NordenBladet — Maksuamet ja toll peavad õigustatuks valitsuse plaane alkoholi internetimüügiga seotud seadusandluses selgus luua. Reformid nõuavad aga seadusandlike muudatuste elluviimist. Pärast värske valitsusprogrammi avalikustamist on maksuametini jõudnud mitu vihjet, milles arvatakse ekslikult, et internetist tellitavate alkohoolsete jookide eest pole Soomes enam vaja aktsiisi maksta.

Valitsusprogrammis on kirjas, et valitsus soovib selgitada alkoholi internetimüügiga seotud tõlgendusi, et soomlastel oleks õigus osta alkoholi teises EL-i riigis asuvast veebipoest. Lisaks on valitsusprogrammi eesmärgiks laiendada ostja maksukohustust alkoholi internetimüügis.

Hetkel saab maksulisest aspektist vaadatuna välismaisest veebipoest alkoholi tellida, kui aktsiisid on tasutud. Küll aga on internetist ostlemise osas vastuolusid maksuseadustes ja alkoholiseaduses.

Tarbija seisukohast oleks kindlasti hea, kui seadusandlust täpsustataks. Esialgu läheme aga senise praktikaga ehk veebipoest ostetud alkohoolsete jookide puhul tuleb enne tellimuse Soome jõudmist teha eeldeklaratsioon ja tasuda OmaVeros aktsiisile vastav tagatisraha, ütleb maksuameti kontrolli ja järelevalve juht Sami Peltola.

Selgusetus aktsiisimaksu tasuja osas

Praegu on kohati raske tõlgendada, kes maksab internetist ostetud alkoholilt aktsiisi. Internetist tellitud alkohoolsete jookide aktsiisi peab tasuma müüja, kui tellimuse transpordi korraldab müüja, kas või kaudselt. Kui tellimuse transpordi korraldab ostja, on aktsiis tema kanda. Mõned alkoholi müüvad veebipoed muudavad aga tellimuste saatmistavasid.

Tollikontrolli osakonna juhataja Sami Rakshit peab oluliseks valitsusprogrammi eesmärki selgitada kaugmüügi ebaselget tõlgendust.

Tarbija-tellija seisukohalt on ülimalt oluline, et nii maksu- kui ka alkoholiseadusandluse seisukohalt oleks selge, kuidas välismaalt alkoholi tellides käituda, et tellijal oleks võimalus tellimisest tulenevaid vastutust ja kohustusi kindlalt mõista. Samas on tagatud ka ametiasutuste lahenduste ja tõlgenduste ühtsus ning maksustamise õigsus, ütleb Rakshit.

Alkoholi tellimine veebipoodidest on vähenenud 60 protsenti

Maksuamet ja toll on alates 2022. aasta novembrist tõhustanud järelevalvet soomlaste alkoholitellimuste üle välismaistest veebipoodidest. Seire eesmärk on tagada välisriigist tellitud alkohoolsete jookide aktsiisimaksude tasumine Soomes.

Seire käigus on alkoholitellimused välismaistest veebipoodidest vähenenud üle 60 protsendi. Info alkoholitellimuste vähenemise kohta põhineb Tolli suurimate alkoholi veebipoodide tellimusmahtude arengu vaatlustest kogutud seireandmetel.

Tõhusa kontrolli käigus võtab maksuamet üle alkoholi saadetised, mille aktsiisi tasumine kuulub ametliku info kohaselt müüjafirmale ning mille puhul ei ole tehtud nõutud teadet ja makstud tagatist.

Paljud on ilmselt loobunud jookide internetist tellimisest, et neid ei konfiskeeritaks müüja poolt tasumata aktsiiside tõttu. Tellimisvalmidust on kindlasti vähendanud asjaolu, et maksuamet on saatnud ostjatele maksuotsused olukordades, kus aktsiisi tasumine on ostja kohustus. Aktsiisisumma võib joogitellimuse hinda vabalt kahekordistada, ütleb Peltola.

Vaatamata veebipõhise tellimise vähenemisele tuleb iga peatatud kaubapartii siiski eraldi kontrollida ning sama partii võib sisaldada mitmesaja inimese tellimusi. Nii võivad ikkagi viibida ka tellimused, mille eest on aktsiisid tasutud.

Sadadele eraisikutele on esitatud tasumata maksude maksuotsused

Toll on seire käigus kontrollinud riiki sisenemisel internetist ostetud alkohoolseid jooke sisaldavaid saadetisi. Toll on kinni pidanud alkoholisaadetised, mille kohta ei ole tehtud vajalikke ametlikke teateid.

