Pühapäev, juuli 6, 2025

SOOME UUDISED

Soome valitsuse sammud alandavad kĂĽtuse hinda 7 senti liitri kohta

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome valitsus alandab autojuhtide kütusekulusid kokku seitsme sendi võrra liitri kohta. Valitsuse eelarves on autokütuste aktsiisi langetamine alates 2024. aasta algusest. Maksulangetus aitab autojuhte, kuid tähendab, et riik saab vähem maksutulu, vahendab Iltalehti.

Aastaks 2024 langetab valitsus kütuseaktsiisi nii, et bensiini tanklahind koos käibemaksuga langeb 4,4 senti ja diislikütuse hind 4,9 senti liitri kohta.

Selle tulemusena väheneb valitsuse maksutulu 170 miljoni euro võrra. Lisaks sellele on 2025. aastaks kavas 100 miljoni euro suurune kütuseaktsiisi alandamine. Riigi kütuseaktsiisi laekumine väheneb seega järgmise kahe aasta jooksul 270 miljoni euro võrra.

Tarbijale tähendab see 2025. aastal seitsmesendist kütusehinna alandamist.
Kütuse tanklahinna määrab nafta maailmaturu hind, mis kõigub pidevalt. Biokomponendi lisamise kohustuse suurenemine tõstab samuti kütuse hinda. Nii et pole öeldud, et bensiin on kahe aasta pärast odavam kui praegu, vaid seda maksustatakse seitse senti madalamalt kui see oleks ilma muudatuseta.

Autonduse seisukohalt on selle juures hea see, et liikluse kogumaksukoormus väheneb tänu järgmise kahe aasta kütuseaktsiisi soodustustele kokku 270 miljoni euro võrra, ütles autovaldkonna katusettevõtte Autotuojat ja -teollisuus ry tegevjuht Tero Kallio.
Lisaks kütuseaktsiisile on valitsus otsustanud vähendada sõidukimaksu. See leevendus kärbib riigi iga-aastast maksutulu 50 miljonit eurot. Vähendus on suunatud alates 2025. aastast keskmise ja kõrge heitgaasi väljastusega autodele. Valitsus põhjendas oma eelnõus seda sihtrühma sellega, et just nende autode ekspluatatsioonikulud on kütuse kallinedes kasvanud.

Meil ​​on seda raske mõista. See läheb vastuollu paljude põhimõtetega, mis ka sellel valitsusel peaksid olema, imestab Kallio.

Kõrge heitgaasiga autode subsideerimine julgustab vanu autosid veelgi kauem pidama. Kallio hinnangul on see autopargi uuendamisel miinus.

Soome on libisemas Ida-Euroopa seltskonda, mis tähendab, et me müüme väga vähe uusi autosid võrreldes sellega, kui palju meile välismaalt kasutatud autosid tuuakse, märgib ta.

See on keskkonnaeesmärkide seisukohast keeruline. Kallio sõnul eeldab Soome 2030. aasta heitmeeesmärkide saavutamine vanade sisepõlemismootoriga autode asendamist uute sisepõlemismootoriga autode ja elektriautodega. Soome on võtnud kohustuse vähendada autode heitkoguseid 2005. aasta kontrollväärtusest 2030. aastaks poole võrra.

Autoinfokeskuse andmetel toodavad tänavu turule tulnud uued sisepõlemismootoriga autod selgelt vähem heitgaase kui Soome autopargi autod keskmiselt. Elektriautode tööheitmed on seevastu null võrreldes sisepõlemismootoriga autoga.

Uue sisepõlemismootoriga auto tootmisest tulenevad kliimaheitmed kompenseeritakse umbes 30 000 kilomeetri peal. Elektriautol on see 60 000–100 000 kilomeetrit.

Autovaldkond poleks võib-olla seda teinud. See [maksusoodustused kokku] läheb aga maksma 320 miljonit eurot, ütleb Kallio.

Võrdluseks – selle raha eest oleks saanud kaotada automaksu, mis muudab autopargi vanemaks ja takistab heitmete eesmärkide saavutamist.

