Pühapäev, juuli 6, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Helsingis on koht, kus on tehtud eriti palju parkimistrahve – põhjust ei teata

NordenBladet — Helsingis on koht, kus ainuüksi käesoleval, 2023. aastal on tehtud juba 122 parkimistrahvi. Võimude jaoks on nähtus müstika, sest keegi ei oska seletada, miks seal on nii palju parkimisvigu. See on Sörnäisten rantatie ääres asuv ülekäigurada. Täpsemalt läheb ülekäigurada üle Lintulahdenkuja ja edasi Kaikukatu kergliiklussilla rambi juurde, vahendab Helsingin Sanomat.

Lintulahdenkujal, lähemal kui 5 meetri kaugusel kõnealusest ülekäigurajast, pargivad autod pidevalt reeglite vastaselt.

„Olen selles ametis olnud 10 aastat. Teist niisugust juhtumit pole olnud,” ütleb parkimiskontrolör Patrick Wikblad.

„Keegi ei oska öelda, miks siin nii tihti valesti pargitakse. Tavaliselt parkimisvead vähenevad, kui korraks trahve rohkem teha, aga nüüd pole seda juhtunud,” lisab ta.
Wikbladi sõnul on parkimisvigade arv kasvanud eriti just viimasel kahel kuul. Halvimal juhul olen pidanud sama päeva jooksul parkimistrahvi tegema kolmele erinevale autole, räägib ta.

Helsingi politsei ülemkomissar Dennis Paterstein jagas teisipäeval sotsiaalmeedias videot, kus valesti pargitud autot pukseeriti ülekäigurajalt minema.

Kohapeal oli parkimistrahve kogunenud toona 117. Vaid kaks päeva hiljem oli see number on juba 122.

Kuigi selles konkreetses kohas parkimisvigade ilmnemisel kindlat põhjust pole, on võimalikke seletusi mitu.

Lintulahdenkuja teeäärsed parklad ülekäiguraja ümbruses ja ka selle kõrval olev parkla on haruldased ööpäevaringselt tasuta parklad.

Wikblad kahtlustab, et kõige sagedamini pargivad seal inimesed, kes piirkonnas ei ela, kuna elurajoonides parkimise rikkumisi vähendavad sageli trahvid.

„Läheduses asuv magistraadiamet võib siinkohal näiteks parkimiskohad ära võtta,” mõtiskleb ta.

Kuna tasuta parkimise aeg on pikk, võib juhtuda ka see, et inimesed võtavad rohkem riske, sest arvavad, et kontrolöre ei käi nii palju.

„Kontrolöride kontor asub lähedal, nii et meist minnakse sageli mööda,” ütleb ta.

Wikbladi sõnul on probleemist kirjutatud sotsiaalmeedias, kuid seni edutult.
„Minu arvates on see Helsingi halvim parkimiskoht ja probleem tundub jätkuvat,” märgib Wikblad.

 

Prognoos: Soomes tuleb maha lausa 40 cm lund

NordenBladet — Käesoleva nädala ilma võiks nimetada Soomes muutlikuks. Nädala jooksul sajab Soomes maha kümneid sentimeetreid lund, puhub tormituul ja on oodata üle 20 kraadi sooja. Ilmateenistus Foreca räägib oma artiklis nädala ilmast.

Kesknädalal sajab palju, eriti Lapimaal. Teisipäeva ja kolmapäeva jooksul võib Lõuna- ja Kesk-Lapimaal sadada kokku kuni 50 millimeetrit vihma, osa sellest võib olla lumi. Mõnede prognooside kohaselt võib lund sadada kokku kuni 40 sentimeetrit.

Teisipäeval ja kolmapäeval sajab vihma ka riigi lõuna- ja keskosas, ehkki vähem kui põhja pool. Ööl vastu kolmapäeva võib tuul merel ulatuda isegi torminäitudeni.

Lapimaal algab ja lõpeb sadu vihmana, nii et lumi ei püsi kaua maas. Viimasedki killud sulavad nädala lõpuks, kui lõuna poolt tuleb üle riigi sooja õhku.

Reedel võib isegi peaaegu Oulu kõrgusel olla sooja üle 20 kraadi. Soe õhk jõuab ka Lapimaale, kuigi seal jäävad tipunäidud madalamaks kui lõuna pool.

Foreca valvemeteoroloogi Anna Latvala sõnul on muutliku ilma põhjuseks asjaolu, et Soome asub praegu külma arktilise piirkonna ja sooja Kesk-Euroopa piiril.

Kõik asjad on seotud selle olukorraga. Temperatuuride vahe on suur, kui vaadata laiemat ümbrust, märgib Latvala.