Kokku on toll perioodil 2022. aasta november kuni 2023. aasta august konfiskeerinud 371 778 liitrit veebipoodidest ostetud alkoholi. Umbes 70 protsenti kinnipeetud jookidest on õlu, umbes 15 protsenti vein ja ülejäänud muud joogid.

Tolli järelduste põhjal saab Maksuamet vajaliku teabe kas konfiskeerimise otsuse tegemiseks või vajaliku maksuotsuse koostamiseks.

Maksuamet on intensiivse järelevalve käigus üle võtnud tolli poolt ära võetud alkoholisaadetised, mille aktsiisimaksu tasumine kuulub ametliku info kohaselt müüjafirmale ning mille puhul on tegemata teatis ja maksmata tagatis. Ajavahemikus 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta augustini tegi maksuamet konfiskeerimise kokku 100 000 liitri alkohoolse joogi kohta.

Lisaks saatis maksuamet novembris-augustis maksustamisotsuse sadadele eraisikutele, kes ei ole alkoholitellimuse eest ette teatanud ja tagatist tasunud ning kes ametliku info kohaselt vastutavad alkoholitellimuse aktsiiside eest.

NordenBladet — Soome marjatalu paigutas Taist saabunud korjajad suveks viletsatesse tingimustesse ja maksis palka, mis ei katnud isegi jooksvaid kulusid, räägivad mitmed töötajad. Nüüd on vähemalt osa neist võetud laenude pärast hätta jäänud. Herneid korjama tulnud hooajatöölised oli palganud Karjanoja marjatalu peremees Paimiost, vahendab Helsingin Sanomat.

„Ma olin šokis, kui nägin kohta, kus me elama pidime,” ütleb üks korjajatest Tik Russert.
Ta rääkis Helsingin Sanomatega telefoni teel oma Tai kodust tõlgi vahendusel. Korjajad jõudsid Soomest tagasi nädal tagasi.

Marjatalu peremees Kari Kajanoja ei vastanud Helsingin Sanomate küsimustele vaatamata mitmele kommentaaripalvele. Ta nentis, et tal pole ajakirjandusega midagi arutada, kuid väitis, et kui arutelusid tuleb, siis on need võimudega.

Tik saatis Helsingin Sanomatele ka fotod majutusest. Tema enda majutuskoht oli kehva välimusega vineerist onn. Ta jagas mõne ruutmeetri suurust putkat teise korjajaga.

Pildilt on näha, et putka sisemus oli väga räbal. Tiki sõnul ei olnud putkas vett, tualetti ega pesemisvõimalust. Elekter oli tema sõnul suure osa ajast väljas, mistõttu oli ööbida külm. Lisaks polnud ka aknaid.

Samas õuealal oli veel sarnaseid putkasid ja suurem maja elamiseks. Majas oli tualett, aga see korjajate sõnul ei töötanud.

Pesemisvett oli võetud kaevust. Töötajad ütlevad, et nad pidid vee soojendamiseks õues lõket tegema, et nad ei peaks külma veega pesema. Nende sõnul puudus voolav vesi.
Korjajad pesid end vanas välisaunas, mille keris oli nende sõnul kasutuskõlbmatuks roostetanud. Hädal käisid nad metsas või hoovis olevas vanas välikäimlas.

„Elasime seal kolm kuud. See oli kohutav. Olin pettunud,” räägib Tik.
Sarnaseid majutuskeskusi oli vähemalt kolmes erinevas kohas. Korjajate sõnul olid nad sarnases seisus.

Korjajate arvates oli palk veel tõsisem probleem.
Tiki sõnul kinnitati korjajatele, et nad teenivad pärast kulutuste mahaarvamist vähemalt tuhat eurot kuus.

Korjajate sõnul oli tööandja lubanud ka, et kui korjamise eesmärke ei täideta, saavad nad tunnitasu alammäära üheksa eurot. Isegi see oleks olnud liiga madal, sest korjajate tunnitasu alammäär tõusis veebruaris 9,35 euroni.

Korjajad said Soome saabudes esmalt tuhande-eurose palgaavansi. See pidi katma nende kulud ligi kolme kuu jooksul Soomes.