Kliimaeesmärkide saavutamist raskendavad ka biokomponendi lisamise kavas tehtud muudatused. Sipilä valitsus otsustas kütusele lisatava keskkonnasõbraliku kütuse osakaalu ehk biokomponendi lisamise järkjärgulise suurendamise. Seda langetati ajutiselt Marini valitsuse ajal sõjast tingitud kütusehinna tõusu tõttu.

Vältimaks kütuse hinna tõusu järgmisel aastal, on Orpo valitsus otsustanud hoida biokomponendi lisamise kohustuse madalal 13,5 protsendil ka aastal 2024. Algselt oleks järgmisel aastal pidanud see olema 28 protsenti.

Biokomponendi lisamise kohustus tõuseb 22,5 protsendini alles Orpo valitsemisaja lõpus.

Muidugi oleks kulusurve olnud päris suur, kui järgmisel aastal oleks biokomponendi lisamine täies mahus kehtima hakanud. Siin on natuke majandus versus kliima, nagu see sageli on, märgib Kallio.

Biokomponendi lisamist kokku 34 protsendini on varasemad valitsused ja teadlased pidanud eelduseks 2030. aasta liikluse heite-eesmärkide saavutamiseks.

Valitsusläbirääkimistel püüdsime leida lahendust, et biokomponendi tõusukõverat poleks pidanud nii palju allapoole laskma, räägib Kallio autovaldkonna aruteludest.

Algsest teest aga loobuti. See jätab lahtiseks küsimuse, kuidas täiendavad heitkogused kompenseeritakse. Võimalikud tegevused oleksid näiteks autopargi elektrifitseerimise kiirendamine. Valitsus pole sellele viidates midagi ette võtnud, kuigi eelarvesse lisandus juba korra kaotatud 20 miljoni euro suurune toetus elektri- ja gaasiautode laadimisjaamade rajamiseks.

Samuti on võimalik, et kümnendi viimastel aastatel tuleb biokomponendi lisamise kohustust väga kiiresti tõsta. See jääb siis järgmise valitsuse otsustada, tõdeb Kallio.

Avafoto: Soome (NordenBladet)

 

Soome politsei hoiatab mehi: internetis levib uus väljapressimise viis

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Ida-Uusimaa politseijaoskonna juhi Ilkka Koskimäki sõnul on politsei operatiivvõimekus endiselt väga hea, kuigi suvel oli uudis ressursipuuduses vaevleva politseijaoskonna tõsisest kriisist. Uurijate töölaual on ligi 18 000 pooleliolevat kriminaalasja.

Kriis on vale sõnavalik. Saame hakkama iga asjaga. See puudutab peamiselt ranget prioriteetide seadmist, st millistele asjadele keskendume, märgib Koskimäki.

Muidugi on meie töötajatel olnud raske, kuid nüüd oleme lootusrikkad. Järgmiseks aastaks saame umbes 30 uut politseinikku. See on märkimisväärne hulk, ütles Koskimäki õhtuses intervjuus MTV saatele Rikospaikka.

Veel paar aastat tagasi oli Ida-Uusimaal menetluses koguni 25 000 kriminaalasja. Seega on praegu umbes 7000 juhtumit vähem.

„Kuigi viimastel aastatel on aastas tulnud üle 60 000 uue asja, oleme sellegipoolest suutnud koormust vähendada ehk teatud viisil imesid korda saata,” ütles Koskimäki.
Rikospaikkale antud intervjuus rääkis politseijuht ka internetikuritegevusega seotud nähtusest, kus ohvritelt, tavaliselt meestelt, on alastifotodega raha välja pressitud. Koskimäki sõnul on alastifotodega väljapressimiste arv kasvanud ning osa ohvreid on ka väljapressijale või väljapressijatele maksnud.

