Kolmapäev, oktoober 15, 2025

SOOME UUDISED

Soomes otsitakse kodudesse koristajaid — isegi 500-eurosest vihjepreemiast pole abi

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on tekkinud suur puudus kodukoristajatest. Büroodesse on võimalik koristajaid leida, aga kodudesse mitte. Mikkelis asuv koristusfirma Mikkeli Siivotaan on otsinud omale kahte koristajat juba mitu kuud. Pool aastat tagasi palgati personaliotsingufirma. Seal kasutati kõiki võimalikke abinõusid, aga sooviavaldusi koristaja tööle tuli ainult kaks. Katseajaks on töötajaid saadud, aga pikemaks ajaks mitte. Pakutud on inimesi, kes saavad alustada alles aasta pärast, vahendab Yle.

Ettevõtte juht Osku Nykänen räägib, et pani pool aastat tagasi Youtube’i üles video, milles lubab 500 eurose kinkekaardi sellele, kes leiab firmale põhikohaga koristaja. Videot on vaadatud sadu kordi, aga töötegijaid pole leitud.

Teistes koristusfirmades on sama lugu. Pakutakse töötajaid, kellel pole autot. Või ei osata soome ega inglise keelt. Kodude koristamine võib tunduda lihtne, aga see on koristusvaldkonnas üks raskemaid töid. Kodukoristus on raske, kuna tolmu tuleb võtta madalate voodite alt ja kanda välja raskeid vaipu. Riiulitel väikeste esemete vahelt tolmu pühkimine on aeganõudev. Päris igaühte ei saa ka kodudesse lasta.

Koristajale annavad inimesed oma kodu võtme ja seetõttu peab tekkima vastastikune usaldus, räägib koduhooldaja Ester Suve. Tema väitel on koristustöö hea, sest töö tulemus on kohe näha ja klientidega on meeldiv suhelda. Ühe tööpäeva jooksul jõuab ta koristada kolm kodu.

Koristaja õpilane Sophea Som sai möödunud aastal suvetööl palka 1600-1700 eurot kuus. Ta on selle palgaga rahul, sest kodumaal Kambodžas teeniks ta ainult mõnisada eurot. Somi väitel on koristajana hea lihtne tööd leida. Kodudes saab nii koristada kui teha muid abitöid.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Kas Muumi või lõvi? Soomes algas suur rahvahääletus populaarseima sümboli leidmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes algas suur rahvahääletus riigi populaarseima sümboli leidmiseks. Esimeses voorus on vastamisi Muumi ja lõvi. Yle veebikeskkonnas toimuva hääletuse järgmistes voorudes on vastamisi näiteks soome kone automaat ja beebipakk, nätsud ja Molotovi kokteil ning Mannerheim ja haridus. Hääletuse parimad lähevad edasi nagu spordimängudes ja lõpuks on enne jaanipäeva finaalis kaks enim hääli saanud Soome sümbolit. Hääletusega samal ajal on eetris Soome ajalugu ja soomlust kajastav telesari.

Soome suure rahvahääletuse võistlustabel. Allikas: Yle

Milliseid kommentaare on saanud Soome kurvikad naised?

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Miss Plus Size Finland konkursil osalenud kurvikad naised on pidanud elu jooksul taluma mitmeid kriitilisi kommentaare. Mis need on? Iltalehti veebis avaldatud videos räägivad naised, mis nende kohta on öeldud:

Marjaana (34): Lõpuklassides arvasin, et minu teine nimi on paksuke.

Petra (36): Mina olin see tüse tüdruk sealt kooli hoovist. Ja see tütar, kelle enesehinnangut on ema tümitanud juba maast madalast.

Susanna (28): Olen näinud neid pilke.

Alexandra (29): Mõned kommentaarid on tulnud päris lähiringkonnast. Olen meie peres ainus, kes on suurt kasvu.

Sari (35): Olen saanud palju kommentaare nooruses. Olen saanud lähiringkonnast, et peaks vaatama, mida sa sööd ja peaks kaalu jälgima.

Riina (26): Igaüks peaks õppima armastama oma keha, sellisena nagu see on. Kõigi vigadega, mitte võrdlema end kogu aeg teistega.

Mimmi (22): Kõige vängemad kommentaarid, mis olen saanud, olen saanud päris iseendalt. Arvasin, et mu elu on parem, kui ma kaalust alla võtan ja mulle ei meeldinud mu välimus. Arvasin, et olen hirmus, kole ja vastik.

