sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas ja Soomes on vastav näitaja 40 protsendi ringis.
Nii et USA enda turu dünaamika mingil tasandil aitab ja toetab Trumpi teatud mõttes. Muidugi pakub USA tulevikus huvi ka välisinvestoritele ja -ettevõtetele, ütleb ta.
Aga samas võib juhtuda, et teiste riikide kaubavood suurenevad ja USA-le võivad olla negatiivsed mõjud, lisab ta.
NordenBladet — Espoo mees Sauli oli esmaspäeval üllatunud, kui leidis kalavõrgust kummalise olendi. Ta tundis selle ära kui mingi taskukrabi. Sauli on neid oma reisidel näinud, kuid mitte kunagi varem Espoo Suvisaaristos, kus ta on kala püüdnud 1995. aastast, vahendab Iltalehti.
Olen näinud taskukrabisid Jamaical, Mehhikos, Eilatis ja teistes soojema veega piirkondades, kuid mitte siin külmaveelises Põhjalas, ütleb Sauli.
Ta pani looma pildistamiseks ja tuvastamiseks mereveega täidetud anumasse.
Iltalehti saatis Similä tehtud fotod Soome Keskkonnainstituudi teadurile Katriina Könönenile.
Könönen nendib, et tegemist on taskukrabide hulka kuuluva villakäärkrabiga. Soomest seda leida ei tohiks, kuid rannikul ja isegi siseveekogudes on teda nähtud.
Villakäärkrabi on EL-is klassifitseeritud kahjulikuks võõrliigiks. Soomes on selle vaatlusi tehtud alates 1933. aastast, kuid need esinevad nii juhuslikult, et Köneneni sõnul pole neist suurt kahju.
Kaugemal lõuna pool Euroopas on villakäärkrabid tülikamad, sest suuremal arvul võivad nad kalapüüki takistada ja isegi tööstusettevõtete veevõtutorusid ummistada.
Villakäärkrabid saabuvad meie vetesse nn jänesena ehk piletita reisijana.
Praeguse info ja vaatluste kohaselt need Soomes ei paljune. Täiskasvanuna tulevad nad näiteks laevade põhja ja köite külge kinnitatuna, räägib Könönen.
Kuigi villakäärkrabid Soomes olulist kahju ei tee, ei tohiks leitud isendeid tagasi vette lasta, vaid hukata.
Könönen ütleb, et villakäärkrabisid saab hukata julmal viisil, näiteks kiviga või rohke keeva veega üle valades.
Ta sureb üsna kiiresti. Niikaua seda lihtsalt kuskile kuivale maale surema ei jäeta, sõnab ta.
Suurepärane viis villakäärkrabi tapmiseks on selle keevasse vette kastmine.
Seda võib ka süüa. Neid kasvatatakse Aasias, märgib ta.
Sauli arvab, et tema püütud villakäärkrabi võib jääda söömata. Ta ütleb, et andis oma saagist teada oma väimehele, kes üldiselt naudib mereande. Tema aga polnud villakäärkrabist vaimustatud.
Sauli enda puhul on villakäärkrabi küpsetamine veidi küsitav. Tavaliselt valmistab tema majapidamises söögid abikaasa. Daam suusatab praegu Kittiläs, ütleb Sauli.
NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Häkkänen andis kaitseväele loa osta Nammo Lapua Oy-lt 155 mm suurtükiväe moona 79 miljoni euro eest. 155 mm suurtükimoona kasutatakse välikahurite 155 K 83-97, 155 K 98 ja tankihaubitsa 155 PSH K9 „Moukari” tõukurilaengutena.
„Oleme taas sihikule võtnud suure materjalitellimuse kodumaisele tööstusele. Suurtükiväe laskemoona piisavus on maaväe tegevuse üks alustalasid ja seda selle otsusega tagatakse. Soome sõjalise varustuskindluse seisukohalt on väga oluline, et kodumaine tootmisvõimsus olulise kaitsevarustuse tootmises säiliks ja seda tugevdataks. Samuti on oluline, et kaitsevõimekuse eest hoolitsemine toob soomlastele tööd ja heaolu,” ütles Häkkänen.
Ostu siseriiklik tööhõive mõju on hinnanguliselt 240 inimaastat. Hange sisaldub kaitseameti planeeritavas eelarveraamistikus ning põhineb kaitseväe, Nammo Lapua ja Nammo Vihtavuori strateegilisel partnerluslepingul.
NordenBladet — Neljapäeval, 20. märtsil Brüsselis kogunenud Euroopa valitsusjuhtidest koosnev Ülemkogu leppis kokku mitmetes meetmetes Euroopa kaitse tugevdamiseks. Arutusel oli ka Ukraina relvaabi ja muu toetus. Soomet esindas kohtumisel peaminister Petteri Orpo.
Euroopa Ülemkogu algas vestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kaugühenduse kaudu. EL-i 26 riigi juhid tõdesid pärast arutelu, et EL-i riigid peavad jätkama oma sõjalise toetuse kiiret suurendamist Ukrainale. Eelkõige vajab Ukraina laskemoona ja rakette, nagu on välja toonud ka EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas (13. märts).
„Ukrainaga seoses rõhutasin, et praegu on parim viis Ukraina õiglase rahu poole püüdlemisel Ukraina armee toetamine. Teine võtmeküsimus on Ukraina EL-i liikmelisus. Juhtisin tähelepanu sellele, et Ukrainat tuleb EL-i teel toetada, et ta vastaks liikmelisuse kriteeriumidele ja oleks seega valmis saama EL-i liikmeks aastaks 2030. Seda on president Zelenski lootnud,” ütles Orpo.
„Samuti kordasin eelmisel tippkohtumisel välja toodud nõuet, et Ukrainale juba kokkulepitud abi maksmist tuleb kiirendada. Ootame komisjonilt kiiret tegutsemist, sest olemasolevast Ukraina instrumendist oleks Ukrainale kiire graafiku alusel võimalik saada 25 miljardit eurot toetust,” ütles peaminister Orpo.
Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele, et järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse otsustavalt Euroopa kaitsevalmidust. EL-i juhid arutasid teemat eelmisel päeval välja antud valge raamatu ehk Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühisteatise põhjal.
„Kaitse valge raamatu sisu on vägagi kooskõlas Soome eesmärkidega. See on pikaajalise mõjutustöö tulemus. Euroopas hakkab lõpuks leidma rohkem arusaamist, et tegutseda on vaja seal, kus oht on kõige suurem – ehk siis EL-i idapiiril,” rõhutas peaminister Orpo.
Euroopa Ülemkogu arutas ka Euroopa konkurentsivõimet. EL-i juhid tõdesid, et liidu konkurentsivõimet tuleb tõsta. Peaminister Orpo rõhutas, et tugeva kaitse ülesehitamine on võimalik vaid siis, kui Euroopa konkurentsivõime ja majandus on korras.
Teised märtsikuu Euroopa Ülemkogu teemad olid Lähis-Ida, järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja uued omavahendid, ränne, mered ja mitmepoolsus.
