NordenBladet — Apelsinimahla riiulid on praegu Soome poodides erakordselt tühjaks jäänud. Poeketid räägivad, millega tegu. Esmalt tühjendas ulatuslik tagasikutsumine toidupoodide makaroniriiulid, nüüd on aga mahlariiulid erakordselt tühjad. Paljudes Soome kauplustes annavad apelsinimahlade saadavuse probleemist teada erinevad sildid, vahendab MTV.
Miks on poodides vähe apelsinimahla?
S-grupi müügijuhi Juhani Haara sõnul on tegemist ülemaailmse apelsinimahla tooraine kättesaadavuse probleemiga, mis puudutab kõiki operaatoreid.
Apelsinimahlas kasutatavate apelsinide saak on olnud nii USA-s kui ka Lõuna-Ameerikas kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt nõrk muuhulgas ilmastikunähtuste ja taimehaiguste tõttu. Kahjuks on seda viimasel ajal näha ka apelsinimahlade saadavuses poelettidel, räägib Haara MTV uudistele.
K-grupi hinnangul on esinenud mõningaid saadavusprobleeme, peamiselt kõige soodsamate apelsinimahlatoodete osas. Väljakutsed on puudutanud erinevate tarnijate erinevaid tooteid veidi erinevatel aegadel.
Üksikute toodete puhul võib esineda ajutisi katkestusi, kuid apelsinimahla on alati saada olnud, teatab kett.
Nii S- kui K-grupi hinnangul valitseb ülemaailmne defitsiit eelkõige väikestest apelsinidest, mida kasutatakse näiteks kaupluste mahlapressides. Kauplustel on olnud aeg-ajalt väljakutseid mahlaapelsinide poodi saamisel, kuid hetkel tundub saadavus päris hea nii mahlamasinate tooraine kui ka söögiapelsinide osas.
Hispaanias algab saagikoristuse hooaeg oktoobri lõpus ja selle ajani tarnime apelsine Lõuna-Aafrikast. Võimalikud hilinemised konteinerliikluses võivad loomulikult tekitada hetkelisi katkestusi, kuigi põhimõtteliselt tuleb kaupa piisavalt, kommenteeris K-grupp.
Apelsinimahlade tooraine saadavusprobleeme on Lidlis esinenud samuti hetkelise tootepuudusena. Lidli andmetel pole värskete apelsinide osas probleemi.
Kuivõrd tegemist on hooajaliste toodetega, siis minnakse praegu edasi nädal korraga.
Millal on oodata olukorra paremaks muutumist?
Kättesaadavust on negatiivselt mõjutanud põud, apelsinipuude taimehaigused ja orkaanid. Probleemid said alguse suve alguses ja aasta lõpuks on need hinnanguliselt läbi, märgib K-grupp.
NordenBladet — Venemaa teatas ametlikult, et lahkub Barentsi Euro-Arktika Nõukogust. Venemaa välisministeerium süüdistab esmaspäeval avaldatud pressiteates tekkinud olukorras teisi nõukogu liikmesriike, edastab Barents Observer.
Venemaa konkreetsed süüdistused on suunatud praegu Euro-Arktika Nõukogu eesistujariigile Soomele. Tavaolukorras läheks eesistujariigi staatus järgmisena Venemaale, kuid Ukraina sõja tõttu on Soome ja teised liikmesriigid Venemaa tegevuse nõukogus juba 2022. aasta märtsist peatanud.
Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) asutati 1993. aastal. Nõukogu liikmed on Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Taani, Island ja EL.
Barentsi koostööpiirkonda on kuulunud Norra, Rootsi ja Soome põhjapiirkonnad ning Venemaalt Murmanski oblast, Karjala Vabariik, Arhangelski oblast, Neenetsi autonoomne ringkond, Novaja Zemlja ja Komi Vabariik.
Kremlit toetav väljaanne Vzgljad teatas, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogust lõplikult lahkudes „likvideerib Venemaa lääne spioonikoloonia Arktikas”.
Ajalehe teatel loodi nõukogu algselt Venemaa ja lääneriikide suhete leevendamiseks, kuid aja jooksul on sellest saanud „lääne spionaaži kolle” ja Venemaa vastu suunatud „õõnestustegevuse” keskus.
Venemaa välisministeerium ei võta oma avalduses seisukohta, miks Venemaa tegevus Barentsi Euro-Arktika Nõukogus peatati märtsis 2022. Teistele nõukogu liikmetele heidetakse ette vaid seda, et Venemaa tegevus nõukogus oli nende süül praktiliselt halvatud. Ehk siis Ukraina sõda ja Venemaa agressiivne rünnak jäävad Venemaa välisministeeriumi avaldusest täielikult välja.