Viivi (27): Minu kohta on öeldud, et mul on kaunis nägu ja suured rinnad ja et olen suurt kasvu, tumeda peaga naine. Ma ei pea seda solvanguks, kuna see räägib siiski minust.

Maarit (44): Olen väiksest kohast, kus kõik tunnevad kõiki. Seal pole mingit kiusamist, seetõttu on mul läinud hästi.

Susanna (28): Üks kiitis minu huulekaart. See olevat nii kaunis.

 

Tänu kiiruspiirangutele vähenes Soomes rattaõnnetuste arv

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes vähenes möödunud aastal jalgrattaõnnetuste arv seoses kehtestatud suuremate kiiruspiirangutega. Soome liiklusturvalisuse värske ülevaate järgi hukkus möödunud aastal 20 jalgratturit, kui varasematel aastatel on see number olnud 26 ringis. Vigastatute arv oli 708, märksa vähem kui varasemate aastate ligi 800.

Ratturitega seotud õnnetused on vähenenud, kuna asulates on sõidukiirust vähendatud senise 50 km/h pealt 40 või lausa 30 peale, vahendab Helsingin Sanomat. Selline areng on eriti hästi tuntav Helsingis, kus möödunud aastal ei hukkunud ühtegi ratturit. Õnnetused vähenesid hüppeliselt, kui kiiruspiirang lasti Helsingis 30 km/h peale. Kiiruspiirang mõjutas just rattureid, kes muidu sõitsid teedel autodega võidu.

Vigastatud ratturite arv on samuti Helsingis vähenenud. Möödunud aastal oli 70 vigastatut, aasta varem hukkus 2 ja sai vigastada 96. Võrdluseks, 1995. aastal oli Helsingis vigastatud rattureid 192. Kogu Helsingi liikluses hukkus möödunud aastal ainult kolm inimest, mis on samuti rekord.

Iga teine surmaga lõppenud rattaõnnetus tulenes kokkupõrkest autoga. Suurem osa kokkupõrgetest toimus ristmikel.

Enamik hukkunud ratturitest olid täiskasvanud. Iga neljas hukkunud rattur oleks jäänud ellu, kui oleks kandnud kiivrit. Kolmandik hukkunud ratturitest olid üle 75-aastased ja kolmandik vanuses 65-74 eluaastat.

Täiskasvanute suurem hukkunute arv tuleb asjaolust, et kukkumised on raskemad ja vigastused tõsisemad.

 

Kingitus loodusele! Soomes ostetakse looduse säilitamiseks maad kokku

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on 100. aastapäeva puhul algatatud looduskaitsega tegelevate asutuste eestvõttel kampaania, millega ostetakse kokku maad ja luuakse uusi looduskaitsealasid. Elanikud saavad panustada kahte moodi: üks võimalus on inimestel luua omaenda maale kaitsealad. Teine võimalus on panustada rahaga, et selle eest saaks osta maad ja luua kaitsealasid. Projekti nimi on Kingitus loodusele ja selle tarbeks on loodud eraldi veebikülg (luontolahjani.fi). Asja eestvõtja on keskkonnaministeerium.

Projekti laiem eesmärk on säilitada Soome kaunist loodust tulevastele inimpõlvedele. Nii nagu Eestis on ka Soomes inimestel üha suurem mure metsade ja looduse tuleviku pärast. Seetõttu on ka Soome riik pannud õla alla ning igale hektarile uutele kaitsealadele paneb riik omalt poolt ühe hektari maad lisaks. Soome igasse 18 maakonda tahetakse eraisikute abil saada juurde vähemalt 100 hektarit uusi kaitsealasid.

Kaitstav ala võib olla lihtsalt looduslikult ilus koht või siis elab seal mõni kaitsealune loomaliik.

Praeguseks on selle kampaania käigus loodud Soomes juba 240 hektarit uusi kaitsealasid. Kampaanias kutsutakse osalema ka kohalikke omavalitsusi, kellelt loodetakse lisaks saada 1800 hektarit kaitsealust maad. Eraisikute, riigi ja omavalitsuste ühise tegevusena loodetakse nõnda kokku saada 5400 hektarit kaitsealust maad.

Kingitus loodusele on osa Soome 100 programmist. Selle õnnestumise eest vastutavad lisaks maamajandus- ja keskkonnaministeeriumile veel erinevad riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid ja eraisikud.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

1...583584585...598Page 584 of 598