Ühel või teisel viisil saadakse kellegi alastifoto. Tavaliselt juhtub see fiktiivse või muu suhte loomisega, kus mees usub, et tal on kõnealuse inimesega tõesti kontakt. Huviline mees saab seejärel erinevatelt osapooltelt väljapressimise sõnumeid, kus nõutakse raha ähvardusel, et muidu need fotod avalikustatakse.

 

 

NEED on USA sanktsioonide alla langenud Soome firmad – käive kasvas 175 korda – firmadega seotud ka eestlanna

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — USA kehtestas sanktsioonid kahele Soome ekspedeerimisfirmale seoses elektroonika ekspordiga Venemaa turule. Ettevõtted on Venemaale eksportinud kaameraid lennukitele, suure jõudlusega optilisi filtreid ja liitiumakusid. USA rahandusministeeriumi teatel on sanktsioonide eesmärk takistada tehnoloogia muutumist Venemaa sõjamasina osaks, vahendab MTV.

Kõnealuste ettevõtete Luminor Oy ja Siberica Oy taga on sama neljakümnendates eluaastates prantslane. Mõlema ettevõttega on seotud ka sama eestlanna. Ettevõtted on registreeritud samale aadressile Vantaa tööstuspiirkonnas. Koos ettevõtetega on USA rahandusministeeriumi sanktsioonide nimekirja kantud ka Siberica ettevõttes juhtivatel kohtadel töötanud Gabriel Temin ja eestlanna Catherine Esther Temin.

Ettevõtetest tegi eelmisel aastal märgatava käibe ja kasumi paranemise Luminor Oy. Firma käive oli eelmisel, 2022. aastal 14 miljonit, aasta varem 2 miljonit. Majandusaasta tulem hüppas 2000 eurolt 353 000 peale ehk enam kui 175 korda.

Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise büroo juht Pekka Vasara ütleb MTV-le, et USA sanktsioonide nimekirjas olemine raskendab ettevõtete ja eraisikute tegutsemist ka Soomes.

USA sanktsioonid ei ole juriidiliselt siduvad, kuid juba enne sõda on pankade suhtumine neisse olnud tõeliselt karm.

Praktikas tähendab see, et sanktsiooni alla sattunud isikul on pangateenuste hankimisel suuri raskusi.

Tänapäeval võib olla pangatingimustes kirjas, et ettevõtte sattumine USA või Suurbritannia sanktsioonide nimekirja toob kaasa pangasuhete katkemise. Nagu ma aru saan, on see laialt levinud tava, märgib Vasara.

Põhjuseks on rahapesu tõkestamise ülemaailmne monitooring. Kui mõni pank Soomes ei täida neid sanktsioonide loetelusid, võib see takistada panga võimet teha dollariäri või muud äri, mis on seotud USA-ga.

Sama olukord on ka Soome sees. Isegi kui Soome väiksem pank pakub sanktsioonide all olevatele isikutele teenuseid, kohustavad Soome suuremad pangad oma partnereid sanktsioone täitma. Siis võib väiksemal pangal olla võimatu oma klientidele näiteks rahvusvahelisi rahaülekandeid pakkuda.

Soome tollist öeldi MTV uudistele, et ei kommenteeri üksikuid ettevõtteid ega seda, kas nende suhtes kohaldatakse tollikontrolli või -meetmeid.

Üldises plaanis aga kommenteeritakse, et Venemaale suunatud eksport on sanktsioonide all, näiteks luksuskaubad, sõjatarbed ja kahesuguse kasutusega tooted.

Kahesuguse kasutusega tooted tähendavad tooteid, mida saab kasutada nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel. Määratlus hõlmab muuhulgas suurt hulka elektroonikat, näiteks mikrolüliteid, mis on kas sellisena saadaval sõjaliseks kasutuseks või mida on lihtne selliseks muuta. Kahesuguse kasutusega tooted on lai valik tooteid, mida võhik ei pruugi kohe sellistena ära tunda.

MTV uudistel pole infot, kas USA sanktsioonide nimekirja sattunud ettevõtted on tarninud tooteid, mida võiks pidada kahesuguse kasutusega toodeteks.

