Esmaspäev, jaanuar 5, 2026

SOOME UUDISED

HEA TEADA! Soomes võib eramute välja üürimine olla ebaseaduslik

üürimine Soomes

NordenBladet — Pidev ja lühiajaline suvila väljaüürimine võib Soomes olla sama moodi ebaseaduslik nagu platvormipõhine lühirent, mille seaduslikkuse üle on palju vaieldud. Põhjuseks on nõue, et hoonet ei tohi kasutada planeeringuga vastuolus: suvilad on mõeldud vaba aja veetmise kodudeks, mitte majutusasutusteks.

Sama loogika kehtib üldiselt kõikidele hoonetüüpidele—kortermajadele, eramutele ja suvilatele. Ehituskontroll võib sekkuda näiteks siis, kui eluruumi kasutatakse korduvaks lühiajaliseks majutuseks ning seda ei kasutata enam tavapärase elukohana. Mitmed linnad (nt Oulu, Tampere, Seinäjoki) on otsustanud, et eluruume, mille põhieesmärk ei ole lühiajaline majutus, ei tohi selleks kasutada.

Järelevalvet hoonete sihtotstarbelise kasutuse üle teeb omavalitsuse ehituskontroll, ning rikkumised jõuavad sageli välja kaebuste kaudu. Ühtne ja selge lühirendi-õigusraamistik puudub; praktikas tõlgendatakse eluruumi põhieesmärki suunavate tunnuste kogumi abil. Need tunnused ei anna automaatselt lõplikku vastust, vaid aitavad teha otsuse.

Kui tuvastatakse sihtotstarbe vastane kasutus, võib omavalitsus nõuda majutustegevuse lõpetamist ja määrata rahatrahvi. Tõlgendusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda kohtusse. Kuigi seadusandlus pole hiljuti muutunud, on teema teravamaks läinud nähtuse leviku tõttu ning praktikas püütakse lünki täita juhistega.

Lühirent tekitab naabruskondades aeg-ajalt häireid ja ebakindlust, sest elanikud vahetuvad tihti. Lisaks on tegemist tuleohutuse seisukohalt keerukama valdkonnaga: majutushoonel peavad olema kaks standardset väljapääsu (elamus võib teine väljapääs olla ka aken või rõdu), samuti selged tähistused ja käsikustutid, sest ajutised elanikud ei tunne võõra korteri tuleohutuskorraldust.

Kuigi lühiajalise majutuse järele on nõudlus, peab ohutus olema tagatud ning lahendused leidma viisi, kuidas üürimine vastaks nii planeeringutele kui ka ohutusnõuetele.

 

Elisa koondab Soomes 400 töötajat

Elisa kontor Soomes

NordenBladet — Telekommunikatsioonioperaator Elisa alustab koondamisläbirääkimisi, mille tulemusel koondatakse maksimaalselt 450 inimest.

Neist 400 koondatakse Soomes, teatas ettevõte avalduses. Koondamisläbirääkimised peaksid lõppema aasta lõpuks, vahendab Yle.

Eesmärk on parandada tootlikkust ja lihtsustada tegevust. Elisa eesmärk on saavutada ligikaudu 40 miljoni euro suurune aastane kulude kokkuhoid.

Elisa Majandusnäitajad

2024 lõppes Elisal üldjoontes tugevalt, ehkki majanduskeskkond oli nõrk. Ettevõtte aastaaruanne rõhutab jätkuvat kasvu rahvusvahelistes digiteenustes ja mobiiliteenustes ning konservatiivset kuluraami (CAPEX/Sales siht kuni 12%). 2025. aastaks andis Elisa juhisena „samal tasemel või veidi kõrgem“ nii käibes kui ka comparable EBITDA-s, ning keskpika aja finantssihtidena on võlakordaja Net Debt/EBITDA 1,5–2x ja omakapitali suhe >35%.

2025 I poolaasta: käive kasvas Q2-s 2% €552 mln-ni, comparable EBITDA 4,3% €198 mln-ni (marginaal ~35,8%). Täna (23.10.2025) avaldatud Q3 vahearuanne näitab käibe kasvu 5% €561 mln-ni ja comparable EBITDA kasvu 4% €214 mln-ni; Soomes tõusis mobiili järelmaksuliste klientide ARPU €24,3-ni, kuid väljavahetus (churn) kiirenes ~22%-ni, mis viitab tihenenud konkurentsile.

Tööjõukulusid ja protsesse lihtsustatakse:
Elisa teatas täna transformatsiooniprogrammist, mille eesmärk on saavutada ca €40 mln püsikulusäästu aastas; peamine mõju oodatakse 2026 I kv-st.

Koondamisläbirääkimised (kuni 450 kohta, sh ~400 Soomes) on selle sama kulukärpe paketiga kooskõlas. Üldjoontes on bilansipilt ja rahavoog stabiilsed, kuid 2025 teisel poolel on fookuses tootlikkuse tõstmine ja Soome mobiili turu konkurentsisurve ohjamine.

