Neljapäev, aprill 3, 2025

SOOME UUDISED

Iltalehti: Soome siiski tuleb sõja korral Eestile appi

OHMYGOSSIP — Kuigi Soome president Sauli Niinistö on korduvalt kinnitanud, et Soome ei anna Eestile sõja korral kaitsegarantiid, tuleb Soome siiski sõja korral Eestile appi, kirjutab Iltalehti. Nimelt, nagu ütles ligi kuu aega tagasi välja Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide, on nii Soomel kui Rootsil sõja korral täita ühesugune roll. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist lisas, et asi puudutab Soome ja Rootsi õhuruumi.

Nendest ütlustest võib välja lugeda, et NATO vajab sõja korral Soome ja Rootsi õhuruumi, et NATO lennukid saaksid sealtkaudu toetada sõjalisi operatsioone Balti riikides. Soomet otseselt Balti riikide kaitsmiseks vaja pole, seetõttu ei tooda Soome ka USA lennukeid. Need lennukid jääksid liiga lähedale Venemaale, mistõttu satuksid kohe ründeobjektiks.

See on ka põhjus, miks Soome president Sauli Niinistö on pidevalt toonitanud, et Soome ei anna Eestile kaitsegarantiid. See on tõde, aga mitte kogu tõde. Soome ei anna küll aktiivset abi, aga ei keera ka selga. Soome on valmis toetama Eesti kaitsmist, kirjutab leht.

USA soovib, et Soome kaitseks küünte ja hammastega oma maad, et Venemaa ei saaks tuua oma vägesid Soome aladele Balti riikide ründamiseks. Lisaks saaksid Soome lennukid tagada läbi Soome lendavate NATO lennukite turvalisust. Hätta sattunud NATO lennukid saaksid kasutada Soome lennuvälju ning saada sealt abi.

Rootsis vajavad ameeriklased nii lennuvälju kui sadamaid ja selle vastu on lubatud tagada Rootsi turvalisust. Asi toimib samamoodi nagu külma sõja ajal, mil USA andis Rootsile turvagarantii ilma NATO liikmeks astumata.

Rootsi ja Soome omavaheline koostöö on ühtlasi üks osa NATO Balti kaitseplaanist. NATO liikmeks astumine pole Soome ja Rootsi puhul enam päevakorral. See on nn kolmas tee, mida on ajanud Soome president Sauli Niinistö.

Soome ja Rootsi on omavahel kaitsevõime ära jaganud nii, et Rootsi on tugevam merel ja Soome omakorda maal. Soomel on välja panna 280 000 sõjaväelast, Rootsil on omakorda 157 sõjalaeva ja 5 allveelaeva. Õhus on nad enam-vähem võrdsed.

 

OLE ETTEVAATLIK! Soomes levib S-Marketiga seotud loosipettus

OHMYGOSSIP — Soomes levib tuntud poeketi S-Marketiga seotud veebipettus. Inimestele saadetud elektronkirjas palutakse klikkida lingile, kus avaneb ankeet, milles palutakse sisestada andmed, et osaleda 500-eurose kinkekaardi loosimises. Tegelikult pole asi S-Marketiga üldse seotud, vahendab Ilta-Sanomat.

Selliseid petukirju on saadetud laiali täna hommikul. Ankeedis palutakse ühtlasi sisestada oma S-Marketi tunnuskood ja maksta 1 euro, milleks palutakse sisestada pangakaardi andmed. Pärast andmete sisestamist seotakse inimene PointWorld veebiteenusega, mis hakkab igas kuus pangakaardilt maha võtma 39 eurot.

Petukirjas palutakse täita ankeet ja maksta 1 eurot.

S-Marketi kaupluseketti haldav S-grupp andis teada, et tegemist on pettusega. S-grupp ei küsi kunagi oma kampaaniates klientide pangakaardi andmeid. Ühtlasi näitab pettust see, et petturite koduleht asub välismaal. S-grupp kogub asja kohta infot ka oma kodulehel.

Pettus meenutab möödunud nädalal levinud Finnkino-pettust. Mõlema puhul juhitakse klient veebiküljele, kus palutakse täita ankeet.

 

KARM STATISTIKA: Iga viies Helsingi roolijoodik oli möödunud aastal Eestist

OHMYGOSSIP — Helsingis jäi möödunud aastal joobes olekus auto juhtimisega vahele 1684 inimest, neist 303 olid Eesti kodanikud. See tähendab, et iga viies roolijoodik oli Eestist, vahendab Helsingin Sanomat. Eesti roolijoodikute teema kerkis jälle päevakorda nädalavahetusel, kui laupäeva õhtul jäi politseile joobes juhtimisega vahele koguni kolm Eesti kodanikku.