Alates sõja algusest Ukrainas on toll uurinud veidi vähem kui 600 erineva astmega regulatiivkuritegu, millest umbes 60 on rasked.

Soome: PALGA maksustamine väheneb – vaata, kui suur on sinu võit

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Töötuskindlustusmaksete alandamine toob järgmisel aastal palgasaajatele kena kasu, selgub Iltalehtile maksumaksjate liidult Veronmaksajat laekunud arvutusest.

Arvutuses on 23 sissetuleku kategooriat 1600 eurost kuus kuni 10 000 euroni. 1600 euro suuruse palga juures on kasu sada eurot aastas. 10 000 euro suuruse kuupalga juures on kasu 375 eurot aastas. Kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kuupalga korral on võimalik isegi tuhande-eurone kasu.

Maksualandus mõjutab kätte jäävat tulu vähem kui maks ise väheneb. Põhjuseks on asjaolu, et maksu alandamine vähendab sellelt saadavat maksusoodustust, mis suurendab tasumisele kuuluva kohaliku- ja riigimaksu suurust. Maksuefekti on arvesse võetud allolevas arvutuses.

Töötuskindlustusmaksete alandamise netokasu 2024:

Palk 2023, eurot/kuus

alanemine (-) / tõus (+), e/aastas

1 600
-100

2 000
-125

2 400
-150

2 800
-175

3 200
-160

3 600
-180

3 840
-195

4 000
-200

4 400
-220

4 800
-240

5 200
-260

5 600
-280

6 000
-300

6 400
-320

6 800
-340

7 200
-360

7 600
-380

8 000
-300

8 400
-315

8 800
-330

9 200
-345

9 600
-360

10 000
-375

Allikas: Veronmaksajat

Töökassa nõukogu otsustas augusti lõpus teha sotsiaal- ja terviseministeeriumile ettepanek, et töötajate tasu oleks järgmisel aastal 0,79 protsenti palgast. Seda on 0,71 protsendipunkti vähem kui tänavu. Töötajate panus on praegu 1,50 protsenti palgast. Samuti väheneb poole võrra tööandjate maksukoormus.

Tasude alandamise põhjuseks on hea tööhõive areng, mille tulemusena on fondi kogunenud lisaraha.

Maksusoodustuse kogusuurus on 1,4 miljardit eurot. See jagatakse töötajate ja tööandjate vahel. Töötajaid ja tööandjaid esindavad tööturu keskorganisatsioonid nõudsid oma esmaspäevases ühisavalduses, et valitsus ei kasutaks maksualandust eelarve katteks. Nad leiavad, et küsimus puudutab üksnes tööandjate ja töötajate kindlustusmakseid.

See aga ähvardab juhtuda.
Hindame (maksustamist) tervikuna ja see hõlmab ka riigieelarvet, ütles peaminister Petteri Orpo neljapäevaõhtuses Yle a-talkis. Orpo andis mõista, et vähemalt osa maksu alandamisest võetakse nii või teisiti tagasi eelarve osana.

Iltalehti andmetel arvatakse, et järgmise aasta 1,4 miljardi suurusest maksukärbete kogupotist 200 miljonit on Orpo valitsuse tegevuse teene ja ülejäänu tuleneb suuresti tööhõive kasvust. Iltalehti andmetel arvab valitsuspartei koonderakond, et seda 200 miljonit eurot kasutatakse riigieelarve tugevdamiseks. Samuti arutatakse tulevaste aastate üle, mil valitsuse panusena tekkiv summa suureneks.

Orpo sõnul valitsus seda teemat arutab. Valitsus koguneb järgmisel teisipäeval kahepäevasele eelarvearutelule.

Avalikkuses on arutletud, kas valitsuses on vaidlusi selle üle, kuidas tuleks suunata töötukassa maksualandusi, et riigieelarvet tugevdada ja kui palju peaks maksusoodustusena minema otse palgasaajatele.