Vastutus koostöö katkemise eest Barentsi piirkonnas lasub täielikult meie „partneritel”, teatab Venemaa välisministeerium.
Soome on praegu Barentsi Euro-Arktika Nõukogu eesistuja. Kui teiste liikmesriikide suhtumine Venemaasse jääks muutumatuks, peaks Soome tavatsükli kohaselt eesistumise Venemaale üle andma 2023. aasta oktoobris.
Soome ei ole eesistujana kinnitanud valmisolekut 2023. aasta oktoobris eesistumist üle anda Venemaale, mis on vastuolus roteeruva eesistumise põhimõtetega ja takistab normaalset ettevalmistust, taunib Venemaa välisministeerium oma avalduses.
Väljaande Vzgljad hinnangul on Venemaa formaalne taganemise põhjus teisisõnu „sabotaaž Soome poolt”. Väljaande väitel on kõik noodid, mille järgi oleks pidanud oktoobris eesistumine Venemaale üle minema, Venemaa välisministeeriumist õigeaegselt Helsingisse saadetud.
Pole päris selge, kas soomlased on diplomaatilist protokolli üldse eiranud või on nad telgitagustes teatanud, et nende jaoks on Ukraina suhtes tunnetav „solidaarsus” olulisem kui koostöö Arktika piirkonnas ja piiriregioonis, kirjutab Vzgljad.
Väljaande Vzgljad andmeil on lääneriigid varem kasutanud Barentsi Euro-Arktika Nõukogu Venemaa järele luuramiseks ja Venemaa ühiskonnategelaste enda poole värbamiseks. Ajalehe andmeil on näiteks Venemaa haritlasi ja ajakirjanikke kutsutud üritustele, kus neid on meelitatud Lääne poolele minema. Väljaande andmetel on püütud värvata ka põliselanikkonda Lääne huvide järgi tegutsema.
Rahastatud on ka raamatuid, mis räägivad aastatel 1930-1940 nõukogude režiimi poolt toime pandud genotsiidist norrakate, soomlaste ja rootslaste vastu, kirjutab Vzgljad.
Vladimir Putini ajal on Venemaa aastaid püüdnud takistada Jossif Stalini aegse vägivalla uurimist.
Üks hiljutine Soome ja Norraga seotud arktiline näide sellest on Koola soomlanna Agnessa Haikara raamatu konfiskeerimine Murmanskis 2020. Oma raamatu jaoks on Haikara uurinud Stalini tagakiusamiste ajal Murmanski ja Koola piirkonnas elanud soomlaste ja norralaste saatusi. Raamat ilmus lõpuks eelmisel suvel Soomes pealkirja all Kes koputab teie uksele? Koolasoomlaste saatus Stalini tagakiusamistes (Minerva).
Barentsi parlamentaarne konverents koguneb järgmisel nädalal Rovaniemis, seisab Soome parlamendi pressiteates. Grupp Põhjamaade parlamendiliikmeid ning põlisrahvaste ja piirkondlike koostööorganisatsioonide esindajaid koguneb Rovaniemis, kui Soome parlament võõrustab 25.-27. septembril Barentsi piirkonna parlamentaarset konverents.
Konverentsil räägitakse muuhulgas rohepöördest, Barentsi koostöö tulevikust ning sellest, kuidas näevad noored oma tulevikku Soome, Rootsi ja Norra põhjapiirkondades.
Konverentsi avab Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho. Rovaniemis venelastest osalejaid ei ole. Soome, Rootsi, Norra, Island ja Taani külmutasid valitsustevahelise Barentsi koostöö Venemaaga märtsis 2022 pärast Venemaa tungimist Ukrainasse.
NordenBladet — Kõik sai alguse väikese tüdruku kopsupõletikust novembris 2017. Veidi enam kui kuu aega hiljem saatis tüdruku ema kindlustusseltsile 95,50 euro suuruse kahjunõude. Lepingu järgi hüvitab Pohjola tüdruku õnnetusjuhtumi- ja ravikulud ilma omaosaluseta. Ema märkis oma hüvitistaotluses, et neiu oli käinud Mehiläinenis asuvas arstikabinetis. Peagi laekus ema kontole ligi sada eurot, vahendab Ilta-Sanomat.
Tegelikkuses polnud Mehiläineni arst tüdrukul kopsupõletikku diagnoosinud. Kogu arstivisiit oli välja mõeldud ja samas muidugi arstiarve ka.
