Laupäev, november 15, 2025

SOOME UUDISED

Soome peab Euroopa Komisjoni survel kriminaliseerima holokausti eitamise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome peab karmistama oma seadusandlust viha õhutamise kuritegude osas. Euroopa Komisjon leiab, et Soome praegune kriminaalõigus ei ole kooskõlas EL-i 2008. aastal vastu võetud raamotsusega, vahendab Yle.

Selle kohaselt peavad liikmesriigid kriminaliseerima massilise hävitamise eitamise ja halvustamise. Näitena võib tuua holokausti ehk juutide tagakiusamise ja massimõrvad, mille Natsi-Saksamaa Teises maailmasõjas läbi viis.

Soome on seadusega viivitanud, kuid septembri alguses avaldatud mittediskrimineerimise teates lubas valitsus holokausti eitamise kriminaliseerida.

Kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio Helsingi ülikoolist leiab, et valitsuse otsus ei olnud täiesti vabatahtlik.

Euroopa Komisjon alustas Soome vastu rikkumismenetlust. Ma arvan, et seda varjati veidi valitsuse teates, et peame tegema muudatusi, nendib Nuotio.

Yle uuris Nuotiolt ja Euroopa õigust hästi tundvalt professorilt Lina Papadopouloult, millised on komisjoni nõudmised ja millised seadusemuudatused on tulemas.

1.Miks peab Soome seadusi karmistama?

Soomes on arvestatud, et karistusseadustiku paragrahvid rahvusgrupi vastu viha õhutamise kohta võimaldavad sekkuda holokausti eitamisse või halvustamisse.
Euroopa Komisjoni seisukohalt pole seadus piisavalt selge.

Meil ​​on olnud juhtumeid, kus holokausti eitamise eest on mõistetud karistus rahvusgrupi vastu viha õhutamises, kuid neid juhtumeid on sageli seostatud ka teiste neonatslike ideoloogiatega, nendib kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio.
Professor Lina Papadopoulou Thessaloniki Aristotelese ülikoolist leiab, et seadus vajab täpsustamist, kuna holokausti eitamine on oma olemuselt kaudne vihakõne.

Kui te ütlete, et koonduslaagreid ega gaasikambreid polnud või et miljonid juudid tegelikult tagakiusamistes ei surnud, siis süüdistate te kaudselt juute valetamises, selgitab Papadopoulou.

2.Milliseid õiguslikke muudatusi Euroopa Komisjon nõuab?

Euroopa Komisjoni poolt Soomele seatud nõudeid ei ole avalikustatud.
Kimmo Nuotio peab tõenäoliseks, et holokausti eitamise kriminaliseerimine pole ainus muudatus, mida komisjon nõuab.

Sarnane menetlus on käimas Rootsis ja seal on valitsus avaldanud memorandumi vajalike toimingute kohta.

Rootsi ei kriminaliseeri mitte ainult holokausti eitamist, vaid laiendab ka karistust viha õhutamise kuritegude eest. Meie seadusandlus on väga sarnane, nii et ma kujutan ette, et Rootsi kogemused meile sobivad, nendib Nuotio.

Lina Papadopoulou toob välja ühe tõenäolise nõudmise.
Praegu võite Soomes viha õhutamise kuriteos süüdi jääda, kui ähvardate, solvate või laimate gruppi avalikult – näiteks etnilise päritolu, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse tõttu, märgib ta.

EL-i raamotsuse kohaselt peaks karistatav olema ka üksikisikule suunatud vihakõne. Soome seadusandluses puudub see üksikisikut puudutav säte, sõnab Papadopoulou.

3.Millist mõju võivad avaldada võimalikud seadusemuudatused?

Millises olukorras võiks ühele inimesele suunatud vihakõne olla viha õhutamine rahvusgrupi vastu?
Professor Kimmo Nuotioni sõnul on küsimusele raske vastata, sest teema on Soomes veel uus.

Kui õhutate vaenu ähvardades, solvates või laimates kasvõi ühte inimest selliselt, et tegu on suunatud ka seaduses määratletud grupile, võib tegemist olla viha õhutamisega rahvusgrupi vastu. Kui sellise kuriteo sihikule langeb näiteks mõni üksik roma, kuna ta on roma, siis peaks see raamotsuse järgi olema viha õhutamise kuritegu, nendib Nuotio.
See puudutab osaliselt ka seda, millise sõnumi soovib Soome maailmale edastada. Eelkõige holokausti eitamise kriminaliseerimisel on suur sümboolne väärtus.