Kulude hulka kuulus muu hulgas Soome ilmale sobivate tööriiete soetamine. Kohe algusest peale kulus raha ka toiduvalmistamis- ja koristusvahendite ostmisele. Korjajad koristasid oma majutusruumi enne elama asumist, olles näinud, millises seisukorras see on.
Palgaavansi sees oli ka kolme kuu toiduraha. Tik ja ta töökaaslased ostsid oma toidu viie kilomeetri kaugusel asuvast poest, kuhu nende sõnul polnud transporti korraldatud.

Nad räägivad, et valmistasid ja sõid toitu õues õues ja varikatuse all.
Oli ainult üks tegelik palgapäev, vahetult enne Taisse naasmist. Helsingin Sanomat on näinud 35 korjaja palgatõendeid ja ühte töölepingut.

Kõnealuste korjajate töösuhe oli tunnistuste järgi kestnud kümme ja pool nädalat, so veidi üle kahe ja poole kuu.

Helsingin Sanomate nähtud töölepingus oli töötundide arvuks määratud 35–40 tundi nädalas. Tai korjajate tunnitasu oli keskmiselt 5,70–7,45 eurot arvestatuna 37,5 töötunni kohta nädalas ehk 60–80 protsenti miinimumpalgast.

Marjatalu ja korjajate vahelises töölepingus on kirjas, et hernekorjajad saavad palka 0,6–1 euro kilost.

Eelmisel, 2022. aastal kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt ei piisa sellest, kui korjajate töötasu jääb tunnipalga alammäärast madalamaks. Kui see juhtub, makstakse neile põhimõtteliselt miinimumpalga järgi.

Reegleid muudeti eelmisel aastal, et kaitsta marju korjama tulevaid hooajatöölisi.
Sellisel juhul pole ükski korjaja, kelle palgalehte Helsingin Sanomat on näinud, jõudnud miinimumpalga lähedalegi. Kahe ja poole kuu jooksul oleks töötasu alammäär 35–40-tunnise töönädala eest koos puhkusetasuga kokku 3681–4207 eurot.

Palgatõenditel oli aga kõrgeim kogupalk koos puhkusetasuga 3144 ja madalaim 2273 eurot. Selle sees on ettemakse tuhat eurot. Summad on ümardatud täiseurodeks.
Kui töötaja ei jõua vaatamata märkustele ja täiendkoolitusele nii kiiresti marju korjata kui teised, võib tunnitasu alandada 8,40 euroni. Ka sel juhul ei olnud ühelgi Helsingin Sanomnate nähtud palgatõendil korjajate palk miinimumpalga lähedalgi.

Möödunud aasta veebruaris jõustunud uutes reeglites on kirjas: „Kui töötaja jääb nõutavast lepingulisest töötempost maha, peab tööandja tagama töötajale piisava juhendamise ja esitama aeglasemale töötajale hiljemalt kaks nädalat pärast lepingulise töö alustamist tööaja arvestuse ja igapäevaste lepinguliste töötulemuste põhjal tehtud arvestuse, mis täpsustab töötaja isiklikku panust.”

Marjakorjamine ja muud põllutööd on kirjas tööstuse ametiühingu (Teollisuusliitto) kollektiivlepingus. Ametiühingu lepinguekspert Riikka Vasama uuris palgatõendeid. Ta kinnitab, et Helsingin Sanomate tõlgendus on õige.

Vasama väitel oleks Tai kordajad pidanud saama rohkem palka. „Tööpakkumises on kirjas, et nädalas on 35-40 töötundi. Kui töötajad on 2,5 kuud tööl olnud, siis töötasu oleks pidanud veidi kõrgem olema, kuigi miinimumpalga tase valdkonnas on madal,” märgib ta.
Kollektiivlepingu järgi on tööandjal ka kohustus töötajaid algusest peale nende tööülesannetega kurssi viia. Tik Russerti sõnul oli see üks oluline probleem.
„Meid korjama ei õpetatud,” ütleb Tik.

Tööaja arvutamine on keeruline, sest korjajate sõnul oli iga päeva kohta määratud norm, mis tuli ära korjata ja mille järel tööpäev lõppes ning põllult tuli lahkuda.

Korjajate sõnul kõikus kogu korjamisgrupi ühine päevanorm 2000 ja 5000 kilo vahel. Kui päevanorm oli 2000 kilo, pidid korjajad juba viie tunniga töö lõpetama. Korjajaid oli kokku 50 ringis, seega 2000 kilone päevanorm oli umbes 40 kilo korjaja kohta. Keskmine päevapalk oli sel ajal korjatud koguse alusel 24–40 eurot.