Kolm päeva pärast Pohjola makstud esimest makset oli laps taas haige. Seekord diagnoosis Mehiläineni arst tüdrukul ägeda kõrvapõletiku.
Või vähemalt nii uskus Pohjola kindlustus, sest nii väitis ema kahjuavalduses.
Arve oli nüüd täpselt 95 eurot. Raha jõudis ema kontole vaid paar päeva enne jõule.
Augustis 2018 laekus Pohjolale järgmine alusetu kahju hüvitamise nõue. Seekord oli kuriteo vahendiks vanem laps. Ema teatas Pohjolale, et laps põeb rosaatseat. Mehiläineni arve oli ema väitel 135,50 eurot.
Ema hakkas meeletu tempoga Pohjolale hüvitisetaotlusi saatma.
Kui 2018. aasta lõpus tasus Pohjola ema kontole umbes 1600 eurot, siis järgmisel aastal kasvas kogusumma juba enam kui 4400 euroni.
Aastal 2020 teenis naine laste väljamõeldud haigustega üle 5600 euro. 2021. aastal maksis Pohjola emale olematute raviarvete eest umbes 7850 eurot.
Kahele lapsele välja mõeldud haiguste spekter oli lai. Ema teatas oma kahe lapse puhul umbes 40 korda arsti juures käimise põhjusena külmetushaigusest. Peaaegu sama palju oli ägedaid kõrvapõletikke.
Kopsupõletiku ja kõhuhäda tõttu taotles ema hüvitist seitsme arstivisiidi eest. Teised kindlustusseltsile teatatud laste haigused olid silmapõletik, bronhiit, enterokokk, rosaatsea ja ekseem.
Lisatud olid ka putukate ja herilaste nõelamisest ja hammustustest põhjustatud allergilised reaktsioonid. Eraldi sissekande said ka allergiline nohu ja gripp.
Pohjolas pöörati 2022. aasta kevadel lõpuks tähelepanu ema korduvatele hüvitisnõuetele. Pohjola ei maksnud ema taotletud 290-eurost hüvitist 22. mail noorema tüdruku tuulerõugetest põhjustatud arstivisiidi eest.
Summa oli suurim, mida ema oli taotlenud. Varasem rekord jäi 280 euro kanti.
Möödunud, 2022. aasta suvel taotles ema kokku 390 eurot hüvitist kahe arstivisiidi eest, mis olid seotud tütre putuka nõelamisest põhjustatud allergiaga. See oli ainuke kord, mil Pohjola hüvitise menetlemise enne väljamaksmist peatas.
Mehiläineniga ühendust võttes selgus, et arstivisiidid olid võltsingud.
Selleks ajaks oli ema Pohjolalt välja petnud kokku veidi üle 23 000 euro. 2022. aasta saldo suutis kerkida umbes 3750 euroni.
Pohjola kindlustusuurija püüdis mitu korda telefoni teel ema kätte saada, kuid ta ei vastanud. SMS-is lubas ema kõnedele vastata, kuid lõpuks ei teinud seda. Ta ei vastanud ka meilile.
Lõpuks ei tulnud Pirkanmaal elav ema isegi kohtusse süüdistustele vastama. Küll aga oli ta oma tegusid politseile eeluurimisel tunnistanud.
Teo ajendiks selgus eeluurimisel ema rahavajadus ja raskused eraelus.
Kohus pidas ema eesmärki märkimisväärset kasu saada. Kuna ka ema oli oma kelmust pikema aja jooksul korduvalt korranud, pidas kohus kuritegu raskekujuliseks.
30-aastasele emale määrati kuuekuuline tingimisi vanglakaristus. Ta peab Pohjolale hüvitama enda tekitatud kahju enam kui 23 000 euro ulatuses.
Kindlustusvõtja ei olnud laste ema, vaid üks teine lähiringkonda kuuluv isik. Küll aga oli emal kui laste eestkostjal võimalus teha hüvitistaotlusi oma internetipanga volikirjaga.
Lääne-Soome piirkonnaprokuröri Julia Virtaneni sõnul muutis ema pikaajalise tegevuse võimalikuks asjaolu, et kindlustusseltside hüvitiste menetlemine on osaliselt automatiseeritud.
NordenBladet — Soome kaitsevägi korraldas NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) Teadus- ja Tehnoloogianõukogu (STB) koosoleku 18.-22. septembril 2023. Kohtumisnädala juhatajaks oli NATO juhtivteadlane dr Bryan Wells ja ürituse võõrustajaks oli kaitseväe teadusjuht insenerkolonel Jyri Kosola.