Lapimaa põhjaosa jääb külma ossa ja võib sadada lund. Lõunas on sooja üle 20 kraadi.
Latvala selgitab, et lõunas valitsev soojus jõuab Soome kohale pärast kolmapäevast vihmasadu põhjustava madalrõhkkonna taandumist. Reedel võib lisaks soojakraadidele puhuda ka tugev tuul.

Kuigi reedene temperatuur tuleb normist kõrgem, pole aastaaega arvestades väga muutlikus ilmas iseenesest midagi üllatavat.

Soome on piirimail. Lapimaa saab nüüd jahedama doosi, märgib Latvala.

Reedest soojust tuleks aga nautida, sest nädalavahetusel läheb jälle jahedamaks. Valvemeteoroloogi sõnul viib Soome kohale saabuv sajuvöönd endaga kaasa kõrgemad temperatuurid, kuid järgmisel nädalal siiski eriti külm ei ole.

Nädala jooksul üsna palju normaalset ilma, nendib Latvala.

 

Soomes kadus jalutuskäigu ajal kaks lasteaia last

NordenBladet — Esmaspäeval, 18. septembril jäid Tuusulas lasteaia jalutuskäigu ajal kadunuks kaks eelkooliealist last. Maininki lastepäevakodu töötajad märkasid laste kadumist, kui jalutuskäigult oldi tagasiteel lasteaeda ja lapsi asuti kohe otsima. Ühe kadunukese leidis otsingute käigus politsei. Teise lapse leidis otsingutel osalenud pereliige, vahendab Ilta-Sanomat.

Tuusula alushariduse juht Hannamari Vänni kahetseb juhtunut. Täname politseid ja perekondi kiire reageerimise eest. Kõik Tuusula lastepäevakodud koostavad juhised erinevateks olukordadeks. Lastepäevakodudes on kasutusjuhend näiteks laste kadumise puhuks. Olukord on haruldane ja vaatame üle kõik üksuste ohutusega seotud tegevused, märgib Vänni.

Lasteaed teatab, et on kadunud laste peredega asja läbi arutanud.

 

 

Soome: Politsei valvab liiklust tõhustatult terve nädala – nii võid lubadest ilma jääda

NordenBladet — Soome politsei tõhustab selle nädala jooksul liikluses turvavööde, kaitsekiivrite ja laste turvavahendite ning mobiiltelefonide kasutamise jälgimist. Turvavööde kasutamine on Soomes üsna kõrge, kuid mitte täiuslik. Umbes 97 protsenti juhtidest kinnitab turvavöö ja veidi vähem kaassõitjatest, ütleb MTV hommikusaadet külastanud Soome politseiameti politseiinspektor Heikki Ihalainen.

Turvavöö kinnitamata jätmine ei too kaasa mitte ainult 70-eurost trahvi, vaid see tuleb ka õnnetuste uurimisel välja sünge näitajana.

Surmaga lõppenud õnnetusi uuriva Liiklusõnnetuste Instituudi hinnangul oleks 2021. aastal turvavöö kasutamine päästnud üle 30 inimese, ütleb Ihalainen.

Autos peab turvavöö olema kinnitatud igal istmel, kuhu turvavöö on paigaldatud. 2022. aastal määras politsei turvavöö mittekasutamise eest juhtidele 3700 ja kaassõitjatele 700 trahvi.

Jah, neid on piisavalt, kuigi neid muidugi ei tohiks olla, ĂĽtleb Ihalainen.

Tõhustatud valvamise nädalal sekkub politsei ka roolis olevate autojuhtide mobiiltelefonide kasutamisse. Ihalainen tuletab meelde, et mobiiltelefoni sage kasutamine toob lisaks trahvidele kaasa ka juhiloa kaotamise. Juhtimiskeeld järgneb kolmele rikkumisele aasta jooksul või neljale rikkumisele kahe aasta jooksul.

Hea on meeles pidada, et rohkemate vigade tulemuseks on juhiloa kaotus. Tundub, et inimesed ei mäleta alati, et on tegusid, mis mõjutavad juhtimisõigust, ütleb Ihalainen.

Vastavalt kehtivale liiklusseadusele saab oma telefoni kasutada foori taga peatudes, kuid selle kasutamise peab lõpetama kohe, kui hakatakse liikuma.

Parem on täielikult leppida mõttega, et autoga sõites ei näe kuskil mobiiltelefoni. Sõidu ajal siis ahvatlusi ei teki, ütleb Ihalainen.

Avafoto: Soome (NordenBladet)

 

 

Euroopas puhkes uus migrandikriis – migrantide arv kerkis 2015. aasta tasemele

NordenBladet — Itaalia parempoolne peaminister on väitnud, et Euroopa tulevik on kaalul, kui EL ei suuda peatada kontrollimatu rände tõusu üle Vahemere. Parempoolse partei Itaalia vennad liider Giorgia Meloni tegi deklaratsiooni koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Itaalias Lampedusa saarel, kus tuhanded ebaseaduslikud migrandid on oma teekonnal Euroopasse maabunud, vahendab Daily Mail.