Natsirežiimi julmuste hukkamõistmine ja võrdõiguslikkusele pühendumine on olnud euroopalikkuse määrav teema alates Teisest maailmasõjast. Küsimus on tegelikult selles, kas me tahame kuuluda Euroopasse või mitte, nendib Nuotio.

4.Mis juhtub, kui midagi ei tehta?

Soome ja Rootsi ei ole ainsad riigid, kes on komisjoniga pahuksisse sattunud. Teiste hulgas peavad oma õigusakte täpsustama Belgia, Bulgaaria ja Poola.

Rikkumismenetluses palub Euroopa Komisjon riikidel selgitada, milliseid meetmeid nad on seadusandluse parandamiseks ette võtnud.

Kui vastus komisjoni ei rahulda, peab riik võib-olla andma vastuse Euroopa Liidu Kohtule.
Mis puudutab Soomet, siis menetlust on alustatud 2021. aasta veebruaris, seega ei saa Soome enam aastaid oodata.

Euroopa Liidu Kohtu otsus võib olla hukkamõistev. Hiljemalt selles etapis peaks tegema vajalikud parandused seadusandluses, hindab Kimmo Nuotio.

 

 

Soome kaupmees leidis augu Palpa pandipakendite süsteemis – teenis sellega 194 000 eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Sipoo kaupmees pettis pandipakendite abil välja 194 000 eurot lisatulu. Lugu sai alguse 2015. aastal, kui Sipoo kaupmees avastas taara tagastussüsteemi nõrkused ja hakkas süsteemi enda huvides ära kasutama.
Pudelite pandisüsteemi haldab Suomen palautuspakkaus Oy (Palpa), mis on mittetulundusühing. Ettevõtte missiooniks on joogipakendite taaskasutussüsteemide haldamine ja arendamine Soomes, vahendab MTV.

Kliendi jaoks tundub pudeli- ja purgipantide saamine lihtne. Klient ostab joogipakendi, mille hind sisaldab tagatisraha, joob pakendi tühjaks, tagastab tühja pakendi automaati ning kaupmees tagastab kliendile tagatisraha hinna.

Süsteem veab tühjad joogipakendid taaskasutusse. Samad joogitootjad, kes jooke poodi toovad, võtavad kaasa ka tagastatud tühjad joogipakendid ja toimetavad need taaskasutusse Palpa töötlemiskohtadesse.

Palpa aga saab infot tagastatud pakendite koguste kohta otse tagastusautomaatidest ja arveldab nende alusel kaks korda kuus kaupmeestega. Lisaks maksab Palpa kaupmeestele tänutäheks pingutuse eest menetlustasu.

Sipoo kaupmees märkas kiiresti, et Palpa tasutud arved ei olnud seotud töötlemisettevõtetesse saadetud tühjade pakendite arvuga. Nii otsustas ta süsteemi enda huvides ära kasutada.

Klientide tagastatud joogitaarat kaupmees enam isegi Palpale ei tagastanud, vaid viis teiste kaupluste tagastusautomaatidesse ja kogus pandiraha endale. Nii maksis Palpa sama pakendi eest kaks korda, algul kliendile ja siis kaupmehele.

Tasuta raha maitse suhu saanud Sipoo kaupmees söötis samu joogipakendeid mitu korda ka oma poe automaati, et ühelt pandipakendilt saadud kasumit mitmekordistada.

Tasuta maksete rõõm kestis 3,5 aastat, kuid siis märkas Palpa, et joogitehased pole aastaid Sipoo kauplusest võtnud ühtegi pandikotti.

Ida-Uusimaa kohtus kaitses Palpa aeglast reaktsiooni sellega, et tema võrgul on Soomes 3000 taara tagastuspunkti, kus on kokku 4000 tagastusautomaati. Pandipakendite käive on nii tohutu, et kõike ei suudeta kohe märgata.

Sipoo kaupmees tuli oma tegu selgitama kohtu ette, kui prokurör nõudis tema karistamist ulatusliku kelmuse eest. Prokuröri hinnangul oli Palpa aastatel 2015–2018 kaupmehele joogipakendite pandi eest alusetult tasunud mitte vähem kui 193 000 eurot.