„On au olla Helsingis toimuva NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (STO) teadus- ja tehnoloogianõukogu kohtumisnädala esimeheks. Soome staatus NATO uusima liikmena muudab sündmuse veelgi erilisemaks. Selle sügise STB-d jääb kindlasti meenutama, et see oli esimene suurem NATO komitee, mis toimus 31 liitlase territooriumil.
Alates 2015. aastast on soomlaste panus meie teadustöösse olnud hindamatu; Algul partnerina ja nüüd liitlasena. Soome on koostööprogrammis kaasatud juba umbes 60 projekti. Teadmiste, ressursside ja uurimistulemuste ühendamine NATO teadus- ja tehnoloogiavõrgustikuga näitab Soome koostööd NATO tehnoloogilise eelise säilitamisel ja tugevdab kollektiivset võimet üksteist toetada kaasaja julgeolekuprobleemidele vastamisel.
Tahaksin tänada kolonel Jyri Kosolat ja Soome kaitseväge selle NATO kohtumise erakordse võõrustamise eest. Aitäh Soomele, et olete meie teadus- ja tehnoloogiakogukonna ning loomulikult NATO alliansi pühendunud ja hinnatud liige,” ütles Wells.
„NATO STO on Soome tähtsaim kaitseuuringute foorum. Seetõttu on meil eriline rõõm võõrustada esimest kõrgetasemelist teaduse ja tehnoloogia kohtumist NATO uusima liikmena Soomes. Soome on NATO teadusuuringutes tugev osaleja ja profileerib end eksperdina mitte ainult arktilistes oludes, vaid ka rannikutingimustes ja madalas vees sõdides, ulatuslikus õhu- ja maasõjas keerulisel maastikul ja ilmastikuga ning elektromagnetilise spektri juhtimises. Teabe kombineerimine, ressursside ühendamine ja tulemuste jagamine NATO teadus- ja tehnoloogiakogukonnas ei ole mitte ainult kulutõhus, vaid parandab ka liitlasriikide koostalitlusvõimet ja võimet üksteist toetada,” ütles kolonel Kosola.
Sügiskohtumise korraldamise vastutus on traditsiooniliselt jagatud NATO liikmesriikide vahel. Esimest korda sai Soome NATO liikmesriigina võõrustada nii suurt NATO kohtumist. Kohtumisel osales umbes 130 inimest NATO liikmesriikidest, EOP riikidest (Enhanced Opportunities Partners) ning NATO peakorterist ja teistest NATO struktuuridest (ACT, CMRE, CSO).
NordenBladet — Helsingi politseiinspektori Katja Nissineni sõnul on Lauttasaaris röövimises kahtlustatava noortegrupi isikud teada. Nende suhtes on rakendatud mitmesuguseid meetmeid. Lauttasaari on nüüdseks olnud rahulik ja olukord on kontrolli all. Tegime seal nädalavahetusel järelevalvet ja püüdsime vaadata piirkonda selle pilguga, kuidas see elanikele paistab, räägib Nissinen.
Lauttasaaris on juba varasügisest räägitud piirkonnas liikuvast noortegrupist. Kohalikus Facebooki grupis on gruppi kirjeldatud kui vägivaldset ja eriti on häiritud nooremad lapsed.
Nissineni sõnul on olukord nüüdseks rahunenud. Helsingis on aeg-ajalt sarnaseid juhtumeid.
Nissineni sõnul on kõige olulisem panna asjad õigesse konteksti. Näiteks Lauttasaari noortegruppi on nimetatud „tänavajõuguks”, kuigi see pole nii.
Tahan rõhutada, et Lauttasaari grupp ei ole tänavajõuk. Saan aru, et tekib mure, paanika ja teisalt teadmatus asjade suhtes, kui ei osata neid õigesse konteksti panna, ütleb inspektor.
Noored võivad lärmi teha ja isegi midagi lõhkuda, aga kuritegelikust jõugutegevusest on asi kaugel.
Tänavajõuk on politseis kasutatava definitsiooni järgi mitmest isikust koosnev rühmitus, kellel on oma nimi ja identiteet. Jõugu liikmed panevad toime erinevaid kuritegusid koos ja üksi. Jõugu liikmed on peamiselt noored täiskasvanud, kuigi seal on ka alaealisi.
Lauttasaari elanikel on Facebookis loodud oma patrullgrupp. Eesmärk on, et eakamad inimesed patrullivad piirkonnas, et kuritegevust ära hoida. Patrullgrupist teatas varem MTV.
Loodan, et probleemidega tegelemine jäetakse võimude hooleks. Meil on head kogemused, kui vanemad tahavad jälgida, kus lapsed liiguvad. Kuid mitte nii, et me moodustame patrullid ja tegeleme võõraste lastega, ütleb Nissinen.
