NordenBladet — Kavandatavas seaduseelnõus tehakse ettepanek külmutada teatud rahvapensioni indeksiga seotud toetuste ja rahasummade ning elukalliduse indeksiga seotud indeksimuudatused valitsuse ametiajaks. Ühtlasi tõstetaks üksikvanemaga perede ja lasterikaste perede lapsetoetust ning alla kolmeaastaste laste eest makstavat lapsetoetust.
Kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb rahvapensioni indeksi või elukalliduse indeksiga seotud hüvitisi ja rahasummasid uuendada igal aastal. Eelnõus tehakse ettepanek jätta indeksi muudatused tegemata aastatel 2024–2027. See tähendab, et hüvitiste arv jääks 2023. aasta tasemele. Kavandatavat indeksiuuenduse peatamist ei kavatseta asendada hilisema indeksi tõstmisega.
Uus seadus kehtiks järgmiste toetuste puhul:
ravikindlustusseaduse kohane päevaraha miinimumsumma,
Kela rehabilitatsioonitoetuse ja noorte rehabilitatsioonitoetuse miinimumsumma tööalases rehabilitatsioonis,
lapsetoetuse suurus, lapsetoetuse suurendamise osa ja lapsetoetuse tõusu summa,
lapsehooldustasud,
üldine eluasemetoetus,
pensionäri eluasemetoetus,
õppetoetuse suurus, õppetoetuse ja õppematerjali lisatasu suurendamine,
täiskasvanuhariduse toetuse põhiosa suurus
ning vastuvõtu- ja tegevusraha vastavalt rahvusvahelist kaitset taotleva isiku vastuvõtmise ning inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja abistamise seadusele.
Lisaks pakutakse eelnõus välja ajutised muudatused pensionäri eluasemetoetuses. Eelnõu kohaselt ei muudetaks aastatel 2024–2027 eluasemetoetuses arvestatavaid kütte-, vee- ja ülalpidamiskulude summasid, keskmisi eluasemekulusid ja eluasemekulude piirsummasid.
Muude eelnõu muudatuste mõju lastega peredele leevendab neljanda ja järgnevate laste lapsetoetuse tõstmine, üksikvanema lapsetoetuse ja alla kolmeaastaste laste toetuse tõstmine.
Indeksimuudatuste külmutamine ei kehti rahvapensioni, garantiipensioni, perepensioni, rahvapensioniseaduse alusel lastetoetuste, puudetoetuste (pensionäride hooldustoetus, 16-aastaseks saanute puudetoetus ja puudetoetus alla 16-aastastele), rindetoetuste (täiendav rindetoetus, rindetoetus, välisriigis makstav rindetoetus), pensioniga samaväärse loobumistoetuse täiendava osa, sõjaväetoetuse põhitoetuse, ravimihüvitise, ülalpidamistoetuse ega toimetulekutoetuse põhiosa kohta. Nende hüvitiste osas tehakse indeksi muudatused vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Eelnõus välja pakutud meetmete eesmärk on vastavalt valitsusprogrammi suunistele riigieelarve tasakaalustamine ja tööhõive suurendamine. Eelnõu tugevdab riigieelarvet hinnanguliselt maksimaalselt 383 miljoni euro võrra. Lisaks on rahandusministeerium prognoosinud, et kui indeksimuudatusi ei tehta, kasvab hõive kuni 22 700 hõivatu võrra. Eelnõu on seotud riigi 2024. aasta eelarve projektiga ja läheb koos sellega arutamisele.
Seadused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. Seadused kehtiksid 2027. aasta lõpuni. Indeksi külmutamise mõju hüvitiste ja rahasummade reaalsele tasemele oleks aga maksimaalselt 10,2%, mis tähendab, et seadust rakendataks maksimaalselt kuni selle piirini. Pärast piiri saavutamist suureneksid külmutamise raames olevad hüved ja rahasummad vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Muudatusettepanekud palutakse esitada 24. septembriks 2023.
Avafoto: Unsplash