„Siin on kaalul tulevik, mida Euroopa endale soovib,” kuulutas 46-aastane Meloni saarel toimunud pressikonverentsil.

„Euroopa tulevik sõltub suutlikkusest tulla toime meie aja epohhiloovate väljakutsetega ja illegaalse immigratsiooni väljakutse on kindlasti üks neist,” ütles Meloni.

Ta ütles, et Itaalia ei saa võtta kogu vastutust ebaseadusliku rände vastu võitlemise eest: „Me kõik paneme sellega oma tuleviku mängu. Vähemalt vajame ELi mereväe missiooni smugeldajate vastu.”

„Kui me kõik koos tõsiselt ei tegutse ebaseaduslike piiriületuste vastu, võib nende arv ületada mitte ainult piiririikide, vaid ka kõigi teiste võimed,” hoiatas ta.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisis kõrvuti Itaalia esimese naispeaministriga ja avalikustas oma kümnepunktilise immigratsiooni toetuskava umbes 7000 elanikuga saare toetamiseks, öeldes neile: „Võite loota Euroopa Liidule.”
EL on lubanud viia saarel praegu elavad umbes 8500 migranti bloki teistesse piirkondadesse.

Samuti tugevdatakse piirivalvet, varustades ELi piiriagentuuri Frontexi rohkemate seadmetega.

Von der Leyen lubas ka suurendada migrantide juurdepääsu seaduslikele kanalitele, öeldes pressikonverentsil: „Mida paremini tuleme toime seadusliku rändega, seda rangemad saame olla ebaseadusliku rände suhtes.” Ta lisas: „Ebaseaduslik ränne on Euroopa väljakutse ja vajab Euroopa vastust. Meie otsustame, kes ja mis asjaoludel EL-i tuleb, mitte smugeldajad ja inimkaubitsejad.”

Suur migrantide laine saabus vaid kolm kuud pärast seda, kui von der Leyen ja Meloni sõitsid Tuneesiasse, et teha koostööd võitluses ebaseadusliku rände vastu üle Vahemere.

Meloni soovib, et EL kiirendaks 785 miljoni euro väärtuses rändelepingu sõlmimist Tuneesiaga, mis aitaks riigil migrante nende päritoluriiki tagasi saata ja täiendada oma rannavalvet uue ja parema varustusega.

EL-i viimane lubadus tuli paar päeva pärast seda, kui Prantsusmaa tugevdas oma piirijulgeolekut ja Saksamaa peatas migrantide ümberpaigutamise vabatahtliku programmi, kurtes, et Itaalia ei järgi ELi tagasisaadetavate migrantide vastuvõtmise eeskirju.

Saksamaa valitsus taastas programmi hiljem pärast von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheli sekkumist.

Euroopa suhtumine migrantide suhtes on halvenenud, kuna Frontexi andmed näitasid, et EL-is on sel aastal Vahemere keskosa Itaaliasse suunduvate marsruutide ebaseaduslikud piiriületused kasvanud 96%.

Tänavu on Itaalia kaudu ELi saabunud ligi 128 000 migranti, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel, 2022. aastal.

Itaalia kannab praegu rändekriisi suurimat raskust. Pool kõigist Frontexi poolt fikseeritud ELi suunduvatest ebaseaduslikest piiriületustest toimusid Itaalias.
Sel kuul teatasid EL-i ametnikud, et eeldavad, et ainuĂĽksi sel aastal registreerib taotluse rohkem kui miljon varjupaigataotlejat.

Eelmise suure saabujate laine ajal 2015. aastal esitati ELis 1,2 miljonit asĂĽĂĽlitaotlust, mis viis kontinendi kriisi ja ĂĽha enam kodanikke hakkas pooldama parempoolseid migratsiooni-vastaseid parteisid.

Aasta 2015 rändekriisisis suri sadu migrante, kuna EL-i riigid ei suutnud toime tulla massilise inimeste sissevooluga – paljud surnukehad leiti külmununa külmutusautodest, ümber läinud paatide vrakkidest ja uhuti randadesse.

Septembrikuine šokeeriv pilt kaheaastase Süüria põgeniku Aylan Kurdi surnukehast, mis uhuti Türgi randa pärast ebaõnnestunud katset Kreekasse jõuda, juhtis tähelepanu ELi riikidele, mis ei suutnud migrantide surma ära hoida.

Ungari ehitas kaks nädalat pärast Aylani foto avaldamist tugeva piiritara oma naabrite Serbia ja Horvaatia vahele, eesmärgiga suurendada piiri turvalisust ja takistada ebaseaduslike migrantide sissepääsu.