Probleemide, kuritegude ja korrarikkumiste avastamisel kutsume pigem politsei, mitte ei sekku ise olukorda. Igaüks tohib oma lapsi ise valvata, aga muidu jäetakse korrarikkumistesse sekkumine politsei hooleks, räägib ta.
Nissinen märgib et sarnastes olukordades on alati oht, et arusaamine probleemsetest noortest põhineb sotsiaalmeedia infol. Sealne teave on sageli kirju. Tuletan meelde, et sotsiaalmeedias toimuvas arutelus võivad osaleda inimesed, kes pole piirkonnas isegi käinud, lisab ta.
Näitena toob Nissinen välja, et paar aastat tagasi oli Vuosaaris noortel „piiramatu” käitumine ja täiskasvanuid ei kuulatud. Vuosaari enda gruppides arutleti sel teemal ning peagi selgus, et osa arutlejatest polnud Helsingi idaosas käinudki.
Sellistel enda loodud patrullidel ei pruugi olla usaldusväärset infot, et noortel, keda nad kahtlustavad, on asjaga üldse pistmist. Olen mures ka noorte pärast. Noortel peab olema võimalus veeta aega väljas avalikus kohas, märgib Nissinen.
Lauttasaari on endiselt väga rahulik koht, kuid häirimine teeb murelikuks ka piirkonna noori, ütleb noortega tegelev Jaakko Rautavaara.
Lauttasaari noortekeskust külastavate noortega on asja ja piirkonna turvalisust arutatud. Mõned noored on öelnud, et vahel on üksi õues liikumine probleemne. Mure on näha ka piirkonnas kohatud noorte sõnavõttudes, ütleb Rautavaara.
Rautavaara on Helsingi noorteteenistuste lõunapoolse noorsootöö üksuse juht. Kõnealune piirkond ulatub Kalasatamast Lauttasaarini.
Rautavaara sõnul on selleteemaliste uudiste ja sotsiaalmeedia diskussiooniga kasvanud ka noorte mure.
Näiteks Lauttasaari puhul räägiti, et noored kardavad pargis alkoholi tarvitavaid täiskasvanud rulasõitjaid. Kuigi tegelikku hädaolukorda pole, on osa noori keskkonna pärast mures.
Rautavaara rõhutab aga, et Lauttasaari on noorte jaoks siiski rahulik paik. Seal saab vabalt liikuda erinevatesse kohtadesse. Seoses segava noortegrupiga on Lauttasaaris suurendatud noorsootöö mahtu.
Ma ei taha mingil juhul kellegi kogemusi maha teha. Aga noorsootöö vaatenurgast on Lauttasaaris praegu tõesti rahulik ja vaikne, ütleb Rautavaara.
Nissinen ütleb, et talle teeb väga muret see, et teema üldine arutelu suurendab lõhet noorte ja täiskasvanute vahel.
Aga teisalt nendin samas, et kui noored on vägivaldsed või ähvardavad teisi noori või täiskasvanuid, tuleb sellega tegeleda. Ma ei taha halvustada noori, kes on kiusamise, vägivalla ja ahistamise ohvrid.
Politsei teeb palju koostööd noorsootöötajatega. Nissineni sõnul on koostöö väga oluline.
Meil on kaks Helsingi linna noorteteenistuse noorsootöötajat, kes teevad oma tööd politseijaoskonnas, ja peagi on meil ka kolmas, ütleb Nissinen.
Rautavaara sõnul on Helsingis laiemalt „tüütuid noorte seltskondi”, kes tekitavad segadust ja muret. Aga noorte radikaliseerumisest Rautavaara sõnul nende noorte puhul veel rääkida ei saa.
Need on tihedad sõpruskonnad, kes kogunevad õhtust õhtusse ühte kindlasse kohta, et hängida, ja paraku tuleb neis seltskondades ette ka igasuguseid leebeid juhtumeid, leiab Rautavaara.
Rautavaara sõnul on Helsingi piirkonnas päris palju noortegruppe, mis tõesti politsei-, sotsiaal- ja noorsootööle suurt muret põhjustavad.
Peate meeles pidama, et valdav enamus noori käitub väga korralikult. Näiteks praegu sügisel, reede õhtuti, kui meie mobiilne noorsootöö kohtub noortega Kaivopuistos, kuhu praegu koguneb tuhandeid noori, on üsna rahulik. Muidugi on alkoholijoobes noori, aga näiteks massilisi kaklusi ega röövide laineid pole viimasel ajal olnud.
