OHMYGOSSIP — Soome hakkab alates käesolevast, 100. juubeliaastast välja andma rahvusvahelist sugudevahelise võrdsuse auhinda – International Gender Equality Prize. Auhinna väljaandmisest andis täna, naistepäeval, 8. aprillil Tamperes toimunud võrdsuse festivalil teada Soome peaminister Juha Sipilä. Ta põhjendas auhinna loomist asjaoluga, et Soome on olnud maailmas sugudevahelise võrdsuse teerajaja. Soomes said naised maailmas esimesena valimisõiguse 1906. aastal, aastaid enne Soome iseseisvumist.
Auhinda hakatakse välja andma koostöös Tampere linnavalitsusega. Auhind antakse inimesele, kes on edendanud maailmas sugudevahelist võrdsust. Auhind sisaldab endas rahalist preemiat, aga seda raha saab kasutada mõne naiste olukorda parandava projekti jaoks.
Auhinda hakatakse välja andma iga kahe aasta tagant ja tänavusel juubeliaastal on selle suurus 150 000 eurot. Auhinna saaja valib välja žürii, mille nimetab peaministri büroo ja mille koosseisu tänavu kuuluvad Tampere kontserdimaja juhataja Paulina Ahokas, Soome 100 programmijuht Pekka Timonen ja Tampere kirjanik Rosa Meriläinen.
Auhinna kandidaate saavad esitada kõik inimesed nii Soomes kui välismaal. Auhinnakampaania kuulutatakse välja Soome naisaktivisti Minna Canthi päeval 19. märtsil.
OHMYGOSSIP — Helsingi haridusameti töötajad elasid aastaid nagu põllul: tassisid töö juurest minema televiisoreid ja muud tehnikat. Kokku on viidud koju tehnikat tuhandete eurode väärtuses, vahendab Helsingin Sanomat. Tehnikat on koju vedanud põhiliselt ameti IT-osakonna töötajad. Praegu pole veel teada, kas need töötajad lastakse lahti või mitte. IT-osakond on ühtlasi politsei uurimise all seoses võimaliku ajaloo suurima korruptsioonijuhtumiga.
Nimelt kahtlustab politsei, et haridusameti endine IT-juht Hannu Suoniemi on kõrvale pannud miljoneid eurosid maksumaksja raha, mis oli mõeldud koolidele tehnika ostmiseks. Ta võeti jaanuaris vahi alla ja paigutati eeluurimisvanglasse süüdistatuna ulatuslikus pettuses ja ametiseisundi kuritarvitamises. Suoniemi vabanes vanglast veebruaris.
Suoniemi töötas haridusameti IT-juhina alates 1990ndatest aastatest kuni möödunud aasta alguseni. Politsei uuritav tegevus langeb perioodi 2006-2016.
Suoniemi töötas alates 2016. aasta algusest haridusameti turvajuhina ja tema töösuhe on praegu peatatud.
Probleemid haridusametis tulid välja, kui hakati seadmeid üle lugema.
OHMYGOSSIP — Soomes Lõuna-Karjalas olid möödunud aastal kõik HIV-iga nakatunud mehed üle 70 aasta vanused. Haigus on toodud kaasa Venemaa-reisidelt, vahendab Yle. Nüüd soovitavad Soome arstid teha HIV-teste ka vanematel inimestel. Enam ei ole nii, et üle 70-aastastel pole karta HIV-iga seotud vaevusi.
Kõiki HIV-i saanud mehi ühendab asjaolu, et nad käisid enne seda Venemaal. Kas see tähendab, et Lõuna-Karjalast käiakse Venemaal seksireisidel? Seda ei oska täpselt öelda Lappeenranta nakkushaiguste arst Pekka Suomalainen, aga mingi tõetera võib selles olla.
Suomalainen märgib, et ka üle 70-aastastel võib tervisehädade põhjuseks olla HIV. Ning haigus võib olla juba kaugele arenenud. Ilma diagnoosimata ja ravimata läheb haige olukord kogu aeg halvemaks. Varakult avastatud haigust on võimalik ohjes hoida. Suomalainen ütles, et osadel juhtudel on HIV arenenud edasi AIDSiks.
Lõuna-Karjalas on vanematel inimestel HIV-i avastatud juba varem. HIV-i on võimalik tuvastada ühe lihtsa vereprooviga. Lisaks HIV-ile tuuakse üha sagedamini välismaalt kaasa süüfilist. Need haigused tulevad Venemaalt, aga ka mujalt. Soome süüfilise juhtumid on enamasti ilma vaevusteta, nii et need võivad olla märkamatud.
Kokku registreeriti möödunud aastal Lõuna-Karjalas seitse HIV-i nakatumise juhtumit ja kõik neist polnud mehed.
OHMYGOSSIP — Briti päritolu rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Rolls-Royce loob Soome Turu linna isesõitvate laevade arenduskeskuse, kus leiab tööd mitusada inimest. Ettevõte plaanib investeerida nn tarkade laevade arendamisse kokku 230 miljonit eurot, millest märkimisväärne osa tuleb Soome.