5000-kilostel päevadel venisid tööpäevad seevastu üle kaheksa tunni. Selle koguse kohta pidi iga korjaja korjama umbes sada kilo. Siis oli keskmine päevapalk 60–100 eurot.
Kui iga päev oleks olnud viietuhandekilone päev, oleksid korjajad teeninud viiepäevaste töönädalatega kahe ja poole kuuga keskmiselt 3000 eurot. Ainult mõned jõudsid isegi selle kogupalgani ja paljud jäid sellest kaugele maha.

Korjajate sõnul polnud neil võimalust rohkem korjata.
Korjajad olid maksnud oma lendude eest igaüks umbes 1350 eurot. Samuti maksid nad ise umbes 350 euro suuruse viisa ja tööloa kulu.

Nad kulutasid enne tööde alustamist ligi 2000 eurot, sealhulgas töö ja majutusega seotud ostud. Paljud korjajad tasusid lendude ning viisa- ja töölubade kulud laenu võttes.
Lisaks korjamispalgale said korjajad 250–350 eurot suvepuhkuse hüvitist. Töötasu see ei suurendanud, kuna nende palgast arvati majutuse eest maha neli eurot päevas. 80 päeva eest oli see kokku 320 eurot.

„Pidin kõike rahastama laenuga. Nüüd, kui saime nii vähe palka, on mul palju võlgu, mis ootavad tasumist,” räägib Tik.

Korjajad peavad lisaks laenudele maksma ka intressi, mistõttu võtab tagasimaksmine aega. Nende kuupalk Tais on paarsada eurot kuus.

Bangkoki lähedal elav Tik ütleb, et kuulis Soomes töötamise võimalusest ühelt Tai tuttavalt, nii sai ta Soomega kontakti.

Tikiga samas korjajate grupis oli Tai mees, kelle sugulane on abielus soome mehega. Abielupaar elab Soomes. Õe head kogemused Soomest olid üheks põhjuseks, miks korjaja Soome tulla tahtis.

Abielupaar kohtus korjajatega lennujaamas ja viis nad tallu. Soomlasest mees ütles, et oli majutust nähes šokis. Tema sõnul haises näiteks putka, kus Tik elas selgelt hallituse järele.
„See suur maja oli veel hullem,” ütleb mees. Hallituse järgi haisesid tema sõnul isegi korjajate riided.

„Kui nad mõnikord pärast tööpäeva meie majja magama tulid, tundsime pärast nende lahkumist ka hallituse lõhna,” räägib mees.

Teema tundlikkuse tõttu soovib abielupaar kommenteerida anonüümselt. Nende isikud on Helsingin Sanomate toimetusele teada, nagu ka artikli jaoks küsitletud korjajate omad.
Hiljem ostis abielupaar Tikile ja teistele korjajatele auto kasutada. Korjajad olid aru saanud, et herneste korjamisest lubatud sissetulekuks ei piisa.

Soome mees vihjas neile, et metsamarjade korjamisega oleks võimalik teenida lisatulu. Autoga sõideti pärast tööpäevi marja- ja seenemetsa.

„Nad ei maganud selle kolme kuu jooksul palju. Nad on kõvad korjajad,” räägib mees.
Tiki arvates oli maksmise probleem talu peremehe otsustusviga või hoolimatus. Talus töötas 36 Tai korjajat ja lisaks veel viisteist Ukrainast ja teistest riikidest.

„Korjajaid oli liiga palju. Rohkem ei saanudki korjata,” ütleb Tik.
Soomes elav tailanna Natda Srioon on varasematel aastatel töötanud kahes erinevas talus. Ta ütleb, et seal oli kõik hästi läinud.

Natda ja tema töökaaslased olid sel ajal saanud vähemalt miinimumtunnitasu ja kui korjatud kogus oli seda ületanud, siis rohkem.

Nüüd jälgis ta Tai korjajate korjamismahtusid ja neile makstud tasusid ning pani kõik kirja.
„Saime umbes samapalju palka kuus kui need korjajad kogu perioodi jooksul,” nendib Natda.

Ametiühingu Teollisuusliitto esindaja Vasama hinnangul käib valdkonnas vaatamata kehtestatud reeglitele endiselt kirev ja samas ebaseaduslik tegevus.

„Minu sisetunne ütleb, et kõik tööandjad ei ole ka sellel teisel koristushooajal uusi kombineeritud määrusi järginud,” märgib ta.

