NordenBladet — Soomes on uusehitistes hakatud saunadest loobuma, sauna jaoks mõeldud ruumidest tehakse kas garderoobid või töökabineid. Kortermajas asuv oma saun on Helsingi piikornna kodudes populaarsust kaotanud, selgub Helsingin Sanomate poolt suurte ehitusfirmade hulgas läbi viidud uuringust.
Kui uue korteri ostja reageerib õigel ajal, saab ta korterisse planeeritud sauna vahetada muu ruumi vastu.
Traditsiooniliselt on saunad ümber ehitatud garderoobideks, kuid viimastel aastatel sagenenud kaugtöö on olukorda muutnud, ütleb SRV elamuehituse müügidirektor Riikka Lohikoski. Paljudel inimestel on kasvav vajadus kabineti järele.
Ehitusfirma uusimas majas ehk Pasila Kokardis on ostjatel võimalus korteris asendada saun või garderoob kabinetiga.
Eraldi sauna vajadust vähendavad Lohikoski sõnul näiteks uuselamuühistute mugavad saunaosad, kus sageli on ka köögi- ja puhkealad. Siis võib kallite eluruumide ümberehitamine muuks otstarbeks olla atraktiivne.
„Uute korterite ehitamisel on selge trend kogukonnatunde kasvu suunas,” ütleb Lohikoski. „Seda võib näha ühiskasutatavate ruumide, näiteks spordisaalide ja ühiskasutatavate saunaruumide populaarsuse kasvus, eriti linnaehituslikes struktuurides.”
Sama trendi on märgatud ehitusfirmas YIT, ütleb ettevõtte kliendisuhete ja eluasemeteenuste üksuse direktor Pekka Helin. YIT säästva linnakeskkonna baromeetri järgi on saunade populaarsus selgelt vähenenud.
Septembris läbi viidud küsitluse järgi soovis oma korterisse oma sauna alla 40 protsendi küsitletutest, mullu soovis oma sauna aga üle poole vastanutest.
Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et eelistavad kasutada elamuühistu ühist sauna ja kasutada oma korteri pinda millekski muuks. Eelmisel aastal arvas niimoodi selge vähemus vastajatest.
Oma saun oli koroonakriisi ajal populaarne. Helini sõnul viitab see asjaolule, et sauna populaarsus muutub tarbijate seas vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
„Pikaajaliste uuringute ja andmete valguses ütleksin, et soomlased jagunevad kolme rühma: kolmandik tahab kindlasti oma korterisauna, kolmandik on liikuv mass ja kolmandik ei taha oma sauna.”
Samas pole märgatud, et mõni konkreetne grupp oleks selgelt oma sauna vastu, märgib Helin.
Samal arvamusel on Skanska müügi- ja turundusdirektor Marja Kuosma. „Saunahuvi pole vanusega seotud, vaid pigem seoksin selle kodu suurusega. Suuremates korterites soovitakse oma sauna.”
Pekka Helin YIT-st ütleb, et Helsingi piirkonnas on ilma saunata umbes 20 protsenti kolmetoalisi ja alla 10 protsendi neljatoalisi kortereid.
Kuosma sõnul ei ole energiakriis vähemalt seni korterisaunade kaotamist kiirendanud. „Energiakriisi mõju pole projektide pikkade planeerimis- ja teostusaegade tõttu veel nähtav. Kodu ostmine on pikaajaline ost ja arvan, et saunasid tahetakse ka edaspidi. Hetkel on võimalik küttetariifide osas läbi rääkida.”
Skanska klientide seas muudetakse korterisaunasid vähesel määral näiteks garderoobideks. Selliseid muutusi on Kuosma sõnul ühe protsendi ringis.
NordenBladet — Tavaliselt kaasnevad jõu kasutamisega riskid, kuid eriti kõhuli surumine on problemaatiline tegevus. Isiku rindkere võidakse kokku suruda ja tema kõhuli panemisega kaasneb isegi äkksurma oht.