Põlissoomlaste esimees, rahandusminister Riikka Purra märkis neljapäeval sotsiaalmeedias, et temagi on teinud ettepaneku rahastada töötukassast vaid valitsuse enda tegevusest tulenevaid muudatusi.

Maksumaksjate liidu arvutuses ei ole arvestatud asjaoluga, et Orpo valitsus võib osa maksualandusest võtta riigikassasse.

Valitsus plaanib valimisperioodil erinevate meetmetega leevendada palgasaajate maksustamist. Järgmisel aastal on näiteks 100 miljoni euro suurune tulude mahaarvamise kasv ja ravikindlustusmaksete alandamine. Tehakse tavaline inflatsiooniga korrigeerimine.

Maksuleevendused koos töötuskindlustusmaksete alandamisega alandaksid oluliselt palgasaaja maksustamist. Maksumaksjate liidu arvestusest selgub, et 1600 eurot kuus teenivale inimesele oleks maksualandus 180 eurot aastas.

Soome statistikakeskuse andmetel oli Soome töötaja palga- ja preemiatulu mediaan 2023. aasta juulis 3302 eurot, tema jaoks oleks maksuleevendus üle 320 euro aastas.

Tuhande euro piir maksusoodustuses täitub, kui kuusissetulek on 9200 eurot. 15 000 eurot kuus teeniv inimene saaks oma maksudelt ja maksudega seotud maksetelt 2250 eurot soodustust.

Maksumaksjate hinnanguline maksuleevendus seoses maksuprotsendi muutumisega 2023-2024:

Palk 2023, e/k

alanemine (-) / tõus (+), e/aastas

1 600
-180

2 000
-250

2 400
-240

2 800
-280

3 200
-320

3 600
-360

3 840
-340

4 000
-350

4 400
-440

4 800
-420

5 200
-460

5 600
-490

6 000
-530

6 400
-480

6 800
-600

7 200
-630

7 600
-660

8 000
-700

8 400
-840

8 800
-880

9 200
-1040

9 600
-1080

10 000
-1250

Allikas: Veronmaksajat
Avafoto: Unsplash

 

 

Magistrikraadiga soome naine jäi 26-aastaselt töötuks, nüüd on ta 41 ja ikka töötu – mis juhtus?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Praegu 41-aastane Jyväskylä naine Eeva endale sellist karjääri ei planeerinud. Ta õppis noorena ülikoolis füüsikat, lõpetas magistrantuuri ja sai 25-aastaselt haridusele vastava töökoha. Mu sõbrad olid mu peale isegi kadedad, et leidsin Jyväskylä lähedal oma haridusele vastava töö, räägib naine.

Siis algas majanduslangus. Töötuks jäin pärast aastast töötamist 26-aastaselt 2009. aastal, räägib Eeva väljaandele Iltalehti.

Ta ei jõudnud uut tööd saada, kui ta 28-aastaselt sai oma esimese lapse ja oli umbes kaks aastat lapsehoolduspuhkusel.

Pärast lapse saamist ei leidnud ma tööd, sest mul oleks pidanud olema kogemusi, aga ei olnud. Nii on see varemgi korduvalt olnud. Ettevõtted ootavad tööotsijalt kogemust just nendes tööülesannetes, milleks nad töötajat otsivad, räägib Eeva.

Seevastu esimene lasteaeda läinud laps oli alguses palju haige ja töötusel olid omad head küljed.

Kui väike laps läheb lasteaeda, on pea igal teisel nädalal mingi külmetushaigus. Siis on lihtsam, kui üks vanematest ei tööta, märgib naine.

Neli aastat pärast esimese lapse sündi sündis perre teine ​​laps ja veel neli aastat hiljem kolmas laps. Teise lapse saades oli Eeva 32 ja kolmanda lapse saamisel 36. Mõlema noorema lapsega oli ta kodus umbes kaks aastat.

Pärast teist last õppis ta avatud ülikoolis IT-d. Põhiõpingud suutis ta lõpetada ilma töötu abiraha kaotamata, kuid lõpuks ei aidanud ka õpingud tööle saada.