Sipoo kaupmees eitas kuritegu ja süüdistas Palpat vigades. Kaupmehe sõnul oli Palpa oma raamatupidamises vigu teinud ka varem ning ta oli ette kujutanud, et 3,5 aasta raamatupidamises on tegemist varasemate vigade parandamisega.

Samuti eitas kaupmees, et oleks kuritegelikul teel saadud tulu maksimeerimiseks ikka ja jälle samu pandipakendeid masinasse söötnud.

Tõendusmaterjalina esitas Palpa tagastusautomaatide aruanded ja nendest koostatud statistika. Statistika järgi ei olnud Soomes üheski sarnase suurusega kaupluses tagastatud nii palju joogitaarat kui Sipoo jaemüügiettevõttes.

Näiteks 2018. aastal tagastati automaatide andmete põhjal Sipoo poodi 360 000 joogipakendit, statistikas teisele kohale jäänud Pertteli Salele aga 180 000 ning kolmandana Helsingi Liisankatu Alepasse 170 000.

Lisaks toetasid järsult kasvanud kallimate pandipakendite kogused ja hilisõhtused tagastused prokuröri seisukohta, et kaupmees pettis samade joogipakendite eest mitmekordselt tagatisraha tagasi.

Ida-Uusimaa kohus pidas Sipoo kaupmehe käitumist üsna hoolimatuks. Kohus leidis, et 37-aastane kaupmees on süüdi jämedas kelmuses.

Kohtu hinnangul tasus Palpa kaupmehele 3,5 aasta jooksul alusetult pandi eest 194 000 eurot. Sipoo kaupmehe tegevus tekitas Palpale kokkuvõttes ligikaudu 160 000 euro suuruse kahju.

Kohus karistas meest ühe aasta ja 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Karistuse karmistamiseks määras kohus veel 90 tundi üldkasulikku tööd.

Lisaks määras kohus mehele kolmeaastase ettevõtluskeelu, kuigi ta enam ettevõtjana ei tööta. Kohus mõistis endiselt kaupmehelt riigi kasuks välja kuritegelikul teel saadud tulu ligikaudu 35 000 eurot ning Palpale väljapetetud ligikaudu 160 000 eurot koos intressidega.
Süüdimõistetu kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, kuid võttis hiljem kaebuse tagasi, mistõttu varasem otsus jäi jõusse.

Avafoto: Unsplash

 

ELi uus direktiiv võib lõhkuda Soome pakendiringluse süsteemi

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — EL-i komisjoni kavandatav uus pakendidirektiiv tähendaks rakendumisel Soome joogitööstusele ja kaubandussektorile olulisi lisakulusid. Uue direktiivi eesmärk on vähendada pakendijäätmete hulka, kuid Soome joogitööstuses suhtutakse direktiivi skeptiliselt, vahendab Iltalehti.

Loodame, et praegust süsteemi ei lammutata, sest pakendid ringlevad praegu väga hästi. Tarbijad on tagastamisel väga usinad ning enam kui 90 protsenti kõikidest pakendivormidest tagastatakse, ütleb joogitootjate liidu kommunikatsioonijuht Outi Heikkinen.

Praeguses süsteemis tagastatavad pudelid enamasti purustatakse, misjärel valmistatakse taaskasutatud materjalist uued pudelid.

Direktiivi järgi peaks 2030. aastaks olema korduvkasutatavad kümme protsenti pakenditest. Direktiiv kehtib muu hulgas ka ühekordsetele toidupakenditele.

Eesmärk on vähendada tekkivate pakendijäätmete hulka, mis on hea ja väärt eesmärk. Vahendid on ainult osaliselt valed, kommenteerib Kaubanduse liidu ekspert Marja Ola.

See tähendaks nii joogitootjatele kui ka kaubandusele sadade miljonite eurode suuruseid lisainvesteeringuid ja kümneid miljoneid eurosid lisakulusid, hindab Heikkinen.

Heikkineni sõnul oleks kahe paralleelse tagastussüsteemi ülalpidamine väga keeruline ning näiteks alumiiniumpurkide taaskasutamine oleks keeruline.

Pole selge, kas see on keskkonna seisukohast parem variant või mitte. Logistikakulud ja heitkogused vähemalt suureneksid, märgib ta.