Iso Omena kaubanduskeskuses naise surma uurimisega seoses on fookusesse tõusnud turvameeste jõu kasutamine. Mitu turvameest oli tõmmanud naise kaubanduskeskuse põrandale kõhuli lamama, vahendab MTV.
Politsei teatas eile kolmapäeval, et 35-aastane Espoo naine lämbumissurma ei surnud. Surma põhjuse kohta rohkem infot ei antud, kuid juhtumi uurimise juht Jyrki Kallio kommenteeris MTV uudistele, et politsei hinnangul on jõu kasutamise ja naise surma vahel põhjuslik seos.
Jah, väga suure tõenäosusega oleks inimene veel elus, kui sündmust poleks olnud, ütles ta.
Soomes üldarstina ja Saksamaal kiirabiarstina töötav Juha Richter kommenteeris MTV uudistele, et jõu kasutamisega seotud olukorrad sisaldavad alati riski.
Richter ütleb, et inimese kõhuli surumine ja sundimine võib põhjustada hingamisprobleeme.
Tihti juhtub, et inimene pressib sellele olukorrale tugevalt vastu, sel juhul juhtub, et inimesele rakendatakse rohkem jõudu.
Eriti problemaatilised on olukorrad, kus rindkere on ühel või teisel viisil kokku surutud. Halvimal juhul võib olukord põhjustada südame seiskumist ja äkksurma.
Inimene, kes ei saa hapnikku, reageerib väga tugevalt. Seetõttu olukord halveneb ja järjest rohkem survet avaldatakse näiteks rindkerele. See võib põhjustada hapnikupuuduse ja lõpuks südameseiskumise.
Olukorda halvendab tugev stressireaktsioon, mis tekib siis, kui inimene on ärritunud või hirmul.
Inimesel, kellel on näiteks südamehaigus, võivad stressireaktsiooniga seoses kergesti tekkida rütmihäired.
Üldises plaanis mainib Richter ka seda, et eriti varem on olukordades, kus on kasutatud jõudu, tahtmatult jäetud kontrollimata, kas inimene suudab piisavalt hingata.
Äkksurma ohu eest hoiatab ka Niuvanniemi haigla pensionile jäänud peaarst Kari Ojala intervjuus väljaandele Lääkärilehti. Ojala sõnul loobuti Niuvanniemi haiglas kõhuli surumisest juba 2012. aastal.
Otsus põhines rahvusvahelistel uuringutel, mis näitasid, et kõnealune piirav meetod võib põhjustada äkksurma.
Kui inimene surutakse maha ja eriti kõhuli ning kui käed on veel selja taga, siis hingamisfunktsioon ja südametegevus nõrgenevad, räägib Ojala.
Hingamisfunktsiooni langus ja südametegevuse nõrgenemine põhjustavad ainevahetuse muutust. Tulemuseks võib olla südame arütmia, asüstool või muu arütmia. See on surma mehhanism.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus tulekahju tagajärgede likvideerimisel makstud summade maksusoodustuse kohta.
Küsimus oli järgmine:
Elame tulekahjus kannatada saanud eramajas. Kindlustusfirma hüvitas kahju, kuid mitte täies mahus. Kümme protsenti töötasust ja materjalidest peame ise maksma. Kas me saame majapidamise maksusoodustust töötasu hüvitise eest?
Töid teeb ettemaksu ettemaksuregistris registreeritud ettevõte. Meil on piisavalt maksusoodustust kasutamata. Teame ka seda, et materjalide eest maksusoodustust ei saa.
Vastab maksujurist Harri Rajala:
Ise makstava osa eest saate majapidamise maksusoodustust. Teie puhul annab seega 10 protsenti töötasu hüvitisest õiguse maksusoodustusele.
Majapidamise maksusoodustust pole võimalik saada osalt, mille kindlustusselts on hüvitanud (KHO 2008:55).