NordenBladet — Maasturid, sportautod ja suured pikapid. Helsingi lennujaama parkimismajades seisavad miljonite eurode eest Vene numbrimärkidega luksussõidukid. Kõige väärtuslikum sõiduk on ilmselt Soomes uuena üle 300 000 euro maksev Mercedes Benz GLE 63s AMG, mis kiirendab nullist sajani vähem kui nelja sekundiga, vahendab Yle.

Kiire sõidu saab ka enam kui 200 000 euro väärtuses Porsche Cayenne GTS ja veidi soodsama BMW X7 M50d-ga. Rohkem kui saja tuhande euroses hinnaklassis on ka mitu Land Roverit ja Lexust.

Tolmukihi järgi otsustades on osa autosid parklas olnud juba pikemat aega.

Soome keelas EL-i komisjoni soovituse kohaselt Venemaal registreeritud sõiduautode sissesõidu 16. septembril. Otsuse eesmärk on takistada sanktsioonidest kõrvalehoidmist, kus venelased viivad kaupu kodumaale läbi Soome.

Omanikel on pool aastat aega oma autod riigist välja viia.

Keegi on poliitikute soovi edastanud ka parkimismajas seisva Cadillac Escalade’i omanikule: selle tolmusele tagaaknale on trükitähtedega kirjutatud „Go home” ja „Slava Ukraini”.
Yle sai kätte Valeri Kljukvini, kes parkis oma uhiuue Audi A4 Allroad Quattro parkimismajja. Ta vastab oma prantsuse telefoninumbrile ja ütleb, et reisib Euroopas. Ta annab mõista, et ta on saamas ELi kodakondsust.

Kljukvin plaanib oma autole Helsingi-Vantaale järele tulla, kuid ei tea veel millal.
Kuigi ta on praegu EL-i riikides, sõidab ta regulaarselt Venemaale sugulastele külla. Ta kahetseb, et edaspidi ta oma autoga piiri ületada ei saa.

On kurb, et tavalised kodanikud kannatavad nii palju ELi ja Venemaa vaheliste konfliktide tõttu, märgib ta.

Kljukvin usub, et autode sisseveokeeld sõiduautode piiriülest liiklust täielikult ei peata. Alati saab osta EL-i numbrimärgiga auto, lisab ta.

Auto hoidmine Helsingi-Vantaal pole just odav. Parkimine terminalile kõige lähemal asuvas parklas P1 maksab nädalas koguni 186 eurot, parklas P2 136 eurot.

Vene autosid on kõnealustel parkimisaladel viiskümmend.

Suurem osa Vene numbrimärkidega autodest on P3 või P5 parkimismajades, kus parkimine maksab 79 eurot nädalas ja 88 eurot P5-s.

Yle luges autod üle nädal tagasi. Kokku oli neid 78.

Veidi enam kui aasta tagasi parkis lennujaamas umbes 1400 Venemaa numbritega autot, vahendas Helsingin Sanomat toona. Väljaande andmetel reisisid mitme luksusauto omanikud parkimise hetkel Euroopa eri paigus.

Nüüd on neid vaid 5 protsenti aastatagusest. Ka Iltalehti teatas hiljuti, et Vene autode arv parklas on järsult vähenenud.

Paljude allesjäänud autode pinnal on hinnanguliselt nädalaid vana tolmukiht. Tundub, et mõned on seisnud juba kuid.

Lennujaamafirma Finavia ei kommenteeri, kui kaua on klientide autod parklas seisnud. Parkimisel ajapiirangut firma teatel ei ole.

Kui sõidad autoga ainult parklasse, saad sellega igal ajal välja sõita. Tasumine toimub lahkumisel. Meil on autod pargitud nädalateks või kuudeks. Me ei tea, kui kaua iga parkija reisil olla plaanib, ütleb Finavia parkimismajade juht Jukka Isomäki.

Kui auto näib olevat mahajäetud ja Finavia ei saa selle omanikuga ühendust, viib Vantaa linna parkimisamet auto minema. Kui autot tähtajaks välja ei nõuta, läheb selle omand üle linnale.

Seda on varemgi juhtunud. Iltalehti kirjutas hiljuti lennujaama maha jäetud 700. seeria BMW-st, mille linn pani oksjonile, kui omanik sellele järele ei tulnud.

Finavia juhi Jukka Isomäki sõnul jäetakse lennujaama autosid harva. Kui aga Vene numbrimärgiga autode omanikud ühel või teisel põhjusel oma sõidukitele järele ei tule, võib Vantaa linn miljoneid väärt vara endale nõuda.