______________________

Elisa on Soome telekomiettevõte (Elisa Oyj), mille juured ulatuvad 31. jaanuarini 1882, kui loodi Helsingi Telefoniselts (HPY). Tänapäeval tegutseb Elisa peamiselt Soomes ja Eestis; Eestis kuulub Elisa Eesti AS täies mahus Elisa Oyj-le.

Elisa on avalik börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaqi Helsingi börsil (tikker ELISA.HE). Omanikering on laiapõhjaline; suurimateks aktsionärideks on Soome riigi investeerimisfirma Solidium ning pensionifondid Ilmarinen ja Varma (Solidiumi osalus ~10%).

 

Soome: Maksude maksmine lihtsustub — kasutusele tuleb üks üldine viitenumber

Soome: Maksude maksmine lihtsustub -kasutusele tuleb üks üldine viitenumber

NordenBladet — Alates 18. novembrist saavad osaühingud, äriühingud ja ühingud maksta oma makse üldise maksukohustuslase viitenumbriga. Maksuamet kaotab erinevad viitenumbrid ja läheb üle ühele. Seni on erinevate maksude jaoks olnud erinevad viitenumbrid. Muudatus ei kehti füüsilisest isikust klientide ega füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, teatab maksuamet.

Maksude maksmine lihtsustub: Tuleb üks viitenumber ja kaovad paberkokkuvõtted

Maksuamet võtab kasutusele uue, üldise maksuviitenumbri, et muuta maksude tasumine ettevõtete jaoks lihtsamaks ja selgemaks. See muudatus kiideti parlamendis heaks 2025. aasta suvel ning see on tehtud äriklientide ja raamatupidamisbüroode ettepanekul.

1. Mis muutub uue üldise viitenumbriga?

Uus viitenumber tuleb kasutusse automaatselt nii OmaVero süsteemis kui ka e-arvetel. Selle eesmärk on kaotada segadus, mis tekkis erinevate maksuliikide viitenumbritega maksmisel.

  • Kuidas see töötab? Kui ettevõte maksab maksu uue üldise viitenumbriga, kasutatakse makset tasumiseks õigel maksetähtpäeval.
  • Mitu maksu korraga? Kui tasumisel on mitu maksu, katab süsteem laekunud summaga maksud nende maksetähtpäeva järjekorras, alustades vanimast.
  • Mida teha tarkvaraga? Kui ettevõtte finantstarkvaras (nt raamatupidamisprogrammis) on salvestatud vanad, maksuliigipõhised viitenumbrid, on soovitatav need uuendada uue üldise viitenumbriga.
  • Kas vanu numbreid saab veel kasutada? Jah, praeguseid maksuliigi viitenumbreid saab endiselt kasutada. Maksuamet loodab siiski, et ettevõtted lähevad täielikult üle uuele süsteemile.

Tähelepanu! Vana ja uue viitenumbri segamini kasutamine võib põhjustada probleeme. On oht, et maksed ei jaotu õigesti ja tasumata maksudele hakkab kogunema intress.

2. Muudatus maksutagastuste kasutamisel

Muutub ka kord, kuidas maksuamet kasutab tagastatavat enammakset (maksutagastust) tasumata maksude katmiseks. See muudatus puudutab kõiki kliente, ka eraisikuid.

  • Senine probleem: Maksed jõudsid maksuameti süsteemi väikese viivitusega. See võis tekitada olukorra, kus klient maksis näiteks maamaksu tähtajaks ära, aga süsteem seda kohe ei näinud. Samal ajal kasutas süsteem kliendi maksutagastust selle “maksmata” maksu katteks. Kui kliendi enda makse lõpuks süsteemi jõudis, kasutati seda mõne teise maksu tasumiseks. See tekitas palju segadust.
  • Uus lahendus: Edaspidi võtab süsteem maksu tasumisel esmalt arvesse kõik kliendi enda poolt tähtajaks tehtud maksed. Alles seejärel kasutatakse maksutagastust võimalike ülejäänud võlgade katmiseks.

3. Paberkandjal kokkuvõtete saatmine lõppeb

Alates käesoleva aasta novembrist lõpetab maksuamet paberkandjal maksude tasumise kokkuvõtete saatmise.

  • Seni on maksuamet saatnud igal aastal 1,2 miljonit sellist kokkuvõtet postiga osaühingutele, kaubandus- ja tervishoiuettevõtetele ning põllumajandustootjatele, kes on seda soovinud.
  • Nüüdsest leiab kogu info mugavalt ja ainult elektrooniliselt OmaVero süsteemist.

 

Avafoto: Unsplas

Soome: Europark keelab tuleohu tõttu osade Audi hübriidide laadimise

Soome: Europark keelab tuleohu tõttu osade Audi hübriidide laadimise

NordenBladet — Soome suur parkimisfirma Europark keelustas oma parkimismajades teatud Audi pistikhübriidmudelite (A7, Q7 ja Q8) laadimise.