NordenBladet — Soomes on umbes 50 500 tsiviilvarjendit, kus on kohti umbes 4,8 miljonile inimesele. Soomes on varjendeid piisavalt. Elanikkonna varjendid asuvad peamiselt suurtes linnades. Rahvaarvu suhtes on kõige rohkem varjendeid Helsingi piirkonnas ja Pirkanmaal. See selgub siseministeeriumi uuringu esialgsest infost. Siseministeerium uurib ka Soome elanike varjendite seisukorda. Lõpparuanne peaks valmima augustis. Sõjalist ohtu Soomele ei ole.
Piirkondest on varjendikohti kõige rohkem Helsingis, kus kohti on 34 protsenti rohkem kui elanikke. Proportsionaalselt elanike arvu suhtes järgmine on kohtade arv Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkonnas, kus kohti on elanike arvust 13 protsenti rohkem. Pirkanmaa ja Lääne-Uusimaa piirkondades on varjendeid enam-vähem võrdselt elanike arvuga.
Seadus kohustab rajama tsiviilvarjendeid kinnistutele, mille suurus vastab piirväärtustele.
„Soomes on rahvaarvuga võrreldes piisavalt varjendeid. Varjendid on keskendunud suurlinnadele, kus inimesi elab tihedamalt ja hooned on suuremad. Seetõttu täitub seal seadusest tulenev tsiviilvarjendi ehitamise kohustus rutem,“ ütles siseministeeriumi projektijuht Ira Pasi.
Valdavas osas praegustest hoolekandepiirkondadest on varjendid olemas 60-80 protsendile elanikkonnast. Rahvaarvu suhtes on kõige vähem varjendeid Lõuna-Pohjanmaal, kus on kohti 48 protsendile elanikkonnast.
„Kui piirkond koosneb peamiselt väikelinnadest, on tõenäolisem, et ka elanike varjendeid on vähem. Seinäjokis on varjendeid selgelt rohkem kui teistes Lõuna-Pohjanmaa omavalitsustes,“ rääkis Pasi.
Ehitiste suurus ja ajalugu seletab piirkondlikke erinevusi
Ka praegustes hoolekandepiirkondades on elanike varjendite arv omavalitsuste lõikes erinev. See on peamiselt tingitud ehitiste suurusest.
Suurlinnades on lisaks kortermajadele ka büroohooned, koolid, huviasutused ja haiglad. Hajaasustusega piirkondades elatakse valdavalt ühepereelamutes. Lisaks on seal vähem koole ja muid suuri hooneid. See kehtib ka Lõuna-Soome suurlinnu ümbritsevate piirkondade kohta.
„Helsingi on hea näide, kuidas kaitsta liikuvat elanikkonda. Lähipiirkondadest tehakse Helsingisse palju lühivisiite nii tööga seoses kui vabal ajal. Varjendikohti on seal palju rohkem kui pealinnas elab inimesi. Samamoodi on turismi kasv väikelinnades, näiteks Lapimaal suurendanud hotellide ja muude suurte hoonete arvu. Nii on neisse paikadesse viimaste aastakümnete jooksul suurte hoonetega seoses ehitatud ka elanike varjendeid,“ rääkis Pasi.
Piirkonna elanike varjendite arvu mõjutab ka ajalugu. Varem kehtis elanike varjendite rajamise kohustus vaid kaitstavatele omavalitsustele. Sellised olid näiteks suured linnad ja sõlmpunktid. Nendesse piirkondadesse ehitati ka rohkem elanike varjendeid. Alates 1991. aastast on varjendite rajamise kohustus kehtinud kogu riigi kohta.
Varasem hinnang varjendite hulga kohta täpsustus
Varasema hinnangu järgi oli elanike varjendite arv 54 000, kus on 4,4 miljonit kohta. Seda hinnangut on nüüd täpsustatud nii, et elanike varjendeid on veidi vähem, kuid kohti on rohkem.