Soome politsei liiklusturvalisuse keskuse juht Dennis Pasterstein ütles, et Eesti juhtide käitumine on muljetavaldav. Samas võrreldes 2010. aastaga on Eestist pärit roolijoodikute arv kukkunud 15% võrra. Joobes autot juhtinud välismaalaste koguarv on jäänud samaks. Sellele vaatamata on valdav osa roolist purjuspäi tabatud välismaalasi pärit Eestist – möödunud aastal lausa 65%.

Miks eestlased sedavõrd palju Soomes joobes juhtimisega vahele jäävad ei oska politsei kommenteerida. Eestlaste jaoks ei tohiks see olla võõras teema, sest erinevalt Soomest, kus on lubatud 0,5 promilli ei tohi Eestis alkomeeter näidata mitte ühtegi promilli.

Joobes juhtimisega vahele jäänud eestlaste suur arv on seletatav sellega, et Helsingi piirkonnas elab erakordselt palju eestlasi. Helsingis töötab ligi 50 000 eestlast.

Pastersteini arvates võiks välismaalastest roolijoodikute arvu vähendada alkokontroll piiri peal. Üks lahendus on see, et sadamatesse pannakse välja alkoväravad. Näiteks Turu linnas on selline asi kaalumisel. Selline süsteem on juba kasutusel Stockholmis ühes sadamas.

Nii soomlastest kui välismaalastest roolijoodikud on rohkem liikvel nädalalõppudel. Argipäevadel on keskmiselt iga 700-s liikleja joobes, nädalavahetusel iga 150-s.

Soomes on auto juhtimisel joobe piir 0,5 promilli, raske joove algab 1,2 promillist.

42 000 Soome õpilasel kaob õppetoetusele lisaks makstud eluasemetoetus

OHMYGOSSIP — Soome õpilastel kaob alates augusti algusest õppetoetusele lisaks makstud eluasemetoetus. Kela täpsustas, et see puudutab 42 000 õpilast, kelle eluasemetoetus kaob täielikult. Muudatuse kiitis Soome parlament heaks möödunud aasta lõpus valitsuse ettepanekul, vahendab Taloussanomat. Sotsiaal- ja terviseala katusorganisatsiooni Soste varasema hinnangu kohaselt puudutab muudatus ligi 50 000 õpilast, kes jäävad eluasemetoetusest ilma.

Paljude õpilaste puhul siiski toetus tõuseb. Ligi 110 000 õpilase toetus tõuseb keskmiselt 700 euro võrra aastas. Raha tuleb lisaks, kuna üldise eluasemetoetuse puhul tohivad kulutused olla suuremad kui õppetoetusega seotud toetuse puhul. Üldist eluasemetoetust makstakse erinevalt õppetoetusest kõigi kuude eest.

23 000 õpilase puhul toetus ei muutu ja 20 000 õpilase puhul toetus väheneb.

Eluasemetoetus paljudel juhtudel kas väheneb või kaob üldse, kuna üldise eluasemetoetuse puhul kehtib madalam tulumäär, millest alates toetust ei maksta. Lisaks on üldine eluasemetoetus leibkonna-põhine, mis tähendab, et elukaaslase sissetulek võib takistada toetuse saamist.

Erätukku OY kauplusekett läheb pankrotti

OHMYGOSSIP — Soome jahindus- ja matkarõivaste kauplusteketti haldav ettevõte Erätukku Oy läheb pankrotti. Ettevõte esitas Oulu kohtusse pankrotiavalduse, ning poodises algas lõpumüük. Erätukku alustas saneerimismenetlust juba 2014. aastal, aga vahepealse ajaga ei õnnestunud saavutada loodetud tulemusi. Ettevõttel on üle Soome 24 kauplust, kus töötab ligi 80 inimest.

Aastavahetuse ja talvekaupade müük jäi oodatule alla ning sellega seoses välja kujunenud seis ei võimalda enam jätkata, kommenteeris asja pressiteate vahendusel ettevõtte juht Markku Lampela.

Ettevõtte käive oli aastas 16 miljonit ja kahjum 1,5 miljonit eurot. Ettevõttel oli möödunud suveks kuhjunud võlga üle 10 miljoni euro. Viimastel aastatel on ettevõte olnud kahjumis.

Ettevõtte koduleht ja veebipood on suletud, kaupade lõpumüük peaks algama neljapäeval.