Nn targad laevad tähendavad isesõitvaid laevu, mida Rolls-Royce juba on Turus arendanud, vahendab Helsingin Sanomat. Soome valiti arenduskeskuse asukohaks, kuna Soomes on selles vallas jõutud kõige kaugemale.
Rolls-Royce’il juba on uurimiskeskus Norras Ålesundis, kus töötab ligi 600 inimest. Lisaks neile on saanud Norras keskuse ümber tööd veel ligi 400 inimest.
Rolls-Royce’i koostööpartnerid Soomes on tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Tampere tehnikaülikool, lisaks paljud väikefirmad.
Soomes on Rolls-Royce’il juba tehased Raumas ja Kokkolas, kus töötatakse välja, toodetakse ja müüakse laevade seadmeid.
OHMYGOSSIP — Soome pangajuht Risto Parviainen jäi pensionile niipea, kui see oli võimalik. Tal oli järsku nädalas üle 50 tunni vaba aega. Nüüd kavandab ta klaveriõpinguid. Parviainen jäi pensionile möödunud aasta juunis, kui ta oli 63-aastane, vahendab Helsingin Sanomat. Mees räägib, et oleks võinud tööd teha kuni 68. eluaastani, aga ta otsustas, et tema töö on tehtud. Töö oli meeldiv ja hästi makstud, aga võttis tohutult aega ja energiat. Ta alustas tööd 1975. aastal ja tööstaaži kogunes 41 aastat.
Töö oli raske ja see nõudis raskeid hobisid. 50ndates hakkas ta tegelema jooksuga ja käima maratonidel. Lõpuks oli ta jooksnud kümneid maratone mitmel pool maailmas – ta lõpetas nende loendamise.
Lisaks asus ta uuesti õppima ja lõpetas Koulu ülikooli ühiskonnateaduste magistriõppe. Varem oli ta lõpetanud majanduskooli.
Pensionile jäämine tõi kaasa suure elumuutuse. Ühtäkki oli nädalas vaba 50-60 tundi. Ta tunneb, et on vaba nagu lind taevas. Ta on erutatud ja uudishimulik nagu väike poiss. Kõik on võimalik, ta võib teha, mida tahab. Parviainen magab hommikul kaua tahab, sööb rahulikult hommikusööki ja loeb siis ajalehte. Pärast seda käib koertega jalutamas ja vaatab uudiseid.
Mees tunnistab, et pole endale mingit õiget tegevust leidnud. Talle tundub, et pole veel õige aeg. Esialgu võtab ta asja rahulikult ning naudib oma turvalist ja igavat elu.
Tulevikus plaanib ta reisida veidi ringi Euroopas ja minna laulma kirikukoori. Ta on kuulnud, et koorilauljad elavad teistest kauem. Lisaks plaanib ta õppida klaverit mängima, et kasvõi Für Elise selgeks saada. Lisaks käib ta Kuopios vaatamas oma 86-aastast ema. Mehe abikaasa käib jätkuvalt tööl, ent kavatseb samuti aasta jooksul pensionile jääda.
Pensionile jäämine toob inimese elus kaasa kriisi. Parvianen märgib, et tema elus seda pole, aga samas tunnistab, et oleks meelsamini 30ndates aastates ja raskustes kui 60ndates ja hea elu peal. Vahetevahel näeb ta unes, et on tööl. Sellele vaatamata ta tööle tagasi ei kibele. Nagu ta ütleb: peolt tuleks lahkuda siis, kui on veel lõbus.
Mehe elus on veel teisigi muutusi. Kuu enne pensionile jäämist sai ta vanaisaks. Enne seda oli ta ostnud omale teise kodu Helsingis, et olla lastele lähemal. Aasta enne pensionile jäämist ta haigestus. Läks arsti juurde sünnimärki eemaldama ja siis selgus, et tal on melanoom. Õnneks oli see healoomuline ja sai eemaldatud. Vahetult pärast seda sai mees ajuinfarkti. Haigustest pääses ta ehmatusega, aga see pani elu üle järele mõtlema. Ja suurendas soovi pensionile jääda. Naine soovitas samuti töölt ära tulla.
Spetsialistide väitel ongi praegu Soomes pensionile jäämine laias laastus selline. Varem tähendas pensionile jäämine tühjust: et tulid töölt ära ja edasi ootasid surma. Nüüd suudavad pensionärid veel midagi ära teha. Enda tarbeks vabaneb palju aega ja selle ajaga on võimalik midagi ära teha.
Paljud pensioniga seotud ootused võivad aga olla illusioon. Seda kutsutakse „siis kui”-perioodiks. Mõeldakse, et siis kui pensionile jään, siis teen seda ja toda. Peagi selgub, et kõik unistused siiski ei täitu. Aga pensionäri elu ei pea olema nagu kokku kukkuv kaardimaja. Unistusedki on head, kuna nad annavad energiat.