Uuendatud info varjendite arvu kohta põhineb päästekeskustelt saadud teabel, mis on kombineeritud varasema teabega siseministeeriumist ja Soome statistikaameti ehitus- ja elamumajanduse andmetest.
„Soomes on elanike varjendite ehitamisel pikad traditsioonid. Aastakümnete pikkune ajalugu seevastu esitab täpse registripõhise teabe koostamisel oma väljakutse. Ametiasutustel on olnud mitmeid erinevaid andmekogumissüsteeme, millest ei ole alati andmeid järgmistesse üle kantud. Eelkõige on varieeruvus vanemate varjendite infos,“ räägib Pasi.
Soomes on ehitatud elanike varjendeid vastavalt kehtivale seadusandlusele, mistõttu on erinevas vanuses varjendid veidi erinevad. Näiteks enne 1971. aastat kehtinud seaduse järgi ehitatud varjenditel on liiva- ja aktiivsöefilter või lihtsalt liivafilter.
Pärast seda, 1971. aastal jõustunud seaduse järgi ehitatud elanike varjendeid võib nimetada kaasaegseteks, kus on kaasaegsed ventilatsiooniseadmed ja olenevalt ehitusaastast ka rohkem seadmeid. Umbes 85 protsenti elanike varjenditest ehitati pärast 1971. aastat.
Varjendid on osa elanikkonna kaitsemeetmetest
Elanikkonna kaitsemeetmed on vajalikud sõja või selle ohu korral ning seega ka eriolukorra kehtestamisega seoses. Elanikkonda saab erandjuhtudel kaitsta mitmel erineval viisil. Elanikkonna kaitsmise võtmevahendid on evakueerimine ehk elanikkonna ohutumasse piirkonda viimine, elanike varjendid ja ajutised elanike varjupaigad.
„Soomele sõjalist ohtu praegu ei ole. Kui elanike varjendid kunagi kasutusele võetakse, on kaitsevajadus enamasti piirkondlik. Lisaks muutub erandlikel asjaoludel inimeste arv erinevates piirkondades. Kaitseolukorras on piirkondades vähem inimesi kui tavaolukorras. Soome on ka suur riik, kuhu saab vajadusel elanikkonda tuua,“ rääkis Pasi.
Varjendid on kinnisvara oluline osa ja vajavad regulaarset hooldust. Rahvastiku varjendeid kasutatakse sageli ladude või treeningukohtadena.
„Varjendi ülalpidamine on üsna lihtne ja odav, nii et seda ei tohiks tegemata jätta,” lisas Pasi.
NordenBladet — Võrguseadmete ettevõte Nokia sai mullu 24,9 miljardi eurose käibe juures ärikasumit 3,1 miljardit eurot. Enim, üle 1,2 miljardi euro sai ärikasumit Tehnoloogia ärigrupp. Tehnoloogia tegeleb Nokia patendiportfelli haldamise ja Nokia intellektuaalomandi õiguste (nt patendid, tehnoloogiad ja Nokia kaubamärk) turustamisega, vahendab Iltalehti.
Tehnoloogia grupi 1,2 miljardi euro suurune ärikasum on suur raha. Mõni suur Soome börsiettevõte ei suuda aastaga sama saavutada.
Nokia Tehnoloogia ärigrupi juht Jenni Lukander rääkis intervjuus Iltalehtile, mis on edu saladus.
Milline on Nokia patentide roll Tehnoloogia tulemustes?
Patendilitsentsid annavad suurema osa Tehnoloogia ärigrupi käibest. Meie tegevuse fookuses on mobiilseadmete litsentside programm, kus meil on lepingud enamiku suuremate nutitelefonide tootjatega. Lisaks on meil patendilitsentside programmid, mis on seotud olmeelektroonika, videoteenuste, autotööstuse ja asjade internetiga.
Millest koosneb Nokia patendiportfell?