Kaubanduse liidu hinnangul on kavandatavas direktiivis palju arenguruumi.

Euroopa Komisjoni eelnõu taustauuringud on puudulikud ja neid tuleks koostada palju hoolikamalt. Pakendite ja pakendatud toodete keskkonnamõju tuleks vaadelda tervikuna, ütleb Ola.

Kasutatud pudeleid pestakse ja taaskasutatakse põhiliselt Kesk-Euroopas, kus transpordi vahemaad on tavaliselt palju lühemad kui Soomes.

Direktiivi suhtes on kriitiline ka väikepruulikodade liidu esimees Jyri Ojaluoma.
Seda jäätmedirektiivi nõuavad joogitehaste suhtes eriti inimesed, kes ei tunne seda tööstust. Kõik saavad aru, et tühje pudeleid pole mõtet mööda Soomet ringi vedada.

Eriti väikeste joogitehaste jaoks oleks EL-i direktiiv väljakutse kulude tõttu. Ojaluoma ise direktiivi rakendamisse ei usu.

Joogitehastes pudelite pesemine nõuaks palju energiat ja pesuvahendeid. Väikesed joogitootjad peaksid ostma pudelipesureid vms, jätkab Ojaluoma.

Ojaluoma hinnangul on täna kasutusel olev pudelite taaskasutussüsteem piisavalt hea. Joogitööstuses läheb üle 90 protsendi pakkematerjalidest ehk alumiiniumist, klaas- ja plastpudelitest taaskasutusse.

Meie pandisüsteem on üle kõige, aga näiteks taaskasutusse minevat alumiiniumi tõlgendatakse jäätmena. Seda tuleks lihtsalt muuta, et see oleks taaskasutus, näeb Ojaluoma.

Ka Marja Ola sõnul pole senises mudelis muudatusi vaja.
Kodanikud on õppinud tagastama joogipudeleid toidupoodidega ühendatud kogumispunktides. Joogipakendite suurepärased ringlussevõtu määrad näitavad selgelt, et praegune mudel on kodanike jaoks funktsionaalne.

Tarbija seisukohast puudutab määrus eelkõige seda, kuidas see jookide hindu mõjutab.
Seda on väga raske öelda ja hinna otsustavad lõpuks kauplused. Kulud oleksid aga märkimisväärsed, hindab Heikkinen joogitootjate liidust.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Kavandatavad kärped puudutavad enim madalapalgalisi töötuskindlustuse saajaid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusameti Kela endine juhtivteadur Pertti Honkanen ei mäleta valitsust, kes oleks nii karmi käega töötuskindlustust kärpinud nagu Petteri Orpo valitsus. Paavo Lipponeni 90ndate valitsuse ajal olid kärped samas suunas, kuid ka need ei olnud nii tugevalt suunatud töötutele, ütleb Honkanen.

Honkanen töötas enne pensionile jäämist pikka aega Kelas teadurina. Nüüd aga koostas ta Soome Sotsiaal- ja Terviseliidule (Soste) illustreeriva näidisarvutuse, kuidas sotsiaalkindlustuse kärped eurodes erinevaid madala sissetulekuga leibkondi mõjutavad, vahendab Ilta-Sanomat.

Valitsuse muudatused sotsiaalkindlustuses vähendavad kõige drastilisemalt sissetulekupõhisest töötuskindlustusest elavate leibkondade sissetulekuid.

Mõjud on arvutatud nii lastega peredele kui ka üksikutele, kes elavad kas Helsingis või Jyväskyläs.

Honkanen räägib Ilta-Sanomatele, et valis need linnad, kuna Helsingis on elamiskulud veidi kõrgemad kui Jyväskyläs, mis esindab keskmise suurusega linna.

Arvestuses on muuhulgas arvestatud sissetulekupõhise töötuskindlustuse 20-protsendilise vähenemisega pärast kaheksanädalast töötust, aga ka eluasemetoetuse kärpeid.

Muuhulgas on arvesse võetud ka valitsuse kavandatud indeksi külmutamist, lastetoetuste tõstmist ning tulude languse mõjusid maksustamisele.

Seevastu ei ole arvestatud töötasu maksustamise alandamist ega ka võimalikke kokkulepitud sissetulekupõhise töötutoetuse kärpeid.