Programmeerimine oli lõbus ja motiveeris uusi asju õppima. See oli ka sotsiaalne, mis tundus hea. Teisest küljest oli see kurnav ja tekkis tunne, et pead olema superhüperkompetentne, et programmeerijana tööle pääseda ja ka vabal ajal enda oskusi arendada, sest valdkond liigub nii kiiresti edasi. Tundsin, et oleksin pidanud tegema magistrikraadi ja siis saaks ehk sellel alal töötada, räägib naine.

Nüüd on Eeval töötuks jäämisest möödunud 15 aastat. Ta on selle aja jooksul vaid korra tööl käinud.

See oli koroonaviiruse ajal rendifirma kaudu tehtud töö. Nad jätsid mind pärast nädalast haiguslehte kõrvale. Tundus muidugi tobe, aga ka töö ei vastanud minu ootustele. Mulle öeldi, et ma pole piisavalt kiire, kuid töö katkes kohe pärast haiguslehte. Minu haigusleht oli tingitud tööprobleemist, räägib naine

Eeva on töötuse ajal korra oma erialal töövestlusele jõudnud, kuid sellele kohale teda ei valitud.

Tundub, et kui kuhugi ei võeta, siis arvavad tööandjad, et tööotsijal peab midagi viga olema. Siis jäävad tööajaloos alati lüngad pärast lapsi, välja arvatud juhul, kui olete laste saamisel alalisel töökohal. Laste saamist ei saa aga lõputult edasi lükata, märgib naine.

Füüsikaõpingute ajal öeldi Eevale sageli, et loomulikult leiab tööd.

Üliõpilasena ei tea sa, mida ettevõtted tegelikult vajavad. 26-aastase tööotsijana olin siis viljakas eas. Kui ma oleksin ise tööandja, poleks ma ilmselt samuti 26-aastast naist tööle võtnud, kui oleks võimalik võtta mees, selgitab naine.

Eeva usub, et tal on ka hiljem tööd otsides olnud vanuseprobleem. Tunnen, et vanuses 36–38 on naine tööks sobivas vanuses. Kui oled siis lapsega kodus, on ajaaken möödas, selgitab ta.

Eeva loodab, et saab siiski haridusele vastava töö. Päris tore oleks oma haridusele vastavat tööd teha, arvude tehniline ümardamine. Ma ei ole eriti kindel, milline oleks ettevõtte tegevusala, lisab ta.

Värskelt majanduslanguse alguses magistrantuuri lõpetanuna mäletab Rajala, et osa kursusekaaslastest lahkus Jyväskylast Helsingi piirkonda tööle, osa jäi aga ülikooli doktoriõppesse.

Nad oleksid eelistanud töötada ettevõtetes, kuid sellises olukorras hakkasid nad väitekirja kirjutama. Kindlasti oleks doktorantuuris palju tublisid inimesi, keda ettevõtete vajadusteks koolitada, kui ettevõtted viitsiksid seda teha.

Töötuna on Eeva märganud, et soomlased on tööle orienteeritud ja tutvustavad end sageli oma tööst rääkides.

Käisin eile koolis vanemateõhtul ja paljud inimesed tutvustasid end ja rääkisid, millega nad tegelevad. Kui kuhugi lähed, ütled alati eriala. Oleks tore, kui tööst alati ei räägitaks. Töö ei vasta alati inimese huvidele, märgib naine.

Eeva meelest on tööbüroos suhtumine olnud alati asjalik.

Seal on korralik seltskond ja nad annavad endast parima. Probleem, et töötuid kiusatakse, tundub mulle tulevat ülevalt poolt. Vähemalt Jyväskyläs lastakse haridusega inimestel rahus olla, et ei sunnita kogu aeg proovitöid tegema. Tööbüroo töötajad mõistavad, et tööotsimine pole nii lihtne kui lihtsalt tööle minek.

Avafoto: Unsplash

 

1...676869...597Page 68 of 597