NordenBladet — Soomes arvestati kokku sotsiaalkindlustusameti Kela makstud hüvitised välismaal saadud ravi eest ja selgus, et välismaal käiakse ravil põhiliselt Eestis.

Piiriülene tervishoiustatistika sisaldab teavet näiteks selle kohta, millistes riikides soomlased on ravi taotlenud ja kuidas on Kela välismaal antud ravi eest hüvitist määranud. Piiriülese tervishoiu kontaktpunkti ja Kela koostatud statistika on leitav kontaktpunkti Slideshare kontolt. Välismaal osutataval hambaravil on oma statistika. Ravi taotlemine tähendab, et isik sõidab arstiabi saama välismaale.

Statistika tõlgendamisel tuleb tähele panna, et statistika näitab vaid neid ravile pöördumise olukordi, mille eest isik on Kelast hüvitist taotlenud. Hüvitisi saab taotleda kuue kuu jooksul pärast ravi lõppu, mistõttu võib info statistikasse ilmuda hilinemisega.

Ravile pöördutakse põhiliselt Eestisse
Soomest pöördusid inimesed iseseisvalt ravile Eestis, Hispaanias, Saksamaal, Poolas ja Belgias. Ravile pöördumine välismaal on viimastel aastatel vähenenud. 2022. aasta statistika näitab aga Kela makstava hüvitise suuruse mõningast kasvu võrreldes 2021. aastaga.

Eelmisel, 2022. aastal maksis Kela hüvitisi omal käel ravile pöördumise eest vana mudeli järgi ehk nii, nagu oleks inimene kasutanud Soomes eratervishoiu teenuseid. Alates 2023. aastast on muutunud ravi hüvitamise mudel ja Kela ei maksa hüvitist rohkem, kui sarnane ravi oleks maksma läinud kliendi enda riikliku ravi hoolekandepiirkonnas Soomes.

Ravimite hüvitamise summa tõuseb
Statistika järgi on välismaal tehtud ravimikulude hüvitamise summad eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Hüvitisena maksti välja ligi 100 000 eurot, 2021. aastal jäi see summa aga alla 70 000 euro. Summa pole aga nii kõrgeks tõusnud kui 2020. aastal, mil EL-i piirkonnas toimunud ravimihüvitisteks maksti välja üle 140 000 euro.

Eelneva loaga saadud ravi on suurenenud
Välismaal saab ravile pöörduda ka EL-i direktiivi kohase eelloa alusel. Eelluba on maksekohustus, mille Kela annab, kui riiklik tervishoid seda toetab. Kui patsiendil on eelnev luba, tuleb tasuda vaid kohalik visiiditasu. Tegelikud ravikulud on jäänud ravipiirkondade ja alates 2023. aastast hoolekandepiirkondade kanda.

Eeslmisel, 2022. aastal taotleti 143 eelluba ja anti 81, mis oli veidi vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal maksid ravipiirkonnad aga eelloa alusel ravi eest rohkem kui varasematel aastatel, 1 125 230 eurot. Näiteks 2021. aastal oli vastav summa 707 198 eurot. See võib viidata sellele, et eelneval nõusolekul taotlesid inimesed eelmisel aastal kallimat ravi.

Hambaravi on välismaal kasvanud
Hambaravi statistika näitab, et sarnaselt varasematele aastatele pöördus ka 2022. aastal enim inimesi hambaravile Eestis.

Hüvitisetaotluste ja määratud hüvitiste arv on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal näitab statistika 2021. aastaga võrreldes mõningast tõusu. 2022. aastal määrati välismaal saadud hambaravi hüvitist kokku ligi 108 000 eurot, 2021. aastal ligi 91 000 eurot.

Väljaspool EL-i saadud ravi tulevikus enam ei hüvitata
Eelmise, 2022. aasta statistika näitab teavet selle kohta, kuidas Kela on määranud hüvitist väljaspool EL-i riike saadud ravi kulude eest. Kela hüvitas ravi olukordades, kus kulud tekkisid äkilise haigestumise, krooniliste haiguste, raseduse või sünnituse tõttu. Hüvitis oli kulude summaga võrreldes väike.

Sarnaselt varasematele aastatele määrati ka 2022. aastal enim selliseid hüvitisi Tais (42 000 eurot), Türgis (19 000 eurot) ja Ameerika Ühendriikides (5 000 eurot) saadud ravi eest.

Alates 2023. aastast ei hüvita Kela enam väljaspool EL-i ja Euroopa Majandusühenduse riike, Šveitsi, Suurbritanniat või Põhja-Iirimaad tekkinud ravikulusid.