Honkaneni sõnul on endiselt ebaselge, kuidas kavatseb valitsus osalise tööajaga töötutele sissetulekupõhise töötuskindlustuse astmelisust rakendada.

Arvutused näitavad, et kui toimetulekutoetustest elavad välja arvata, väheneb lastega perede ja üksi elavate sissetulek oluliselt, kuigi kõiki kärpeid pole veel arvesse võetud.
Väheneb nende üksi elavate töötute sissetulek, kes elavad sissetulekupõhisest töötuskindlustusest.

Nendel töötutel väheneb sissetulek Helsingis ligikaudu 138,3 euro võrra ja Jyväskyläs ligikaudu 161,7 euro võrra kuus.

Aluseks on võetud eeldus, et töötu teenis töötades 2500 eurot kuus.

Sissetulekupõhise töötuskindlustuse kärped toimetulekutoetusest elava töötu sissetulekuid ei mõjuta.
Eluasemetoetuse kärped vähendavad ka selle rühma sissetulekuid.

Küll aga kompenseerivad toimetulekutoetuse tõusud eluasemetoetuse alanemist ulatuses, kus töötute sissetulek tõuseb Helsingis ja Jyväskyläs ligikaudu 33,3 euro võrra.

Kärped tabavad enim sissetulekupõhist töötuskindlustust saavaid lastega peresid, kus üks vanematest töötab osalise tööajaga. Selles grupis väheneb pere sissetulek Helsingis ligikaudu 361,9 euro ja Jyväskyläs ligikaudu 291,2 euro võrra kuus.

Suurim mõju perede sissetulekute langusele on sissetulekust sõltuva töötuskindlustuse 20-protsendiline kärpimine pärast kahekuulist töötusperioodi.

Selle rühma sissetulekuid kärbib ka töötasupõhise töötuskindlustuse garantiiosade ja lastega seotud juurdemaksete eemaldamine.

Toimetulekutoetust saavatel lastega peredel, kus üks vanematest töötab osalise tööajaga, tõuseb sissetulek Helsingis ligikaudu 78 euro võrra ja Jyväskyläs ligikaudu 32 euro võrra kuus.

Ka selles rühmas kärbib pere sissetulekuid laste juurdemaksete ja töötuskindlustuse garantiiosade äravõtmine.

Kärped panevad toimetulekutoetust saavad lastega pered sõltuma sellest toetusest, mis kompenseerib kärpeid, sest valitsus ei kavanda toimetulekutoetuste kärpeid.

Üksi elav madala sissetulekuga inimene, kes saab tööl 1500 eurot kuus, saab arvutuse järgi järgmisel aastal pärast valitsuse kärpeid Helsingis 168,6 ja Jyväskyläs 141,8 eurot vähem kätte.

Madala sissetulekuga inimeste sissetulekuid vähendavad eluasemetoetuste kärped.
Sissetulekute langused pole aga nii suured, et toimetulekutoetus oleks 1500 eurot teenivale madalapalgalisele kättesaadav.

Honkaneni arvutuste kohaselt suurendavad töötuskindlustuse ja eluasemetoetuse kärped toimetulekutoetuse saajate arvu ligikaudu 47 000 inimese võrra.

Arvutuse järgi kasvab Soomes madala sissetulekuga inimeste arv umbes 40 000 inimese võrra. Peaaegu 12 700 neist inimestest on lapsed.

Madala sissetulekuga inimeste hulka kuuluvad isikud, kelle sissetulek on alla 60 protsendi arvestuslikust mediaansissetulekust.

Arvestus on lihtsustatud hinnang, milles on varasema statistika järgi eeldatud, et esimene 20 protsendiline töötuskindlustuse vähendamine kahe kuu pärast kehtib 70 protsendile palgasaajatest.

Arvutamisel ei võetud arvesse järgmist 5-protsendilist vähendamist 34 nädala pärast.

 

Venemaal Soome piiri ääres kasvab Ukraina rindelt naasnud endiste vangide kuritegevus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Endiste kurjategijate rindelt koju naasmine ilma tugisüsteemita on osutunud Venemaal üheks sõja üllatavaks tagajärjeks. Vanglast Ukraina sõtta värvatute naasmine Venemaale on toonud Ukraina sündmused lähedale ka venelaste igapäevaelule. Nähtus on tingitud Venemaa poliitilisest otsusest värvata vange, et vältida mobilisatsiooni, vahendab Iltalehti.