Otsuse põhjuseks on hiljutine ulatuslik parkimismaja tulekahju Tamperes, mis sai alguse just laadima pandud Audi hübriidautost.

Tuleohtlik akurike tõi kaasa autode tagasikutsumise

Pärast tulekahju on 552 sama tüüpi Audit kutsutud kontrolli.

  • Probleem: Autodel kahtlustatakse aku defekti, mis võib laadimisel põhjustada tuleohu.
  • Ametlik teavitus: Transpordiamet Traficom andis teada Audi mudelite tagasikutsumisest.
  • Europarki reaktsioon: Vastuseks sellele lisas Europark oma veebilehele teate, mis keelab just nende tagasikutsumisega hõlmatud autode laadimise oma parklates.

Kuidas viga parandatakse?

Tagasi kutsutud autod vaadatakse töökojas üle. Kui akus avastatakse defekt, saab selle teadete kohaselt kõrvaldada lihtsa tarkvarauuendusega.

Keeld mõjutab paljusid parkimismaju

Europark on Soomes väga suur parkimisoperaator, mis haldab parkimismaju ja -alasid üle kogu riigi. Ainuüksi Helsingi piirkonnas on neil üle saja parkla. Nende hallata on näiteks paljud suured parkimismajad, nagu Forum, Eliel, Tripla ja Kamppi.

Avafoto on illustratiivne. (Unsplash)

Soome: Metsatehnika firma Ponsse alustab läbirääkimisi üle 1000 töötaja sundpuhkusele saatmiseks

Soome: Metsatehnika firma Ponsse alustab läbirääkimisi üle 1000 töötaja sundpuhkusele saatmiseks

NordenBladet — Soome metsatehnika ettevõte Ponsse teatas, et alustab läbirääkimisi, mis puudutavad kogu nende Soome töötajaskonda ehk enam kui 1080 inimest, kirjutab MTV. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €)

Ettevõtte sõnul peetakse läbirääkimisi majandusliku ebakindluse ja metsatööstuse probleemide tõttu, mis on vähendanud nõudlust metsatehnika järele.

Siin on peamised punktid:

  • Võimalik tagajärg: Läbirääkimised võivad viia selleni, et töötajad saadetakse 2026. aastal täielikule või osalisele sundpuhkusele.
  • Kestus: Sundpuhkus võib kesta maksimaalselt 90 päeva.
  • Oluline selgitus: Ettevõte rõhutab, et koondamisi ehk töökohtade lõplikku kaotamist nendel läbirääkimistel ei arutata.
  • Muud meetmed: Kulude kokkuhoiu eesmärgil võidakse vähendada ka tootmist Vieremä tehases Põhja-Savos.
  • Erand: Läbirääkimised ei puuduta Ponsse tütarettevõtet Epec.

Uudis (Ponsse alustas Soomes kogu töötajaskonda hõlmavaid koondamis- ja sundpuhkuse võimalikke meetmeid käsitlevaid „yhteistoimintaneuvottelut“ seoses turu nõrgenemisega.) avaldati kolmapäeval, 22.10.2025 kell 10:50 EET. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €).

Taustaks: päev varem (21.10) kukkus kurss juba −2,20% ning vahetult pärast uudist järgnes 23.10 kerge taastumine (+0,38%). See viitab, et läbirääkimiste teade lisas negatiivset survet, kuid paanikamüüki ei tekitanud.

_____________________________________

Ponsse (Ponsse Oyj) on Soome metsatehnikaettevõte, mis toodab ja hooldab peamiselt „cut-to-length“ meetodil töötavaid harvestere ja forvardereid. Firma asutas 1970. aastal ettevõtja Einari Vidgrén ning peakontor asub tänaseni Vieremäs. Ponsse tooted on kasutusel umbes 40 riigis ning valdav osa käibest tuleb ekspordist.

Ettevõte viidi börsile 1995. aastal – Ponsse aktsiad noteeritakse Nasdaq Helsingis, väärtpaberikoodiga PON1V.

Majandusnäitajatest: 2024. aastal oli Ponsse müügitulu 750,4 mln eurot, ärikasum 36,8 mln eurot ja puhaskasum 12,5 mln eurot. 2025. aasta I poolaasta vahearuande järgi oli II kvartali müük 172,3 mln eurot (aasta varem 188,0 mln), kuid ärikasum paranes 7,4 mln euroni (-0,6 mln aasta varem). Ettevõte on andnud 2025. aastaks suunise, et ärikasum jääb veidi kõrgemaks kui 2024. aastal.

Juhtimisest ja omandist: Ponsse on perejuurtega börsifirma; nõukogu esimees on Jarmo Vidgrén ja tegevjuht Juho Nummela. Tootmine toimub peamiselt Vieremäs ning ettevõte rõhutab kvaliteedisertifikaate ja teenindusvõrku kui konkurentsieeliseid.

Avafoto on illustratiivne. (Unsplash)