Nokia on välja töötanud palju võtmetehnoloogiaid, mida kasutatakse praktiliselt kõigis mobiilseadmetes. Alates 2000. aastast oleme investeerinud üle 140 miljardi euro teadus- ja arendustegevusse, mille tulemuseks on üks ulatuslikumaid patendiportfelle telekommunikatsioonitööstuses.
Nokia patendiportfelli kuulub üle 20 000 patendiperekonna. Patendiperekond viitab leiutise kaitsmisele patentidega mitmes erinevas riigis. Rohkem kui 4500 Nokia patenteeritud leiutist on 5G standardi jaoks hädavajalikud ehk nn olulised patendipered.
Meil on ka tugev multimeedia patentide portfell, eriti videokodeerimise tehnoloogias, mis võimaldab jagada suuri multimeediafaile interneti kaudu.
Millistes toodetes on Nokia patenteeritud tehnoloogia kasutusel?
Praktiliselt kõik seadmed, mis ühenduvad mobiilsidevõrku, st nutitelefonid, tahvelarvutid, autod ja IoT-seadmed sisaldavad Nokia patente. Lisaks sellele võimaldavad Nokia patenteeritud tehnoloogiad video voogedastust erinevates seadmetes ja rakendustes nagu nutitelerid, sülearvutid, kaamerad ja video voogedastusteenused.
Nokial on patendilitsentsiprogrammide kaudu enam kui 200 litsentsisaajat. Tihti on litsentsilepingud konfidentsiaalsed, kuid näiteks nutitelefonide tootjate seas võib välja tuua hiljuti väljakuulutatud lepingu Samsungiga. Tarbeelektroonika klientide hulka kuuluvad Lenovo ja Vantiva (endine Technicolor). Autotööstuse jaoks on litsentsi võtnud enamus tuntumaid kaubamärke nagu Daimler, Audi, BMW ja Volvo.
Milline on patendiäri toimimisloogika ja suurimad väljakutsed?
Oleme ülemaailmsete tehnoloogiastandardite suur arendaja. Standardid viitavad võtmetehnoloogiatele, mis tagavad mobiilsete ja muude nutiseadmete ühilduvuse näiteks mobiilivõrkudega. Tööstusstandardid on avatud, mis tähendab, et ettevõtted saavad standardiseeritud tehnoloogiaid vabalt kasutusele võtta.
Standardiseeritud tehnoloogiatest saavad kasu lugematud ettevõtted. Standardite juurutamise eelduseks on mõistliku hüvitise maksmine nende arendajatele. Praktikas tasutakse patendilitsentsi lepingutega. Investeerime patendilitsentsimisest saadava kasumi tagasi teadus- ja arendustöösse ning järgmise põlvkonna tehnoloogiastandardite (nt 6G) väljatöötamisse.
Enamik patendilitsentsilepinguid luuakse läbirääkimiste teel. Mõnikord, kui litsentsitasude osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb patendihüvitiste suurus kindlaks määrata kohtu- või vahekohtumenetluse teel. Suurim väljakutse standardite väljatöötajatele on ettevõtted, kes viivitavad patenditasude maksmisega ebamõistlikult ja vastuolus tööstusharu väljakujunenud tavadega.
Meie, Nokia, tahame edendada häid litsentsimistavasid. Avatud standardimine soodustab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate toomist tarbijateni. Tehnoloogiate avamine laiemale kasutusele viib kogu tööstust edasi ja loob ka meile uusi võimalusi.
Milline on Nokia patendiajalugu mobiiltelefonide buumi algusest 90ndate algusest tänapäevani?
Läbi oma ajaloo oleme olnud üks olulisemaid mobiiltelefonide standardite arendajaid alates 2G-st kuni 5G-ni. Hetkel panustame eelkõige 5G standardi edasiarendamisse ja 6G arendustöö algfaasi. Kuigi Nokia põhitegevuse fookus on aastate jooksul liikunud mobiiltelefonidelt võrguseadmetele, on standardite väljatöötamine ettevõttes jätkunud kogu aeg.