Karjalas koos kaasosalisega kuus inimest mõrvanud Igor Sofonovi õde kommenteeris Sky Newsile, et sõduritele tuleks riiklikul tasandil pakkuda psühholoogilist tuge. Aleksandra Sofonova aga ei usu, et sellist asja korraldatakse.

Ta kandis oma teenistuse ära, ta sai haavata. Ta on mees ja nad on selliste asjade üle uhked. Ja siis ta tuli tagasi, sai teada, et ta pole vajalik, ei saanud passi ja pandi tapeeti liimima. Võib-olla käis seetõttu peas klõps ära, arvab naine.

Kui Sky Newsi reporter küsib temalt, mida ta sõjast arvab, teatab ta, et paljud tema sõbrad on tagasi tulnud tsinkkirstudes.

Aga nad surevad asjata. Mille nimel me võitleme, et võita? küsib naine.

Sofonov kandis karistust mõrvakatse, röövimise ja varguse eest, kui ta värvati rindele. Peterburi vanglas kohtus mees oma kaaslase Maksim Botškarjoviga, kes oli tuntud kohaliku korrarikkujana Äänisjärve kaldal Derevjannojes. Botškarjov mõisteti süüdi varguste, autovarguste, vägistamise ja muude seksuaalkuritegude eest.

Purjus mehed tungisid augustis külas majadesse ja tapsid teiste seas Derevjannojes elava Irina Žamoidina venna ja 71-aastase isa. Venna 9- ja 12-aastased lapsed pääsesid läbi akna põgenema.

Kurjategijad panid maja põlema ja liikusid tänaval järgmisse majja, kus mõrvasid kõik elanikud, kolm meest ja ühe naise. Ka nende kodud süütasid mehed pärast veretööd põlema.

See tuleb kuidagi peatada, ütleb Žamoidina Sky Newsile.

Ta ütleb, et kardab kogu riigi pärast, sest kurjategijatel on vabadus teisi tappa. Žamoidina sõnul tuleb olukorrale leida lahendus.

Sõdureid värvati otse vanglast eelkõige Wagneri vägedesse. Vangidele lubati kuritegude eest amnestia, kui nad võitlevad teatud aja Ukrainas Venemaa ridades. Nüüd on paljud kurjategijad naasnud oma kodukohta ja levitavad oma vägivaldse käitumisega hirmu.

Olite kurjategija, nüüd olete sõjakangelane, olevat Wagneri juht Jevgeni Prigožin öelnud võitlejatele, kes läksid koju, kui nende teenistusperiood jaanuaris lõppes.

Paljud Wagneri ridades teeninud vangid langesid rindel, kuna nad osalesid tavaliselt kõige ohtlikumatel missioonidel. BBC andmetel naasis umbes 49 000 värvatud vangist Venemaale alla 20 000. Wagneri juht ise teatas juunis, et 32 ​​000 sõdurit on koju tagasi pöördunud ja nende karistusregistrid on puhtaks tehtud.

Lisaks Soome piiri lähistel toimunud massimõrvale on endised vangid külvanud terrorit ka mujal Venemaal. Suurem osa vägivallategudest on toimunud siis, kui vägivallatseja oli joobes.

Venemaa lõunaosas Krasnodari linnas kahtlustatakse ühte endist sõdurit kahes mõrvas. Mõrvatud olid teel töölt koju. Süüdistatav oli saanud 2016. aastal 18-aastase vanglakaristuse väga sarnast tüüpi mõrva eest, edastab BBC.

Moskvast ida pool Novõi Buretsis mõrvas Wagneri endine sõdur eaka naise. Kohalikud olid korduvalt ametivõimudega ühendust võtnud, väljendades muret mehe käitumise pärast.
Siberi linn Kemerovo on mures 2020. aastal süüdi mõistetud Vladislav Kanjuse võimaliku tagasituleku pärast. 17 aastaks vangi mõistetud Kanjus mõrvas julmalt oma abikaasa, 23-aastase Vera Pehteleva. Nüüd on ta sotsiaalmeedias olevate piltide põhjal vanglast vabanenud ja treenitud Ukrainas võitlema. Pehtelevani lähedasi kohutab mõte, et mees võib ühel päeval koju naasta veelgi ohtlikumana.

Avafoto: Unsplash

 

1...666768...599Page 67 of 599