Investeerime aastas üle 4 miljardi euro teadus- ja arendustöösse ning uuendame pidevalt oma patendiportfelli. Ainuüksi 2022. aastal taotlesime patenti enam kui 1700 uuele leiutisele, mis on rohkem kui kunagi varem aastas. Meie jaoks pole aga oluline ainult patentide arv, vaid me investeerime eelkõige nende kvaliteeti.
Nokia patendiportfell on samuti kasvanud läbi omandamiste. Hoiame oma portfellis selliseid leiutisi, mis kas kaitsevad Nokia enda tooteid või millest saame litsentsimise kaudu väärtust koguda.
Patentidega on seotud kohtuvaidlused. Miks ja kuidas on need Nokia jaoks lahendatud ning kui palju patendivaidlusi praegu kohtus on?
Patenditeemadest rääkides koondub tähelepanu sageli patendivaidlustele ning litsentsimise lõppeesmärk läheb kergesti meelest. Nokia patendid on pika inseneritöö tulemus ja viivad ülemaailmse tehnoloogia arengut edasi. Leiutised on kaitstud patentidega, mille litsentsimine soodustab leiutiste kasutuselevõttu ning võimaldab edaspidi investeerida teadus- ja arendustöösse. See soodustab innovatsiooni ja toob kasu ka tarbijatele.
Enamik patendilitsentsilepinguid luuakse läbirääkimiste teel. Mõnikord, kui litsentsitasude osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb patendihüvitiste suurust arutada kohtu- või vahekohtumenetluses. Patendivaidlused kestavad tavaliselt kuudest mõne aastani. Varem või hiljem lõpevad need aga tavaliselt kokkuleppega.
Nokial on kindlad tõendid edu kohta patendivaidlustes. Kui 2017. aastal algas Nokia ja Apple’i vahel patendivaidlus lepingu uuendamise üle, võttis Apple Nokialt litsentsi vaid viie kuu jooksul pärast patendihagide esitamist. Hiljuti kokku lepitud patendivaidlus Nokia ja autotööstuse vahel lõppes samuti Nokia jaoks soodsa tulemusega ning valdav enamik autotööstuse olulisi tegijaid on nüüdseks litsentsi võtnud.
Praegu on Nokia algatanud patendivaidluste ettevõtete OPPO, OnePlus, RealMe ja Vivo vastu. Kohtuasjad Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias on lahendatud Nokia kasuks. Loodame jõuda kokkuleppele ka nende läbirääkimiste osas.
Vaatamata vaidlustele toimuvad sel ajal pidevalt läbirääkimised. Põhimõtteliselt tahame alati läbirääkimiste teel heas usus kokkuleppele jõuda. Õiguslikke meetmeid võetakse ette vaid erandolukordades, kus vaatamata pingutustele ei ole kokkulepet saavutatud.
Millised on patendiäri väljavaated? Kas tootlikud patendid saavad otsa ja asenduvad uutega?
Meie patendiportfell uueneb pidevalt ja täieneb uute leiutistega. Eelmisel aastal moodustasid teadus- ja arenduskulud Nokia käibest ligi viiendiku. Ja ainuüksi eelmisel aastal taotlesime patenti enam kui 1700 uuele leiutisele, millest enamik on seotud 5G tehnoloogiaga. Individuaalne patent kehtib 20 aastat. Suurem osa meie praegusest portfellist kehtib veel umbes kümne aasta pärast.
Meie patendilitsentsimise äri vundament on tugev, kuna mobiilside ja näiteks video voogedastuse ümber tekib pidevalt uut äri. Eriti asjade interneti (IoT) valdkonnas näeme märkimisväärset kasvupotentsiaali. Viimase 12 kuu jooksul on meie käive uutes kasvupiirkondades kasvanud enam kui 100 miljoni euroni aastas.
